Neljapäev ja Reede (23.-24. Aprill)
Läksime isaga neljapäeval maale, et seal veidi korda luua. Kuna segadust oli palju oodata, siis otsisime sellise aja, et saaksime kaheks päevaks jääda. Põhiteema oli see, et isa lõikas viljapuid ja ma vedasin neid oksi minema. Lisaks koristasin väikest aeda mingitest tüütutest kasvudest, mis hekist olid juba aeda kasvanud ja ka sissesõidu tee heki aluse tegin puhtaks. Siis tüdinesin ära sellest ja läksin vahelduseks pööningule. Sinna mul plaanis kunagi teine korrus välja ehitada, ehk siis selline suur tuba või kaks ja rõdu ka, aga kõige pealt vaja see vanast soojustusest ja asjadest tühjaks teha. Ning siis trepp ka, kuid see juba omaette ooper. Igaljuhul tõstsin sealt veidi savi ja mulda välja, aga üksi on see ikka jube töö, sest iga ämbriga pean ise redelist alla minema ja tühjendama ja üles tagasi ja teate, see võtab hullult kaua aega :D
Naabertalu sulased tulid ka sinna jõlkuma, et veidi aidata ja tasuks õlut saada. Võtsid ühe vana kase maha, mis oli heki sees veel. See sai kunagi äikesest löögi ja oli päris inetu niimoodi. Veel saagisid igast vanu kände pooleks seal - neil on mootorsaag ja see ju ikka palju tõhusam. Kaevule tegin ka uue kaane, see tuli ikka iludus kohe. Ükskord käisime seal ja siis ma tegin uue keavukatte, aga kaaneks jätsin vana ukse, nüüd siis klopsisin sinna kena kaane, sellise soontega ja puha, et täpselt jääb sinna peale ega libise. Noh, kunagi külla tulete, siis näitan ;)
Päris palju sai tehtud tegelt. Mõtlesin et premeerin end selle puhul ja läksin otsisin üles kooli staadioni - pall ja punnid olid mul kaasas, nii et kavatsesin veidi taguda seal.
Oli meeles mul kuidagi, et seal on väravad ja puha, aga otseloomulikult ei olnud seal võrke, nõnda et igakord kui väravasse (või siis ka sealt mööda) lõin, pidin jälle pallile järgi jooksma. Noori seal Suislepas vist eriti ei ole, mingi lapsed olid küll, veidi luusisid ja lõpuks julgesid ligi tulla. Lükkasime söötu ja ajasime juttu veidi, aga lõpuks hakkas neil igav vist ja ausalt öeldes mul ka ja läksimegi igaüks oma teed. Minu tee muidugi viis tagasi Paju tallu :) Õhtu juba hakkas vaikselt paistma - tegin lauda kõrvale väikse lõkkeplatsi, et siis pisikesi oksakesi mis puude lõikusest üle jäi ära põletada. Lisaks oli lõkkest nii palju kasu, et sain seal viinereid sussutada, mida siis kartulipudru kõrvale serveerisin. Muist okstest muidugi läks ka ahju, sest ikkagi arvestatavalt külm oli toas - terve talv ei ole köetud seda maja ja veidi andis tunda.
Viimasest korrast oli ka meeles see, et elektrijuhtmetes oli mingi kala. Ja siis ainult ühest pistikust saime voolu, kuid ega meil seda palju vaja polnudki, vaid vee keetmiseks ja siis valgustamiseks ka. Lubasin järgmisel päeval juhtmestiku korda teha - olin ettenägelikult ka veidi varustust kaasa võtnud.
Uni oli hea ja kohene ning ka ärkamisega polnud erilisi raskusi. Pärast kerget hommikueinet võtsin oma pikad juhtmed välja ning ohverdasin sealt mõned(kümned) meetrid. Mõõtsin ja lõikasin ja vedasid ja kruvisin ja proovisin ja lõpuks saingi elektri lausa igasse tuppa :)Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme.
Noh, päev nagu üks tööpäev ikka ja ega rohkem ei oskagi lisada, kui siis ainult seda, et kirbud on nõmedad! Mõned pildid tegin siiski ka, nii et vaadake ja imestage.
Läksime isaga neljapäeval maale, et seal veidi korda luua. Kuna segadust oli palju oodata, siis otsisime sellise aja, et saaksime kaheks päevaks jääda. Põhiteema oli see, et isa lõikas viljapuid ja ma vedasin neid oksi minema. Lisaks koristasin väikest aeda mingitest tüütutest kasvudest, mis hekist olid juba aeda kasvanud ja ka sissesõidu tee heki aluse tegin puhtaks. Siis tüdinesin ära sellest ja läksin vahelduseks pööningule. Sinna mul plaanis kunagi teine korrus välja ehitada, ehk siis selline suur tuba või kaks ja rõdu ka, aga kõige pealt vaja see vanast soojustusest ja asjadest tühjaks teha. Ning siis trepp ka, kuid see juba omaette ooper. Igaljuhul tõstsin sealt veidi savi ja mulda välja, aga üksi on see ikka jube töö, sest iga ämbriga pean ise redelist alla minema ja tühjendama ja üles tagasi ja teate, see võtab hullult kaua aega :D
Naabertalu sulased tulid ka sinna jõlkuma, et veidi aidata ja tasuks õlut saada. Võtsid ühe vana kase maha, mis oli heki sees veel. See sai kunagi äikesest löögi ja oli päris inetu niimoodi. Veel saagisid igast vanu kände pooleks seal - neil on mootorsaag ja see ju ikka palju tõhusam. Kaevule tegin ka uue kaane, see tuli ikka iludus kohe. Ükskord käisime seal ja siis ma tegin uue keavukatte, aga kaaneks jätsin vana ukse, nüüd siis klopsisin sinna kena kaane, sellise soontega ja puha, et täpselt jääb sinna peale ega libise. Noh, kunagi külla tulete, siis näitan ;)
Päris palju sai tehtud tegelt. Mõtlesin et premeerin end selle puhul ja läksin otsisin üles kooli staadioni - pall ja punnid olid mul kaasas, nii et kavatsesin veidi taguda seal.
Oli meeles mul kuidagi, et seal on väravad ja puha, aga otseloomulikult ei olnud seal võrke, nõnda et igakord kui väravasse (või siis ka sealt mööda) lõin, pidin jälle pallile järgi jooksma. Noori seal Suislepas vist eriti ei ole, mingi lapsed olid küll, veidi luusisid ja lõpuks julgesid ligi tulla. Lükkasime söötu ja ajasime juttu veidi, aga lõpuks hakkas neil igav vist ja ausalt öeldes mul ka ja läksimegi igaüks oma teed. Minu tee muidugi viis tagasi Paju tallu :) Õhtu juba hakkas vaikselt paistma - tegin lauda kõrvale väikse lõkkeplatsi, et siis pisikesi oksakesi mis puude lõikusest üle jäi ära põletada. Lisaks oli lõkkest nii palju kasu, et sain seal viinereid sussutada, mida siis kartulipudru kõrvale serveerisin. Muist okstest muidugi läks ka ahju, sest ikkagi arvestatavalt külm oli toas - terve talv ei ole köetud seda maja ja veidi andis tunda.
Viimasest korrast oli ka meeles see, et elektrijuhtmetes oli mingi kala. Ja siis ainult ühest pistikust saime voolu, kuid ega meil seda palju vaja polnudki, vaid vee keetmiseks ja siis valgustamiseks ka. Lubasin järgmisel päeval juhtmestiku korda teha - olin ettenägelikult ka veidi varustust kaasa võtnud.
Uni oli hea ja kohene ning ka ärkamisega polnud erilisi raskusi. Pärast kerget hommikueinet võtsin oma pikad juhtmed välja ning ohverdasin sealt mõned(kümned) meetrid. Mõõtsin ja lõikasin ja vedasid ja kruvisin ja proovisin ja lõpuks saingi elektri lausa igasse tuppa :)Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme.
Noh, päev nagu üks tööpäev ikka ja ega rohkem ei oskagi lisada, kui siis ainult seda, et kirbud on nõmedad! Mõned pildid tegin siiski ka, nii et vaadake ja imestage.
See ongi Paju talu. Kui ma veel väike poiss olin, tundus see ikka palju suurem.
Leidsin põllu pealt koera. Kunagi valvas ta meie maja, aga siis kadus ära -kõrge heina sisse.
Selle sauna ehitas minu vanaisa päris oma kätega.
Et ei kustuks see talu,
jääks üks kindelpaik.
Tee ja sild ja palu,
kanarbik vaikus ja vaik.
Et jääks kuskile värav,
kodu mis ootab veel
neid kes on kaua ära,
neid kes on kaua teel...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar