Hooaeg

Kuna läksin varakult magama, siis ärkasin ka üpris vara ja hakkasin ootama. Eks ikka avamängu ja kõike sellega seonduvat :)

Külmetasin magades oma vaskaku randme ära ja kandsin seetõttu terve päeva randmesoojendust ja alles õhtul tundsin, et ole vaja seda ööseks peale jätta.

Õnneks olen paremakäeline ja see väike külmetus mind eriti ei saganud. Algatuseks tegin lõplikult hooajapiletid valmis - said ikka kõvasti kenamad kui eelmine aasta, ainult et värvidega läks kuidagi nihusti. Plaanitud kahe-värvilise tausta oli printer otsustanud omast tarkusest siiski ühtlaseks kollaseks sulandada. Pole hullu; ongi mida järgmine aasta parandada.

Kui piletid valmis otsisin välja autolipud, sallid, särgid ja jäin taaskord ootama. Millal saaks juba platsi äärde minna. Eriti ärevaks muutusin siis, kui Helen helistas ja teatas, et nad nägid Kükital Tuleviku mängijaid söögipausi tegemas. Ma ei suutnud enam paigal istuda ja jalutasin muudkui üles-alla, edasi-tagasi mööda tube ringi. Rääksin orkuti vahedusel ka Mari-Anniga, kelle saime juba Põltsus ära räägitud, et ta peaks ikka jalkale tulema. Leppisime kokku et kui ma linna jõuan, siis otsin ta üles ja läheme koos. Läksingi siis Grandist läbi ja kontrollisin kõik üle, seal nägin ka Helenat, kes oli teel Pireti juurde, et koos mängule tulla. Edasi läksin bussikasse Mammule järgi ning läksime järve äärde. Olime esimesed :)

Istusime autos ja rääksime elust. Tutvustasin talle aegamööda olusid, näitasin talle tüdrukuid kes hakkavad piletimüüjaiks, abipolitseinika ja ka veidi hiljem saabunud politseniku, pallipoisse... ning siis hakkasid ka mängijad lõpuks tulema. Rääksime mõnega neist läbi akna paar sõna ja lõpuks tulid ka Lelov ja Lillevere, kes andis mulle kutse selleks hooajaks ja Soskule ka ja palus, et ma selle talle edasi annaks ja uuris muude asjade kohta ka, et kas kõik on ikka nii kuis plaanitud.

Grete helistas ja tundis huvi kui palju pilet maksab ja Krissu helsitas ning teatas, et ei saa mängule jääda, ütles et tuleb läbi ja annab plaadi mis Jaanusele edasi pean andma. Tal olid uued uhked papud jalas ja dressikas, mis eelmisel päeval ostetud sai - väga vinge.

Art jõudis kohale ja sai oma hooaajapileti kätte. Rääkisme veel veidi viimastest uudistest ja sellest kes täna platsile peaks pääsema ning kes vigastatud. Lõpuks tulid ka Jaanus, Maris, Helen, Piret ja Helena. Veel kaks õnnelikku hooajapileti omanikku ja võisimegi platsi äärde suunduda. Vaheajal toimus Eesti-Brasiili mängule pileti loosimine, aga kuna mul oli kutse ja see ei osale loosimises, siis oli mul au ja võimalus Marile pilet osta ning seeläbi loosimises kaasa lüüa ja kujutate pilti, selle piletiga võitsingi esimese võidu ära :)

Mängu kohta ma ei hakkagi pikemalt kirjutama, vaid selle kohta saab lugeda siit:

http://viljanditulevik.blogspot.com/2009/03/meistrilliga-1-voor-tulevik-sillamae.html

Pärast mängu läksime Mariga kohe Grandi juurde passima, Art oli ka juba seal koos Käbiga. Istuseme jällegi autos ja jutstasime veel, siis läksin tuppa kontrollima kas kõik on ikka kontrolli all; palusin veel ühe koha juurde panna ja toolid seina äärde, mis tutvustamise ajaks vajalikud ning vaatasin veel kuhu nad parkida saaks ja mis uksest sisse tulla. Siis läksin tänavale ootama ja kui lõpuks buss tuli palusin Jaanusel nad sisse juhatada - ise läksin teiselt poolt neile vastu.

Juhatasin meeskonna lauda ja nad hakkasid sööma. Pärast sööki korsitati lauad ja hakkaski kaua oodatud tutvumine. Algatuseks said Mikk ja Kuresoo sünnipäeva õnnitlused ja lilled, siis igaüks rääkis endast midagi ja lõpuks sai vabalt küsimusi esitada. Küsimused esitatud ja vastused kuulatud, jätsime hüvasti ning läksime maksime Heleniga arve ära ja teised jäid veel mõneks lauseks sinna. Mina läksin autosse kus Mari oli kogu selle aja olnud, sest ta ei tahtnud sisse tulla. Ta ütles et tahab veel Jaanust näha, ja kutsusin ta õue ning jätsime kõik selleks korraks hüvasti.

Läksin võtsin ema peal ja sõitsime Malmi, seal vahetasin kiirelt riided ja võtsime suuna Kolga peale. Jõudisme veidi enne seitset, jätsin Mariga hüvasti ja läksin tuppa. Õde asjatas veel ning kui lõpuks valmis sai, siis viisin ta rahvamajja ära, ise aga läksin tagasi teistele järgi. Algaski kaua oodatud etendus. Kokku kestis see küll umbes tund aega, aga Kasparil hakkas vahepeal igav ja tuli eest ema juurest saali taha otsa minu ja isa juurde, siis jälle ette tagasi ja veel kord taha, kuni etendus saigi läbi. Peole me ei jäänud vaid läksime veel korraks õe juurde, et ta saaks riided vahetada ja siis pidime kohe Viljadisse sõitma. Kasparit ei hakanud selleks ajaks riidest lahti võtma ja ma läskin temaga välja jääpurustajat mängima. Lõpuks said kõik asjad korda ja võisime linna sõita.

Tulime Malmi ja mina jäin isaga Kassut hoidma ning ema ja Kats läksid Liverpooli Arlese kontserdile. Vaatasime veidi eesti laulu valimisi aga Kaspar oli juba üpris unine ja isa pani ta magama ning ma läksin üles enda tuppa. Rääksin paar sõna Krissuga ja nägin ka lauluvõistluse võitja ära. Lugesin veel natuke täna toimunud mängude kohta ja läksin siis magama ära. Oli ikkagi väga tiheda graafikuga päev olnud ja üks pea sama tihe kohe tulemas.

Palav

Homme on hooaja algus. Lõpuks on ka kõikide seniste hooajapileti nõudlejate pildid käes ja saan printima minna. Läbi akna tundus päris soe olevat ja otsustasin õhema jope selga panna. Tõesti oli soe, lausa palav, kui linna jõudsin võtsin ka dressika seljast ära, mille olin igaks juhuks jope alla külma kaitseks varunud.
Eelmine aasta kulutasin ikka palju närve ja materjali nende printimiseks, aga see kord tuli esimese korraga õigesti välja ja kattuvus oli kena, see tähendab et esimene ja tagumine pool olid kenasti samas raamis. Pistsin piletid kaante vahele ja läksin linna peale kolama.

Arlesel ju täna sünnipäev ja sai mõned päevad tagasi õega poodlemas käidud küll, aga siis ei jäänud midagi asjalikku silma. Läksin raamatupoodi üht luulekogu otsima, aga müüja ütles et ei ole sellist ja ma kehitasin selle peale vaid trepist alla minnes õlgu. Äkitselt tormas müüja mulle järgi ja hüüdis, et üks ikka on. Vaatasin seda ja helistasin õele, et kontrollida kas ikka on õige asi. Ta aga ütles, et Arlesele eriti ei meeldi raamatud ja midagi muusikaga seotud või lauamäng oleks etem. Panin raamatu riiulile tagasi ja hakkasin taas trepist alla minema; seekord ei jooksnud keegi mulle järele.

Käisin veel erinevates muusika poodides ja leidsingi ühe jubina, aga rohkem ei osand küll midagi arvata. Loodan et ema toob Soomest midagi kaasa, sest ta peaks täna öösel koju tulema taas. Nägin veel tänaval Levot ja rääksime paar sõna elust ning ta soovitas otsustamatuse korral kinkekaart osta. Jätsin sellegi nõuande kõrva taha ja liikusin edasi. Lõpuks läksin noortekasse, et piletid ära lamineerida, et need siis kenasti välja lõigata. Ajasime veidi Liinaga juttu ja siis ka Kalviga. Noored on ikka veel harjunud, et ma seal aeg ajalt töötan ja tulid mu käest igast asju küsima ja ega ma kade ka ei olnud, aitasin ikka kuidas oskasin. Siis sain ka laminaatori kätte ja hakkasin mõõtma ja katsetama. Võtsin tavalise paberi ja tegin igaks juhuks ka testi, edasi võtsin juba päris piletid, panin kile vahele, ettevaatlikult sisestasin lamineerijasse.. jaa.. ja tuligi välja, jälle esimese korraga, ei mingeid ülekuumenemis plekke ega õhumulle. Super.

Läksin koju ja otsisin netist noortenädala stufi üles, sest Liina rääkis, et pani juba Ten Singi kontseri info ka üles ning sinna juurde pildigi. Seda saate siit vaadata: http://www.kultuuri.net/?op=events&id=10083&seldate=2009-03-15 ja loodetavasti tulete ise kohale kuulama-vaatama ka :) Rääksin Krissuga veidi juttu ja jagasin temagagi seda toredat uudist. Ootan juba väga seda kontserti - Ten Sing on liiga lahe!
Siis saabus õhtu ja suurest ootamis ärevusest otsustasin varem magama minna, sest kui lähen varem magama siis saabub homne ka kiiremini ning omakorda ka hooaja algus :)

Märk rinnas

Suutsin küll korduvalt ärgata, aga lõpuks sain ikka kümne paiku end voodist püsti - hea oli, sest Lillekas ka helistas just ja rääkis veidike hooajapiletitest ja kutsetest. Vedas seekord, sest hommikul juba korra ärkasin ja saatsin Krissule sõnumi, et nägin teda unes, aga siis kui ta küsis mida ma nägin, olin unesegase peaga juba ära unustada selle.

Kohe peale seda helistas ka Ivar ja rääkis veidi Sagavollist, et seal on ka see aasta pakkuda üks koht välisõpilasele, eeldavasti Viljandist (nagu on seal käinud Siiri ja hetkel veel seal viibiv Mairi). Lubasin uurida ja küsin igaksjuhuks ka siin, et kas on keegi gümnaasiumi lõpetajatest või lõpetanutest huvitatud? Kes teab millest juttu ja on huvitatud, võib minuga ühedust luua :)

Sõin väikse hommikusöögi ja hakkasin venitama - alguses venitasin jalgu, sest üks ikka veel natuke haigeke ja siis venitasin veidi ajaga ka, sest olin just söönud, aga kell 12 olin valmis ja läksin jooksma.

Mõtlesin et kui jalg kannab siis jooksen ümber järve, aga kui esimesed kolm kilomeetrit oli joostud, hakkas jälle valutama ning muutsin plaani. Olin kaval ja võtsin seekord telefoni kaasa ja otsustasin siis joosta nii kaua kui suudan ja kui enam ei jaksa, siis kutsun isa järgi, kusiganes ma ka siis olema peaksin :) Venitasin veel kolm kilo ja jõudsin Marta maja juures ära käidud ning pöördusin juba tagasi Orika silla juurde, siis veel obeliskile ja veel natuke huntauguni ja kui juba niikaugele sai joostud, siis läksin veel järve äärde kah. Tegin tiiru ümber staadioni ja jooksin tagasi köömne aida kaudu koju - kokku tuli 14 kilo!

Käisin dušši all ja läksin viskasin korraks lõdvestuseks pikali. Laadisin jooksu üles ja avastasin, et olen endale esimese märgi saanud; nüüd on ka mu Nike+ Minil rinnas nr.1, see on vist mingi summa kilomeetrite täis jooksmise eest. Poole neljast helistas jälle Sakala spordireporter Luik ja rääksime veidike sellest vastuvõtust ja fänlusest üldiselt. Kella viiest läksin kirikusse vaatama, kas Ten Singi kontserti ikka saab 15.märts kell 16.00 teha ja selgus, et ei saa, sest seal on samal ajal saksakeelne jumalteenistus. Küsisin ka Merka arvamust ja nüüd paistab, et teeme küll samal pühapäeval ja samas kohas, aga esialgse aja asemel hoopiski kell seitse õhtul.

Siis tuli meile üllatuskülaline: Kaspar Kangus - vabalangus! Arles tegi talle värava lahti ja ta tuli kohe täitsa ise tuppa, nii tubli poiss ongi :) Mängisime nii palju erinevaid mänge, et ei ole enam meeleski mid täpselt. Lõpuks tundus, et tal on uni silma tulnud ja küsisin, et kas ta on väsinud ja tahaks magada, siis hüppas ta hoogsalt püsti ning ütles et tahab veel mängida. Just samal hetke helistas Arles isale ja ütles, et võib Kassu riidesse panna, sest ta on juba teel ning kui isa tuli Kasparit otsime, siis hüppas ta ruttu mulle sülle ja oli vait kui sukk - lõpuks ütles vaikselt, et ta ei saa riidesse panna, sest ta magab. Lubasime väikse kommi ja saime poisi ikka kenasti riidesse. Kalli-kalli, tsau ja läinud ta oligi.

Päris väsitav ettevõtmine, aga on seda rõõmu täiega väärt. Maandusin siis jällegi arvuti taha ja saatsin mõned kirjad ära. Homme peaks ka hooajapiletid lõplikult valmis tegeama; sain nüüd pildid kätte, vaja veel välja lasta ja ära lamineerida. Rääkisin ka enne, et olen välja valinud mõned jooskud kus taha osaleda ning võin nüüd siia juurde veel ühe lisada. Nimelt registreerisin end täna 5.aprillil toimuvale Luitejooksule, mis toimub Pärnus ja mille kogupikkus on umbes 5,5 km, see on ka siis kõige esimene võistlus sel aastal ja järvejooksule saan juba kogemuse pealt minna!

MSNi maailmas sain ka Krissu ja Mariliga kokku ning loodetavasti kohtun veel paljudega unemaailmas - seekord üritan siis meelde jätta, mida/keda nägin ;)

Kalender

Tore et kevad juba aknast ka sisse paistab, sest minu unetsükkel on küll täielilkult päikesevalgusest tingitud ning tänu varajasemale valgusele suudan ka varem oma päeva toimetustega peale hakata. Pärast hommikusööki, mis küll ei olnud nii väga hommikul nagu enamus harjunud on, aga siiski suur edasiminemk minusuguse unekoti jaoks, pakkisin kokku mõned tööriistad ja isa otsis välja puhastusvahendid ning läksim veel korraks korteri peale. Minu ülesanne number üks oli vannitoa lamp jälle korda saada. Seal on mitmete üüriliste vahetusega paar lühist olnud ja viimased käisid dušši all hoopiski künnlavalgel. Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme... ja saingi hakkama. Kuna isa veel kraamis seal, siis läksin välja ning eemaldasin katkised viinapuuväädid ja vaatasin, kas mäletan veel kuidas koridorikatusele ronida - tuli välja, nagu poleks ära olnudki :)

Tulime koju ära ja edasi oli selline nipet-näpet nokitsemine. Kuna lumi hakkab juba vaikselt sulama, siis on aeg vaadata ka jooksukalendrisse ning enda jaoks mingid kuupäevad juba paika panna. Sel aastal kavatsen osaleda vähemalt viiel jooksuüritusel: Järvejooksule (1.mai) registreerisin end juba ära, aga veidi kaugemal on tulemas veel Remirendi kevadjooks (6.juuni), Tallinna sügisjooks (13.september), Paide-Türi rahvajooks (4.oktoober) ja lõpetada tahan jällegi Viljandis Linnajooksul (11.oktoober). Pärnus peaks ka Kahe Silla jooks olema, aga seda ei ole ma veel lähemalt uurinud, ehk ikka saan sinna ka minna, küll seda aeg näitab. Eks nad veidi ole muidugi jalgpalliga konkureerivad üritused, aga ega igale poole ka ei jõua :) Loodan see aasta oma eelmis tulemusi parandada (Järve-, Sügis- ja Linnajooksul) ning uutel jooksudel ikka võimalikult hästi esineda.

Tähtsaim sündmus aga leidis aset kell viis, kui kunstmuruväljakul kohtusid U17 Eliitliga esimese voorus Viljandi noortega Fc Elva. Alguses natuke hirmustas meie väravavahi pikkus, sest oli ta ju kõige lühem poiss platsil, aga kui 8.dal minutil juhtima läksime, kadusid kõik kahtlused. Mõlemal poolajal skoorisid viljandlased kolmel korral ja vastased jäidki väravata, ehk kokkuvõttes purustav algus 6:0 võidu näol. Vahetasime Lillekaga veel paar sõna nädalavahetusel toimuvatest kohtumistest ja istusin autosse - pooleteist tundi seismist võib ikka jalad päris ära külmetada.

Hüppasin korraks noortekast läbi, et üks paberike välja printida ja rääksin veel natuke Kalvi, Egerti ja Mardiga noortenädala raames toimuvast Ten Singi kontserdist. Siis aga väike kõrvalepõige selverisse, kust sain lõpuks oma Grandiosad kätte ja tagasi kodu poole. Enamus õhtupoolikust kulus kaledri täitmisele; panin kirja kõik Tuleviku Meistriliiga, Esiliiga ja U17 Eliitliiga kohtumised, mida ühtekokku oli 82, pluss siis veel 7 koondisemängu, ning veel mõned märkmed ja oligi umbes sada märget. Eks neid tuleb uuesti teha, kui Tuleviku Tüdrukute hooajakalender müügile ilmub, aga ega topelt ei kärise!

Lonkur

Veidi enne kella kümmet helises telefon ja äratajaks oli mu lihane õde, kes oli linna arsti juurde tulnud. Aga kuna Arles pidi edasi tööle minema, siis puudus isik, kes Annit sel ajal hoiaks, kui tema arstide sorkida on ning lisaks oli ka väike transpordi küsimus. Teel haiglasse möödusin ka kusjuures Krissust ja Brendast, kes olid teel Ugalasse Merineitsi etendusele. Passisime veidike ühe arsti ukse taga, millele järgnes ulatuslik apteekide külastus, et leidab koht, kus väljakirjutatud ravimit oleks. Siis läksime teise arsti ukse taha ning taaskord läksime retsept näpus apteekri juurde. Lillevere helistas ja rääksime veidi väljaku seiskorrast ja mängude ning pressikonverentis toimumise võimalikkusest. Kõik ravimid käes ja kõrgete hindade üle kurdetud sai tänaseks arstidest küllalt. Edasi võtame käsile poed!

Kuna kõht oli veidi tühjake, sest hommikusöök jäi kiirustades vahele, otsustasime minna lähimasse kauplusesse ja selleks osutus maxima. Leidsime nii mõndagi huvitavat ja imestasime, et pragusel majandussurutise raskel ajal on pood siiski leidnud vahendeid uue töökoha loomiseks - nimelt oli seal üks "pori-laiali-lükkaja", tädi kes porise lapiga tasandas väljast tulund pori ühtlaseks massiks. See oli väga põnev, kuigi tundus et just meie saapad on need eriti porised, sest ta tuli alati sinna tasandama, kus meie parasjagu seisime. Leidsime igasuguseid ilusaid, kasulike ja naljakaid asju, aga söögivalikust võtsime vaid näpuotsatäie ning otsustasime selverist lisa vaadata.

Eesmärk number üks oli saada osa laadapäevade pakkumisest, kus Grandiosa oli soodushinnaga müügis, aga need olid kahjuks juba otsas. Tuiasime veidi ringi, kuid tühi kõht kiirustas siiski tagant rutem koju minema. Poes olemise ajal helistas ka Madis Luik ning küsis Tuleviku pressikonverentsi kohta natuke. Märkamatult oligi kell kümenst üheks saanud ja kauaoodatud hommikusöögi asemel valmistasin hoopiski endale lõunat. Kella neljast pidi Katil olema mingi koosolek ja meid isaga oodati uute üürilistega lepingut sõlmima, niiet vaba aega oli küllalt, kuni helistas Arles, kes oli avastanud et oli oma võtmed tuppa unustanud ning tuli ette võtta lühike Kolga-Jaani külastus.

Ugalast möödudes oli mul õnn taaskord läbi autoakna Krissut näha. Kolgas viibiseme vaid mõned minutid; õde viis võtmed ära ja kohe sõitsimegi tagasi. Veidi oli koosolekuni aega, niisiis tegime postkontori peatuse ja isa tõi ära uue Tea kirjastuse entsüklopeedia, see vist järjekorras teine. Siis aga maavalitsusse ning kinnisvarabüroosse, ja ei läinud kaua aega kui helisesid kordamööda nii minu kui ka isa telefon - mina rääkisin veidi Ten Singi juttu, aga isa sai vahepeal teada, et see koosolek, kuhu õde läks jäi ära ning niipea kui me valmis saime, läksime talle sinna jällegi järgi.
Käisime veel korra korterit üle vaatamas ja lõpuks jõudsime ka tagasi koju.

Selgus siis ka, et Luik oli vahepeal minu ja Lilleka jutust väikse artikli kokku seadnud ja see on nüüd Sakalas kõigile lugeda. Läbivaks teemaks on seal üks suur küsimärk - kas laupäevane kodumäng saab ikka kodus toimuda? Loodame parimat. Rääkisime Krissu ja Merkaga veidi Ten Singist, aga sõnad said vist otsa ja ei saanudki palju arutatud.
Otsustasin ka jooksma minna - kõigepealt jooksin kolm kilomeetrit obeliski tiiruga ja veel kolm kilo järve äärde. Tegelikult oleks tahtnud ka koju joosta sealt, aga äkitselt otsustas parem jalg, et ta ei taha enam joosta ja üldse kõndimine on ka nõme - hakkaks hoopis lonkama. Nii ma siis lonkasin tasakesi staadioni juurest koju, kokku pool tundi, ja vehkisin kätega, et natuke sooja saada, sest märjad riided jahtusid väga kiiresti maha ning ma ei tahtnud eriti külemtada saada.

Läksin sooja dušši alla ja sain ka kõhu korralikut täis süüa, sest õde oli ikkagi külas ja kokkas veidi. Tuli välja et kooki oli ka tehtud magustoiduks, niiet täis värk kohe. Peagi ilmusid ka Kaspar ja Arles, aga viimene ei saanud sööma jääda, sest kiirustas bändiproovi, et täna ikka võimalikult vara koju saaks. Kassu käis aeg-ajal mul minu toas külas ja mängisime ning kuulasime koos muusikat, kuni tal tuli aeg koju minna. Jäin veel arvutisse noktisema, kui äkitselt Marta (Kass) üle tüki aja jälle minuga kontakti otsis. Nii tore oli temaga taas vestelda ja natukene üksteise eludega järje peale tagasi saada.

Siis aga oli kell ju öö ja natuke pealegi ning tuli sukelduda unenägude imelisse maailma :)

Igav

Kas soovite siis lugedad postitust uut!? Siis lugege!

Aga ma hoiatan, see on igav postitus - siin mitte midagi ei juhtu.

Täna istusin terve päeva arvuti taga ja kujundasin uusi hooajapileteid, kuni tuli tahtmine jooksma minna, aga avastasin et kõht on liiga tühi ja sõin paar võileiba ning hakkasin siis hoolega leiba luusse laskma. Magasin päris korralikult ja ärkasin alles kaheksa paiku üles. Nüüd oli jooksmiseks juba natuke hilja, sest õues oli pime ja kole. Rääksin MSN'is Krissu ja emaga natuke juttu ning tegin piletid kah lõpuks valmis. Polnud ammu muusikat kuulanud ja seepärast pühendasingi ülejäänud aja kuulamisele ja lugude sorteerimisele. Hmm.. mis veel? Ahjaa, mängukaardipakk oli katki ja parandasin selle veidikese kleeplindi abiga ära.

Mitte just kõige põnevam päev :P

Kui te mu hoiatust tähele ei pannud ja ikkagi seda lugesite, siis lohutuseks panen teile siia ühe koomiksi inimesest kellega, erinevalt minust, alatasa midagi juhtub :)

Valimised

Õues oli juba valge, aga kell ei olnud veel üheksa; tõmbasin teki üle pea ja proovisin uuesti uinuda ning ärkasin uuesti paar minutit enne äratust. Sõin hommikust, mängisin veidi Zombiega, panin korralikult riidesse, rääksin veidi Krissuga juttu ja läksin kirikusse. Täna olid siis suured valimised - iga nelja aasta tagant valitakse kogudusse uus nõukogu ja nende seast siis omakorda juhatus. Rahvast oli palju kogunenud, sest enamus kandidaate olid oma hääleõiguslikud täiskogu liikmed kohale kutsunud, et enda koht nõukogus kindlustada. Teenistus läks väga rahulikult ja Urmas Viilma oli tulnud Tallinnast jutlustama ning pärast ka valimiste ajal vaatleja olema. Pärast missat oli paar minutit pausi ja hakkaski see suur protseduur pihta.

Kõige pealt väga pikk Marko poolne kõne, millest igalühel vist oma arvamus ja kes olen mina, et öelda mis on tõde ning mis vale. Siis valiti valimiskomisjon ja saigi hakata ristikesi tegema. Igal täiskogu liikmel oli viis häält ning valida sai 33 kandidaadi vahel. Niikaua kui teised ristitasid ja hääli loeti läksime me keldrisaali kringlit sööma ja juttu ajama. Jaanus näitas oma uut arvutit ja seal sees olevat malemängu, mis meil lõppkokkuvõttes napilt lõpetamata jäi, sest kuulsime Marko häält mikrofonis mille peale kogu rahvas keldrist nagu üks mees üles tormas. Loeti ette kõigi kandidaatide tulemused; ma sain 11, Jaanika 7, Jaanus 5 ja Maris 4 häält (loodan et väga puusse ei pannud numbritega) ning see tähendas siis seda, et mina pääsesin viimasena nõukogusse ja Jaanika sai asendusliikmeks - kuid debüütaasta kohta oli meil kõigil päris tugev tulemus :)

Kell oli juba ohtralt kaks läbi ja sõitsin koju, viisin ka Merka ära ning võtsin talt noorteka võtmed, et uksed veidi varem lahti teha. Sõin natuke ja enne poolt nelja olin juba keskuses. Seal oli just sünnipäev lõppenud, aga meie omadest veel kedagi ei olnud, esimesena jõudis kohale Grete ja tema järel Krissu, Tiit, Made, Mann, Merka, Riina, Helena ja Piret. Kavas olid mängud, 'kui lava peal ei oleks mind', tants ja veel mänge :) Grete palus, et ma ta koju viiksin sest temal on veel ju veerandiõpe ja lõpp paistab kuid tööd veel tegemata ning vaja nüüd kõvasti õppima hakata.

Kui koju jõudsin ootasid mind ees head spordiuudised, esiteks see et Rehemaa lõpetas kümnendana ja teiseks Petter Northug võittis kulla! Sõin siis korralikult sooja toitu ja tulin arvutisse vaatama, kuidas mu sõbrakestel läheb. Kuidas teil läheb?! Isa tegi saiavormi ka täna ning see oli tõsiselt hea, sorri kui kellelgi teist kõht peaks tühi olema, aga tõesti see viis keele alla :) Mina küll ei oska niimoodi süüa teha nagu mu vanemad või õde, Katsi blogist võite ise vaadata, mida ma selle all mõtlen. Minu kokkamised on nagu sellel Jeremy'l, kelle koomikseid ma siia aega ajalt panen. Endast mul eriti mingeid pilte pole, aga kuidagi peab ju teil tuju üleval hoidma, eks ;)