Jäälõhkuja

Kevad on kõvasti maad võtnud ja lumi hakkab sulama. Täna jälle päikseline ja viisin isa taas puid lõikama. Ise tulin koju ja hakkasin lund sulatama. Loopisin hoovi pealt lund laiali nendesse kohtadesse, kus juba see ära sulanud oli. Päris närvi ajas see, et vihmaveerennist kogu aeg tilkus vett kaela ja ronisin siis labidaga katusele ning loopisin sealt kogu lume alla. Siis võtsin raudkangi ja läksin maja ette jääd raiuma. Tagusin selle pisikesteks tükkideks ja loopisin vette mis tee ääres voolas, et see kiiremini ära sulaks. Sellel jäälõhkumisel oli lisaks sellele, et maa ära kuivas veel üks lisa boonus - leidsin üles ühe võtme, mille eelmine aasta ära kaotasin. Oli küll veidi roostes, aga küll selle kuidagi puhtaks saan.

Tõin isa koju ja läksin ise järve äärde pikemaks ajaks, sest kavas oli Tuleviku duubli sõpruskohtumine Porvoo mingi klubiga ja pärast seda tüdrukute sõprusmäng SK 10 Preemiumiga. Tulemused olid napiskoorilised, aga mängud ise väga põnevad ja üksteisest uskumatult erinevad. Ma polegi vist kunagi tüdrukute mängu näinud niimoodi täispikalt. Naiste jalkat küll, aga see oli midagi hoopis muud :) See kuidas nad jooksevad ja palli löövad muudab mängu ikka üpris lahtiseks ning võimaluste rohkeks. Kindlasti tahan veel näha neid kohtumisi ja jälgida kuidas nad arenevad. Seal on juba praegugi mõned tüdrukud kes tõsiselt võitlevad palli pärast, aga kui nad hakkavad mängima kui üks naiskond ja arusaama mida kaaslased mõtlevad, siis võib oodata ikka päris ilusat jalgpalli.