Külmetasin magades oma vaskaku randme ära ja kandsin seetõttu terve päeva randmesoojendust ja alles õhtul tundsin, et ole vaja seda ööseks peale jätta.
Õnneks olen paremakäeline ja see väike külmetus mind eriti ei saganud. Algatuseks tegin lõplikult hooajapiletid valmis - said ikka kõvasti kenamad kui eelmine aasta, ainult et värvidega läks kuidagi nihusti. Plaanitud kahe-värvilise tausta oli printer otsustanud omast tarkusest siiski ühtlaseks kollaseks sulandada. Pole hullu; ongi mida järgmine aasta parandada.
Kui piletid valmis otsisin välja autolipud, sallid, särgid ja jäin taaskord ootama. Millal saaks juba platsi äärde minna. Eriti ärevaks muutusin siis, kui Helen helistas ja teatas, et nad nägid Kükital Tuleviku mängijaid söögipausi tegemas. Ma ei suutnud enam paigal istuda ja jalutasin muudkui üles-alla, edasi-tagasi mööda tube ringi. Rääksin orkuti vahedusel ka Mari-Anniga, kelle saime juba Põltsus ära räägitud, et ta peaks ikka jalkale tulema. Leppisime kokku et kui ma linna jõuan, siis otsin ta üles ja läheme koos. Läksingi siis Grandist läbi ja kontrollisin kõik üle, seal nägin ka Helenat, kes oli teel Pireti juurde, et koos mängule tulla. Edasi läksin bussikasse Mammule järgi ning läksime järve äärde. Olime esimesed :)
Istusime autos ja rääksime elust. Tutvustasin talle aegamööda olusid, näitasin talle tüdrukuid kes hakkavad piletimüüjaiks, abipolitseinika ja ka veidi hiljem saabunud politseniku, pallipoisse... ning siis hakkasid ka mängijad lõpuks tulema. Rääksime mõnega neist läbi akna paar sõna ja lõpuks tulid ka Lelov ja Lillevere, kes andis mulle kutse selleks hooajaks ja Soskule ka ja palus, et ma selle talle edasi annaks ja uuris muude asjade kohta ka, et kas kõik on ikka nii kuis plaanitud.
Grete helistas ja tundis huvi kui palju pilet maksab ja Krissu helsitas ning teatas, et ei saa mängule jääda, ütles et tuleb läbi ja annab plaadi mis Jaanusele edasi pean andma. Tal olid uued uhked papud jalas ja dressikas, mis eelmisel päeval ostetud sai - väga vinge.
Art jõudis kohale ja sai oma hooaajapileti kätte. Rääkisme veel veidi viimastest uudistest ja sellest kes täna platsile peaks pääsema ning kes vigastatud. Lõpuks tulid ka Jaanus, Maris, Helen, Piret ja Helena. Veel kaks õnnelikku hooajapileti omanikku ja võisimegi platsi äärde suunduda.
Vaheajal toimus Eesti-Brasiili mängule pileti loosimine, aga kuna mul oli kutse ja see ei osale loosimises, siis oli mul au ja võimalus Marile pilet osta ning seeläbi loosimises kaasa lüüa ja kujutate pilti, selle piletiga võitsingi esimese võidu ära :)
Mängu kohta ma ei hakkagi pikemalt kirjutama, vaid selle kohta saab lugeda siit:
Pärast mängu läksime Mariga kohe Grandi juurde passima, Art oli ka juba seal koos Käbiga. Istuseme jällegi autos ja jutstasime veel, siis läksin tuppa kontrollima kas kõik on ikka kontrolli all; palusin veel ühe koha juurde panna ja toolid seina äärde, mis tutvustamise ajaks vajalikud ning vaatasin veel kuhu nad parkida saaks ja mis uksest sisse tulla. Siis läksin tänavale ootama ja kui lõpuks buss tuli palusin Jaanusel nad sisse juhatada - ise läksin teiselt poolt neile vastu.
Juhatasin meeskonna lauda ja nad hakkasid sööma. Pärast sööki korsitati lauad ja hakkaski kaua oodatud tutvumine. Algatuseks said Mikk ja Kuresoo sünnipäeva õnnitlused ja lilled, siis igaüks rääkis endast midagi ja lõpuks sai vabalt küsimusi esitada. Küsimused esitatud ja vastused kuulatud, jätsime hüvasti ning läksime maksime Heleniga arve ära ja teised jäid veel mõneks lauseks sinna. Mina läksin autosse kus Mari oli kogu selle aja olnud, sest ta ei tahtnud sisse tulla. Ta ütles et tahab veel Jaanust näha, ja kutsusin ta õue ning jätsime kõik selleks korraks hüvasti.
Läksin võtsin ema peal ja sõitsime Malmi, seal vahetasin kiirelt riided ja võtsime suuna Kolga peale. Jõudisme veidi enne seitset, jätsin Mariga hüvasti ja läksin tuppa. Õde asjatas veel ning kui lõpuks valmis sai, siis viisin ta rahvamajja ära, ise aga läksin tagasi teistele järgi. Algaski kaua oodatud etendus. Kokku kestis see küll umbes tund aega, aga Kasparil hakkas vahepeal igav ja tuli eest ema juurest saali taha otsa minu ja isa juurde, siis jälle ette tagasi ja veel kord taha, kuni etendus saigi läbi. Peole me ei jäänud vaid läksime veel korraks õe juurde, et ta saaks riided vahetada ja siis pidime kohe Viljadisse sõitma. Kasparit ei hakanud selleks ajaks riidest lahti võtma ja ma läskin temaga välja jääpurustajat mängima. Lõpuks said kõik asjad korda ja võisime linna sõita.
Tulime Malmi ja mina jäin isaga Kassut hoidma ning ema ja Kats läksid Liverpooli Arlese kontserdile. Vaatasime veidi eesti laulu valimisi aga Kaspar oli juba üpris unine ja isa pani ta magama ning ma läksin üles enda tuppa. Rääksin paar sõna Krissuga ja nägin ka lauluvõistluse võitja ära. Lugesin veel natuke täna toimunud mängude kohta ja läksin siis magama ära. Oli ikkagi väga tiheda graafikuga päev olnud ja üks pea sama tihe kohe tulemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar