Viimane aprill

Täna käisin oma Järvejooksu numbril järel ja registreerisin Toomase (Tohver) ka jooksule, ta lubas juba eelmine aasta tulla, aga midagi tuli vahele vist. Seekord siis asi kindlam ja sain ta numbri ka kohe kätte. Homsest alates ei tohi enam talverehidega sõit, nii et vahetasime kummid ka ära Toyotal, Fordil seda mure enam pole.
Kristiina (Kaljuste) helistas ja palus mind appi Piiblipäevade kohviku ülesseadmisel. Käisime hulgikas ja tõime toidud-joogid ära ning hakkasime laudu tassima. Väga kaua ma seal ei olnud, aga jõudsime päris palju tehtud. Läksime veel pagariärisid tüütama, et saaks värskeid saiakesi osta, aga kuna homme on püha, siis nad kõik suletud ju - tiirutasime päris kaua ja väga palju targemaks ei saanud, aga abiks ikka. Mõned telefoninumbrid ja kellaajad.

Kui koju läksin, siis jõudis Jaanus ka Viljandi ja tõi mingid mu ema saadetud asjad ära. Sain ka kutse Teedu juurde grillima ning otsustasime Jansiga vaatama minna mis rahvas seal on. See oli täitsa ok otsus, sest süüa anti ja tuttavaid nägusid oli ka, keda polnud ammu näinud. Remo ja Dagmar (Pasovs) olid kaugemalt külalised ja Ulvit polnud ka ammu näinud, lisaks veel Merka, Mairi, Karmela, Jaanika, Pilvarid, ja veel mõned kelle nimed juba meelest läinud...
Aga kuna homme pean jooksma jõudma, siis tulin üpris varakult ära sealt, tudumaale :)

Pinginaaber

Täna on eriti tähtis päev, sest on rahvusvaheline pingninaabrite päev - ehk Sandra (Sillamaa) sünnipäev ja minu nimepäev ja kuna Sass on Rootsis, siis ongi see rahvusvaheline :)
Käisin jooksmas ka täna. Mõtlsesin et pingutan veel veidi ja siis homse päeva puhkan, aga pärast viite kilomeetrit olin nii läbi, jalad olid nagu pakud all - üldse ei jõudnud edasi liikuda. Lonkisin vaikselt koju ja hakkasin taastuma, see tähendab, et sõin ja magasin vaheldumisi. Vaatasin telekat ka, sealt näitas snookrit ning jutustasin Krissuga veidi. Kaks tüdrukut teatasid veel täna, et nad tahaks ka öö-ten-singi tulla, mis laupäeval toimub. Lahe!

Ja siis Kaspar tegi kino jälle, tal on neid igasuguseid superkangelasi, küll spiderman'e ja küll batman'e, aga täna tuli välja uue nimega - Super Eero! See on tuletatud ingliskeelsest sõnast superhero. Mõtlesin talle ka profiili välja, mis oleks siis järgmine:

Nimi: Super Eero
Supervõime: Külvab väga kiiresti
Nõrkus: Õlu
Salarelv: Reha
Riietus: Traktoristi päevitus
Asukoht: Kolga-Jaani
Vaenlane: Kirvemees
Ülemus: Naine / Ema
Abiline: Koer Pontu
Huvitav fakt: Norskab

Tagurpidi Ants

Et korralikult Ümber järve jooksuks valmistuda, siis jooksin ka täna ühe tiiru, et rada ikka kuivana ka tuttav oleks. See kord, aga jooksin tagurpidi, ehk siis panin otse staadionile, sealt Viiratsi poole ja siis ümber järve koju. Päris lõpuni ikka ei jooksnud, kokku nii üheksa kilo ja aega kulus selleks 45 minutit, nii et polegi kõige hullem. Vaatan, ehk lähen veel homme ka natuke sörkima ja siis puhkan ühe päeva enne jooksu kah.
Peale jooksu tõin veel õe meile Malmi ja siis läksin Tallinnasse, Mairile järgi. Tal küll pole veel kool läbi, aga tuleb nädaks koju puhkama, enne tähtsat lõpetamist :)

Kuiv ja palav

Järvejooks on juba lähenemas, aga trenniga on asjad halvasti, pole nädal aega jooksmas käinud. Nüüd siis soe ilm ja saab ilma lumeta joosta. Täitsa kohutav kui kuiv ja palav oli. Pärast kahte kilomeetrit olin janust nõrkemas. Mu jooksmisel oli ainult üks eesmärk - saada juua!! Lõpuks muidugi jõudsin ka koju ja sain juua, aga selleks kulus kokku 12km ehk üks tund ja kakskümmend minutit. Esialgu küll tundub, et 1.mail alla tunni joosta on veidi ülepakutud.. aga oli see mul ka esimene jooks kuival pinnal, nii et loodame ikka paremat tulemust.

Pärast jooksu sain õelt kutse, et ta on süüa valmistanud ja tahaks seda meiega jagada, umbes viie paiku jõudsime siis ka kohale. Kõht sai täis ja magustoiduks oli ka need kohupiima pannkoogid või mis iganes nendel see nimi on. Pärast läksime veel isaga poodi ja kodus ootas mind vana sõber televiisor, kes näitas mulle snookerit :)
Kella kaheksast läksin veel noortekasse ning kahe tunni möödudes tulin taas oma sõbra teleka seltsi, et Ultimate Survivorit vaadata. Homme lähen üritan uuesti joosta.

Krambid

Pühapäev (26. Aprill)

Jätkame võidulainel - seekord näitas Tuleviku duubel Legioni vastu hambaid ja võitis neid 3:1. Eks neid võimalusi oli muidugi rohkem, aga imekombel seisis vastaste väravavaht alati õige (meie jaoks siiski vale) koha peal, kuid võit oli siiski ülikindel. Pärast mängu läksin otse Ten Singi ja siis Jaanika helistas vahepeal, et tal vaja haiglasse saada, aga ma ei saanud proovist ära minna kuidagi. Pärast läksin veel tema juurest läbi, aga ta oli juba taksoga ära läinud.

Kodus rääksime ja unistasime emmessennis Krissuga šašlõkist ja vaatasime kuidas väike poiss laulis koos Ivo Linnaga kikilipsu laulu :) Siis mingi enne ühtteist helistas Jansa jälle ja kurtis, et tal halvemaks läinud jälle tervis ja vaja uuesti haiglasse saada. Viisin ta siis sinna ja võtsin ettenägelikult jalgpalli ka kaasa, et aega sisustada. Alguses passisin autos, et äkki tuleb ruttu tagasi, aga ei tulnud. Siis võtsin palli välja ja läksin muruplatsile taguma. Jooksin seal puude vahel ringi päris kaua kohe. Seal sünnitusosakonnas olid mingid tüübid juba päris lähedal vist - passisid seal, mitte palatis, aga seal kus peaaegu sünnitatakse. Enne Anni Marita sündi oli õde ka seal toas - mingid aparaadid ja asjad on seal ja nii. Noh igaljuhul see mees aeg-ajalt vahtis aknast välja ja tõmbas kogu aeg kardinat üha rohkem ette :)

Mingi paar tundi läks aega vist seal - Jaanikal tehti igast analüüse ja pilte, aga lõpuks saadeti ikka koju tagasi. Umbes poole ühest läksime minema sealt ja see paarike sai rahulikult oma last sünnitama hakata :D

Tulevik on võitmatu!

Tänane päeva sündmus oli otseloomulikult Meistriliiga kohtumine, kus Tulevik võõrustas Florat. See läks nagu super hästi, sest Flora läks küll juhtima, aga Kuresoo pani kohe vastu neile ja mäng lõppeski 1:1 viigiga. Kuigi Flora on kehvasti alustand hooaega ja meie ülihästi, siis ikkagi oli neilt punkti võtmine suur tegu.

See pilt on tehtud täpselt enne väravat, kui Jüri karistusalas pikali tõmmati. Kuigi kohtunik penaltit ei määranud, oli vastaste tähelepanu paljuski temale koondunud ja see jättis Jürgenile vabad käed (loe: jalad) lahtine pall väravasse toimetada :)

Hiljem sain ka oma uudistelaengu kätte. Nagu teada, ei ole ma just kõige aktiivsem lehtede lugeja, aga heast soovist sõpra aidata, hakkasin otsima reedeseid esileheuudiseid :) Mõni õpetaja mõtleb ikka geniaalseid ülesandeid välja! Lugesin mis ma lugesin, aga ühtegi esileheuudist ma küll ei leidnud - nii palju siis minu panusest! Lohutasin end sellega, et õnneks ei peagi mina seda koolis tegema ning teadsin, et Krissu saab ise palju paremini hakkama selle ülesandega.

Ja otseloomulikult oli lisaboonus see, et sain teada sellistest lehtedest ja kohtadest, millest enne kuulnudki ei olnud, selline tunne-oma-kodumaad õhtu oli jällegi.

Maamiis

Neljapäev ja Reede (23.-24. Aprill)

Läksime isaga neljapäeval maale, et seal veidi korda luua. Kuna segadust oli palju oodata, siis otsisime sellise aja, et saaksime kaheks päevaks jääda. Põhiteema oli see, et isa lõikas viljapuid ja ma vedasin neid oksi minema. Lisaks koristasin väikest aeda mingitest tüütutest kasvudest, mis hekist olid juba aeda kasvanud ja ka sissesõidu tee heki aluse tegin puhtaks. Siis tüdinesin ära sellest ja läksin vahelduseks pööningule. Sinna mul plaanis kunagi teine korrus välja ehitada, ehk siis selline suur tuba või kaks ja rõdu ka, aga kõige pealt vaja see vanast soojustusest ja asjadest tühjaks teha. Ning siis trepp ka, kuid see juba omaette ooper. Igaljuhul tõstsin sealt veidi savi ja mulda välja, aga üksi on see ikka jube töö, sest iga ämbriga pean ise redelist alla minema ja tühjendama ja üles tagasi ja teate, see võtab hullult kaua aega :D

Naabertalu sulased tulid ka sinna jõlkuma, et veidi aidata ja tasuks õlut saada. Võtsid ühe vana kase maha, mis oli heki sees veel. See sai kunagi äikesest löögi ja oli päris inetu niimoodi. Veel saagisid igast vanu kände pooleks seal - neil on mootorsaag ja see ju ikka palju tõhusam. Kaevule tegin ka uue kaane, see tuli ikka iludus kohe. Ükskord käisime seal ja siis ma tegin uue keavukatte, aga kaaneks jätsin vana ukse, nüüd siis klopsisin sinna kena kaane, sellise soontega ja puha, et täpselt jääb sinna peale ega libise. Noh, kunagi külla tulete, siis näitan ;)
Päris palju sai tehtud tegelt. Mõtlesin et premeerin end selle puhul ja läksin otsisin üles kooli staadioni - pall ja punnid olid mul kaasas, nii et kavatsesin veidi taguda seal.

Oli meeles mul kuidagi, et seal on väravad ja puha, aga otseloomulikult ei olnud seal võrke, nõnda et igakord kui väravasse (või siis ka sealt mööda) lõin, pidin jälle pallile järgi jooksma. Noori seal Suislepas vist eriti ei ole, mingi lapsed olid küll, veidi luusisid ja lõpuks julgesid ligi tulla. Lükkasime söötu ja ajasime juttu veidi, aga lõpuks hakkas neil igav vist ja ausalt öeldes mul ka ja läksimegi igaüks oma teed. Minu tee muidugi viis tagasi Paju tallu :) Õhtu juba hakkas vaikselt paistma - tegin lauda kõrvale väikse lõkkeplatsi, et siis pisikesi oksakesi mis puude lõikusest üle jäi ära põletada. Lisaks oli lõkkest nii palju kasu, et sain seal viinereid sussutada, mida siis kartulipudru kõrvale serveerisin. Muist okstest muidugi läks ka ahju, sest ikkagi arvestatavalt külm oli toas - terve talv ei ole köetud seda maja ja veidi andis tunda.

Viimasest korrast oli ka meeles see, et elektrijuhtmetes oli mingi kala. Ja siis ainult ühest pistikust saime voolu, kuid ega meil seda palju vaja polnudki, vaid vee keetmiseks ja siis valgustamiseks ka. Lubasin järgmisel päeval juhtmestiku korda teha - olin ettenägelikult ka veidi varustust kaasa võtnud.
Uni oli hea ja kohene ning ka ärkamisega polnud erilisi raskusi. Pärast kerget hommikueinet võtsin oma pikad juhtmed välja ning ohverdasin sealt mõned(kümned) meetrid. Mõõtsin ja lõikasin ja vedasid ja kruvisin ja proovisin ja lõpuks saingi elektri lausa igasse tuppa :)Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme.

Noh, päev nagu üks tööpäev ikka ja ega rohkem ei oskagi lisada, kui siis ainult seda, et kirbud on nõmedad! Mõned pildid tegin siiski ka, nii et vaadake ja imestage.

See ongi Paju talu. Kui ma veel väike poiss olin, tundus see ikka palju suurem.

Leidsin põllu pealt koera. Kunagi valvas ta meie maja, aga siis kadus ära -kõrge heina sisse.

Selle sauna ehitas minu vanaisa päris oma kätega.

Et ei kustuks see talu,
jääks üks kindelpaik.
Tee ja sild ja palu,
kanarbik vaikus ja vaik.
Et jääks kuskile värav,
kodu mis ootab veel
neid kes on kaua ära,
neid kes on kaua teel...