Luitejooks

Pühapäev (5. aprill)

Ohh! Pühapäev oli üks super tegus ja vahva päev, kui tagant järele mõelda. Kui päev veel kestis, siis tihti ei olnud just kõige toredam, aga samas kohati oli ikka mega tore :) Selline lõbustsupargi stiilis üles-alla nagu, et kuigi tuju on nullis, siis ikkagi oled ju lõbustuspargis ja üritad seda mitte-just-kõige-paremat-tuju täiel rinnal nautida. Ega tegelikult nii hull ei olnud kah, kuid kui ma ei nuriseks, siis võib-olla te muutute kadedaks, et mul nii hästi läheb! HAHAHAHAHAHAA :D

Algas kõik nii, et ärkasin üles kella kaheksast (normaalne ju pühapäeva kohta) ja sõin hommikust. Kaspar oli ka juba üleval, mängisime veidike ja hakkasin siis kõiksugu asju kokku pakkima. Plaan oli minna Rannametsa Luitejooksule, kuid ma ei kujutanud üldse ette, milline seal see rada või ilm olla võiks. Igaks juhuks võtsin kaasa kaks paari jooksukaid - ühtedega on märja ilmaga lihtsalt mugavam joosta. Siis veel jooksusärgid, püksid ja tuuleka. Kuivad riided pärast jooksu selga panemiseks ja veel ühe jope ka, sest mine sa tea mis ilm seal mere ääres on. Ja igasugu jubinaid ka kagu Nike+, sporditeip, rõhtside jne pistsin ka kotti ning mütsid-kindad kah.

Jooksu asjadest sai vist kõik. Siis vedasin autosse elektri- ja basskitarri, sest ees oli ootamas ka veel Ten Sing ja igasugust loogikat arvastades, ei ole oleks ma enne seda koju jõudnud selle träna järgi. Seda eelkõige selle tõttu, et kell kaks oli Viljandis algamas Tuleviku duubli ja Pärnu Vapruse vaheline Esiliiga kohtumine, millele ma samuti tahtsin jõuda.
Nõndaks, kõik asjad said pakitud, ütlesin veel Kasparile ja isale tsau ning võisin teele asuda.
Kell oli siis mingi kümne paiku - jooks algas kell kaksteist, niiet tahtsin ikka piisava varuga jõuda, et end valmis seada. Ainuke mure oli selles, et ma ei teadnud täpselt kuhu ma minema pean :)

Kui Pärnu maakonda jõudsin, siis seal oli teeinfo silt ja helistasin sinna numbrile, et küsida kas see tee mida mööda ma minna tahtsin on ikka sõidetav või hoopis kruusatee, aga telefon ei vastanud. Plaan oli siis pärast Kilingi-Nõmmet ära keerata, kuid olin valmis ka Pärnuni välja sõitma ja sealt Häädemeeste peale keerama, aga täpselt Kilingi-Nõmme ristis helises telefon ja see teeinfo tüüp avastas, et olin talle helistanud. Ütles siis, et saab küll sealt sõita ning sealt ma ka läksin. Tee peal nägin üht suuuurt kitse, kes juba kaugelt põllu pealt jooksis, et mu auto eest läbi hüpata - hästi hüppas!

Jooks ise läks päris hästi - läbisin distantsi ajaga 24:37, siin pildi peal tiksub arvatavasti parasjagu viimane (või eelviimane) sekund . Olin päris väsind pärast seda, aga kaua molutamiseks aega polnud, sest oli vajaju ikkagi Viljandisse jalkale jõuda. Kuna diplomite trükkimisega läks veel parasjagu aega, siis läksin supi järjekorda ning istusin mingi laua taha, mis seal oli. Täiesti tundmatu inimesed aga samas natuke omad, sest olime kõik sinna kogunenud, et üheskoos läbi metsa ning üle luidete joosta. Me ei teadnud teineteist, aga teadsime mida nad hetkel tunnevad ja millega nad just hakkama on saanud. Mulle meeldis seal istuda ja kuigi ma ei mäleta neist enam ühtegi nägu, siis ma loodan siiski, et näen neid kunagi jälle.

Lõpuks sain diplomi kätte ja panin Viljandi poole ajama, autasutamist ja muude auhindade loosimist ma ootama ei jäänud. Sellest hoolimata jäin ma mängule hiljaks ja mäng ise läks ka pehmelt öeldes halvasti, kuid seal oli palju tuttavaid nägusid koos. Art ja Maris on muidugi tavaline sel puhul, aga liskas olid päikest nautima tulnud Jaanika, Ulla ja Antoniina. Jansa kusjuures helistas mulle enne jooksu algust ja uuris, et kas ma oleks huvitatud mingist grillõhtu moodi asjast ja staadionil selgus, et plaan on Marisele külla minna. Niiet sõna otseses mõttes oli mu päev hommikust õhtuni planeeritud.

Nagu mainitud sai, ei olnud mängu tulemus ilus - Vaprus võitis 1:4 ning Dima sai veel punase kah. Ja selle emotsiooniga läksingi Ten Singi. Ukse taga ootasid Krissu, Laura ja Lisbeth lootuses, et mul on võti ja ma saan nad sisse lasta. Võtit mul polnud, aga kuna märkasin sees mingisugust liikumist, siis sain nad siiski tuppa lasta, sest uksed olid tegelikult lahti :) Merka, Tiit, Piret ja Riina tegid seal juba tantsuproovi ja vaikselt imbus veel inimesi kohale ning kokku võttes oli hyper äge Ten Sing meil. Ma seal mainisin ka, et see oli selline proov, mis mul tuju nullist sajani keris, aga mitte seepärast, et enne oleks halvemad proovid olnud või midagi - lihtsalt enne ei ole mul tuju kunagi nii nullis olnud, täna millegi pärast oli (põhjuseid oli mitu).

Päris varakult sai läbi see värk seal noortekas ja olime Merkaga viimased kes ära läksid ja võtsin ta ka auto peale, sest ta pidi samuti Marisele külla tulema, kuid esimesel ristmikul juba märkasime Jaanikat, kes meile vastu oli jalutanud. Aga kuna mul auto oli pilgeni igast stuffi täis ja rohkem inimesi sinna hetkel ei mahtunud, siis jalutasid Merka ja Jansa minu juurde, kui mina samal ajal enda juurde sõitsin ja autot tühjaks laadisin. Jõudsin veel kiiresti riided vahtetada ja sauna asjad võtta ning juba sõitsimegi Teedule ja Karmelale järgi. Väike lonks bensiini ka ning olimegi juba Puiatus. Kell oli kaks-kolm minutit üle kaheksa. Päris täpsed oleme!

Naised läksid sauna ja me Teeduga hakkasime Skip-bo'd jälle mängima. Võimalik et keegi mängis veel või lisandus hiljem, aga mingi aeg läks kõht ikkagi tühjaks ja ma läksin õue vorste grillima. Sain ka natuke joosta, sest Karl Laanekass varastas ühe kotikese viineritega ära ja ajasin siis teda taga kuni ta need läbi heki lipates maha pillas. Trenn tehtud ja vosrtid küpsetatud läksin tuppa tagasi ja peagi oligi käes meie kord sauna minna. Enam ei mäletagi täpselt millest me rääkisme, aga noh saunas ikka tulevad toredad mõtted ja jutud.
Tuppa tagasi jõudsime, siis plikad ikka tagusid kaarte, aga väsimus oli juba maad võtnud ja peagi hakkasime jällegi kodu poole sättima.
Ning veidi pärast südaööd sain taas oma pehme teki alla pugeda.