Üks veider lugu

Teisipäev (7. Aprill)

Alates pühapäevast ei ole kodus internetti olnud, niisiis käisin noortekas oma maile lugemas ja mõnda faili ka printimas. Täna kirjutasime isaga talle CV'd, sest ta enam ei tööta seal ilutustikes ja noh, surutise värk puha... Igaljuhul saime selle ka lõpuks valims ja kuna netti ei olnud, siis mõtlesin veidi mingeid Ten Singi lugusid harjutada, aga need Ten Sing Show noodid olid käsitsi kirjutatud ja ega seal enam palju järel polnud. Niisiis hakkasin seda nooti arvutisse ümber tokksima ja sain ka lõpuks valmis, kuid ma pean tunnistama, et see on nii veider lugu, et kahtlane kas me seda kunagi üldse laulma hakkama, aga nüüd ta vähemalt olemas.

Kuna noodistamiseks juba läks, siis otsustasin ka Bring It All Back lugu nootidesse saada, aga see oli veidi keerulisem ülesanne, kuna sellest ei ole meil ühtegi isegi mitte käsitsi kirjutatud noodikest. Otsisin siis noortekas ruttu netist midagi ja hakkasin kodus neid kartuleid puzzle kombel kokku panema ja sain päris palju valmis lausa. Pool salmi on veel puudu, aga ülejäänud osad on juba olemas. Päris tore, ainult et sellest Finale noodikirjutusprogrammist on küll kopp ees. Kunagi ammu oli mul Siba ja sellega oli ikka mega lihtne kõik. Kui peaksin mingi ime läbi arvtisse kõvaketta ruumi juurde saama, siis ehk sebin selle tagasi endale.

See on ikka üks veider lookene :)

Passimas

Esmaspäev (6. Aprill)

Kõige loogika kohaselt magasin päris kaua ja ega mul ausalt öeldes ei olnudki mingeid plaane mille pärast oleks pidanud varem ärkama :)
Passisisn niisama tühja ja tinistasin kitarri, kuni õde palus, et ma ta Kolka viiksin. Tal pidavat seal mingi näidendi proov olema ja ma mõtlesin, et miks ka mitte. Käisime veel poest läbi ja jõudsimegi mingi enne seitset noortekasse. Arles oli seal tööl koos Kaspariga, läksin ka sisse neile tere ütlema, kui samal hetkel sain aru, et ma jään sinna hoopis kauemaks, sest õde oli arvestanud, et ootan ta proovi ära ja siis läheme veel koos tagasi linna. Egas midagist, passisin kaheksani noortekas ning mängisin Kaspariga. Õues oli nii ilus ilm, et mitte ühtegi last ei tulnud noortekasse, päris masendav.

Kaheksast pani Arles keskuse kinni ja läksime nende juurde. Anni Marita oli ka kaasas, aga ta on selline rahuliku loomuga niikuinii - Kaspariga võrreldes :) Kell sai juba päris palju ja nii Annil kui Kasparil oli juba une aeg, aga Kats tuli alles poole kümnest. Mässisime Annimanni sisse ja sõitsime linna tagasi. Selline passimise päev oligi põhimõtteliselt, aga Kassuga oli siiski väga tore mängida.

Luitejooks

Pühapäev (5. aprill)

Ohh! Pühapäev oli üks super tegus ja vahva päev, kui tagant järele mõelda. Kui päev veel kestis, siis tihti ei olnud just kõige toredam, aga samas kohati oli ikka mega tore :) Selline lõbustsupargi stiilis üles-alla nagu, et kuigi tuju on nullis, siis ikkagi oled ju lõbustuspargis ja üritad seda mitte-just-kõige-paremat-tuju täiel rinnal nautida. Ega tegelikult nii hull ei olnud kah, kuid kui ma ei nuriseks, siis võib-olla te muutute kadedaks, et mul nii hästi läheb! HAHAHAHAHAHAA :D

Algas kõik nii, et ärkasin üles kella kaheksast (normaalne ju pühapäeva kohta) ja sõin hommikust. Kaspar oli ka juba üleval, mängisime veidike ja hakkasin siis kõiksugu asju kokku pakkima. Plaan oli minna Rannametsa Luitejooksule, kuid ma ei kujutanud üldse ette, milline seal see rada või ilm olla võiks. Igaks juhuks võtsin kaasa kaks paari jooksukaid - ühtedega on märja ilmaga lihtsalt mugavam joosta. Siis veel jooksusärgid, püksid ja tuuleka. Kuivad riided pärast jooksu selga panemiseks ja veel ühe jope ka, sest mine sa tea mis ilm seal mere ääres on. Ja igasugu jubinaid ka kagu Nike+, sporditeip, rõhtside jne pistsin ka kotti ning mütsid-kindad kah.

Jooksu asjadest sai vist kõik. Siis vedasin autosse elektri- ja basskitarri, sest ees oli ootamas ka veel Ten Sing ja igasugust loogikat arvastades, ei ole oleks ma enne seda koju jõudnud selle träna järgi. Seda eelkõige selle tõttu, et kell kaks oli Viljandis algamas Tuleviku duubli ja Pärnu Vapruse vaheline Esiliiga kohtumine, millele ma samuti tahtsin jõuda.
Nõndaks, kõik asjad said pakitud, ütlesin veel Kasparile ja isale tsau ning võisin teele asuda.
Kell oli siis mingi kümne paiku - jooks algas kell kaksteist, niiet tahtsin ikka piisava varuga jõuda, et end valmis seada. Ainuke mure oli selles, et ma ei teadnud täpselt kuhu ma minema pean :)

Kui Pärnu maakonda jõudsin, siis seal oli teeinfo silt ja helistasin sinna numbrile, et küsida kas see tee mida mööda ma minna tahtsin on ikka sõidetav või hoopis kruusatee, aga telefon ei vastanud. Plaan oli siis pärast Kilingi-Nõmmet ära keerata, kuid olin valmis ka Pärnuni välja sõitma ja sealt Häädemeeste peale keerama, aga täpselt Kilingi-Nõmme ristis helises telefon ja see teeinfo tüüp avastas, et olin talle helistanud. Ütles siis, et saab küll sealt sõita ning sealt ma ka läksin. Tee peal nägin üht suuuurt kitse, kes juba kaugelt põllu pealt jooksis, et mu auto eest läbi hüpata - hästi hüppas!

Jooks ise läks päris hästi - läbisin distantsi ajaga 24:37, siin pildi peal tiksub arvatavasti parasjagu viimane (või eelviimane) sekund . Olin päris väsind pärast seda, aga kaua molutamiseks aega polnud, sest oli vajaju ikkagi Viljandisse jalkale jõuda. Kuna diplomite trükkimisega läks veel parasjagu aega, siis läksin supi järjekorda ning istusin mingi laua taha, mis seal oli. Täiesti tundmatu inimesed aga samas natuke omad, sest olime kõik sinna kogunenud, et üheskoos läbi metsa ning üle luidete joosta. Me ei teadnud teineteist, aga teadsime mida nad hetkel tunnevad ja millega nad just hakkama on saanud. Mulle meeldis seal istuda ja kuigi ma ei mäleta neist enam ühtegi nägu, siis ma loodan siiski, et näen neid kunagi jälle.

Lõpuks sain diplomi kätte ja panin Viljandi poole ajama, autasutamist ja muude auhindade loosimist ma ootama ei jäänud. Sellest hoolimata jäin ma mängule hiljaks ja mäng ise läks ka pehmelt öeldes halvasti, kuid seal oli palju tuttavaid nägusid koos. Art ja Maris on muidugi tavaline sel puhul, aga liskas olid päikest nautima tulnud Jaanika, Ulla ja Antoniina. Jansa kusjuures helistas mulle enne jooksu algust ja uuris, et kas ma oleks huvitatud mingist grillõhtu moodi asjast ja staadionil selgus, et plaan on Marisele külla minna. Niiet sõna otseses mõttes oli mu päev hommikust õhtuni planeeritud.

Nagu mainitud sai, ei olnud mängu tulemus ilus - Vaprus võitis 1:4 ning Dima sai veel punase kah. Ja selle emotsiooniga läksingi Ten Singi. Ukse taga ootasid Krissu, Laura ja Lisbeth lootuses, et mul on võti ja ma saan nad sisse lasta. Võtit mul polnud, aga kuna märkasin sees mingisugust liikumist, siis sain nad siiski tuppa lasta, sest uksed olid tegelikult lahti :) Merka, Tiit, Piret ja Riina tegid seal juba tantsuproovi ja vaikselt imbus veel inimesi kohale ning kokku võttes oli hyper äge Ten Sing meil. Ma seal mainisin ka, et see oli selline proov, mis mul tuju nullist sajani keris, aga mitte seepärast, et enne oleks halvemad proovid olnud või midagi - lihtsalt enne ei ole mul tuju kunagi nii nullis olnud, täna millegi pärast oli (põhjuseid oli mitu).

Päris varakult sai läbi see värk seal noortekas ja olime Merkaga viimased kes ära läksid ja võtsin ta ka auto peale, sest ta pidi samuti Marisele külla tulema, kuid esimesel ristmikul juba märkasime Jaanikat, kes meile vastu oli jalutanud. Aga kuna mul auto oli pilgeni igast stuffi täis ja rohkem inimesi sinna hetkel ei mahtunud, siis jalutasid Merka ja Jansa minu juurde, kui mina samal ajal enda juurde sõitsin ja autot tühjaks laadisin. Jõudsin veel kiiresti riided vahtetada ja sauna asjad võtta ning juba sõitsimegi Teedule ja Karmelale järgi. Väike lonks bensiini ka ning olimegi juba Puiatus. Kell oli kaks-kolm minutit üle kaheksa. Päris täpsed oleme!

Naised läksid sauna ja me Teeduga hakkasime Skip-bo'd jälle mängima. Võimalik et keegi mängis veel või lisandus hiljem, aga mingi aeg läks kõht ikkagi tühjaks ja ma läksin õue vorste grillima. Sain ka natuke joosta, sest Karl Laanekass varastas ühe kotikese viineritega ära ja ajasin siis teda taga kuni ta need läbi heki lipates maha pillas. Trenn tehtud ja vosrtid küpsetatud läksin tuppa tagasi ja peagi oligi käes meie kord sauna minna. Enam ei mäletagi täpselt millest me rääkisme, aga noh saunas ikka tulevad toredad mõtted ja jutud.
Tuppa tagasi jõudsime, siis plikad ikka tagusid kaarte, aga väsimus oli juba maad võtnud ja peagi hakkasime jällegi kodu poole sättima.
Ning veidi pärast südaööd sain taas oma pehme teki alla pugeda.

Hambahaldjas

Läksin eile üpris varakult magama, et täna ikka valmis oleksin kui vaja mängule minna, sest läksime minu autoga ja oli veel vaja tankida jne. Kats oli meie juures koos Anniga ja hoidsin siis hommikul pisikest natuke. Siis hakkas juba kiireks minema ja käisin ruttu bensukas ära ning selle aja peale oli ka ema juba meile jõudnud. Vahetasin riided ja läksin õue, sest Art helistas, et hakkas tulema ja nägin aknast, et Katre oli ka just jõudnud. Sõitsime siis linna ja korjasime ka Marise peale ning algaski sõit Ahtmesse. See on siis Jõhvi külje alla, siit kakssada kilomeetrit, aga keegi meist ei olnud varem seal staadionil käinud. See on üpris uus kunstmuru ja Trans peab seal oma kodumänge ning neile me külla sõitsimegi.

Siin Viljandis olid olud üpris vesised, aga pärast Põltsamaad tuli päike välja ja mängu ajalgi oli kuiv ja tore. Kuni vastaste väravani mängisime üpris loiult ja kaitsvalt, aga kaotusseisu jäämine äratas poisid üles ja hakati hoopis võitluslikumalt mängima. Esimene poolaeg lõppeski narvalaste 1:0 eduseisuga, aga teine pooleaeg oli ikka täiega Tuleviku käes ja kaks minutit enne normaalaja lõppu suutis Jüri viigistada ja sellele järgnes räige tulemöll. Mõlemad pooled üritasid rohkem ja rohkem ning pall käis ühest otast teise. Kohtunik pani vähemalt viis(!) lisaminutit ja mäng lõpetati allase siis, kui Lepik lõi kukkumise pealt Jevdole putsaga näkku, niiet ka publikusse oli näha kuidas tal hammas suust välja lendas. Hiljem selgus, et see ei olnudki õnneks terve hammas, vaid üks killuke mis ära tuli.

(Pildil on Jüri just palli vastaste värvasse lükanud ja narvakatel ei jäänud muud üle kui käsi laiutada.)

Võtsime väärtuslikud viigipunktid kaasa ja hakkasime koju tagasi minema. Rasmus tuli ka meiega ja jõudsime päris varakult koju. Kaspar oli ka nüüd külas ja tahtis vanni minna. Käisin siis aegaajalt vaatamas kuidas tal seal läheb ja mängisime natuke. Õde oli vist kuskile välja läinud ja ema hoidis Anni Maritat ja ma läksin korraks sealt läbi, et näidata emale mis ma sellest dušinurgast arvan ning siis koju tagasi ja magama, sest plaanis on homme ikkagi Pärnusse jooksma minna. Eks siis hommikul näis kuidas enesetunne on, aga ei tahaks kuidagi sellest jooksust loobuda.

Jäälõhkuja

Kevad on kõvasti maad võtnud ja lumi hakkab sulama. Täna jälle päikseline ja viisin isa taas puid lõikama. Ise tulin koju ja hakkasin lund sulatama. Loopisin hoovi pealt lund laiali nendesse kohtadesse, kus juba see ära sulanud oli. Päris närvi ajas see, et vihmaveerennist kogu aeg tilkus vett kaela ja ronisin siis labidaga katusele ning loopisin sealt kogu lume alla. Siis võtsin raudkangi ja läksin maja ette jääd raiuma. Tagusin selle pisikesteks tükkideks ja loopisin vette mis tee ääres voolas, et see kiiremini ära sulaks. Sellel jäälõhkumisel oli lisaks sellele, et maa ära kuivas veel üks lisa boonus - leidsin üles ühe võtme, mille eelmine aasta ära kaotasin. Oli küll veidi roostes, aga küll selle kuidagi puhtaks saan.

Tõin isa koju ja läksin ise järve äärde pikemaks ajaks, sest kavas oli Tuleviku duubli sõpruskohtumine Porvoo mingi klubiga ja pärast seda tüdrukute sõprusmäng SK 10 Preemiumiga. Tulemused olid napiskoorilised, aga mängud ise väga põnevad ja üksteisest uskumatult erinevad. Ma polegi vist kunagi tüdrukute mängu näinud niimoodi täispikalt. Naiste jalkat küll, aga see oli midagi hoopis muud :) See kuidas nad jooksevad ja palli löövad muudab mängu ikka üpris lahtiseks ning võimaluste rohkeks. Kindlasti tahan veel näha neid kohtumisi ja jälgida kuidas nad arenevad. Seal on juba praegugi mõned tüdrukud kes tõsiselt võitlevad palli pärast, aga kui nad hakkavad mängima kui üks naiskond ja arusaama mida kaaslased mõtlevad, siis võib oodata ikka päris ilusat jalgpalli.

Töötav siga

Ärkasin üpris hea varuga, et veel süüa jõuaks ja siis noortekasse minna. Liina oli juba seal tööl ja valmistas Haridusmessi jaoks mingeid asju ette. Lõpuks tuli see tädi ka ja näitasin talle kus nad saavad oma raamatuesitlust teha ja kella üheteistkümnest olime valmis. Läksin siis korrasks spordihoonesse, et näha kuidas see mess seekord välja näeb ja kui aus olla, siis ma lootsin, et ehk on midagi teistmoodi kui varasemad aastad, aga täpselt samasugune oli. Nägin mõningaid tuttavaid nägusid ja läksin koju tagasi. Panin mingid asjad endale kaasa ja siirdusin taas noortekasse, seekord veidi pikemaks ajaks.

Passisin seal terve päeva ja ega midagi väga huvitavat ei olnudki. Millalgi õhtu poole tulid YMCA hip-hopi tantsijad sinna ja pärast arutati veidi Ten Singi juttu kah. Kui kell lõpuks kaheksa sai ja koju tahtsin minna, siis avastasin, et olin autol tuled põlema jätnud ja polnud mingit lootust seda omal jõul käima saada. Kutsusin siis isa appi ja proovisime krokodillidega käivitada, aga ei tuhkagi. Tõmbasime siis nööriga käima ja ma läksin tiirutama veidikeseks, et akut laadida.
Kodus panin teleka käima ja sealt tuli Good Will Hunting ja kuna mulle täiega meeldib Robin Williams, siis jäin seda vaatama. Tegelikult on mul see film endal ka olemas, ostsin selle Norras oleku ajal, aga pole siiani seda veel kile seestki välja võtnud. Ning nüüd, kus ma olen seda juba näinud, siis jääb see veel pikemaks ajaks sinna kilesse. Mitte et halb film oleks - väga hea oli - aga ma nägin just seda ju :)

Lendav siga

Kolmapäev (1. aprill)

Rahvusvaheline skeptismipäev e. kahtle kõiges mida sulle öeldakse :)

Kuigi midagi naljakat nagu ei juhtunudki, keegi tünga ei üritanud teha ja ise ka eriti ei pingutanud. Käisime isaga Clean Away'ga lepingut sõlmimas ja laenutasime endale mingi suuremat sorti prügikasti. Sellise rohelise nagu siin pildi peal näha on :) Siis viisin ta ühe tuttava juurde, kus ta puid ja põõsaid lõikas ning ise läksin Arlese kidravõimule järgi parandusse.

Pärast seda läksin koju ja katsetasin seda kidrakat veidike kuni Arles sellele järgi tuli ja peagi helistas ka isa, et talle järgi läheksin. Kui tagasi jõudsime avastasin, et Eesti-Armeeni kohtumine juba käis ja vaatasin siis seda. Eesti võitis 1:0 Sander Puri väravast, kes on ka Viljandi Tulevikus mänginud pool hooaega. Panen siia ka siis pildi aastast 2007, mil nad veel Kappa vormides mängisid.

Vahepeal helistas Kalvi ja uuris, et kas ma saaksin homme noortekas tööl olla ja tundus, et ta ei teinud nalja, niiet lubasin kohale minna, eks siis homme näis :)

Vaatasin ka kaks osa Ultimate Survivali osa ja nüüd lähen magama ära, sest homme pean noortekasse kella poole üheteistkümnest minema, et mingile tädile näidata mingeid ruume..

Head ööd