Lonkur

Veidi enne kella kümmet helises telefon ja äratajaks oli mu lihane õde, kes oli linna arsti juurde tulnud. Aga kuna Arles pidi edasi tööle minema, siis puudus isik, kes Annit sel ajal hoiaks, kui tema arstide sorkida on ning lisaks oli ka väike transpordi küsimus. Teel haiglasse möödusin ka kusjuures Krissust ja Brendast, kes olid teel Ugalasse Merineitsi etendusele. Passisime veidike ühe arsti ukse taga, millele järgnes ulatuslik apteekide külastus, et leidab koht, kus väljakirjutatud ravimit oleks. Siis läksime teise arsti ukse taha ning taaskord läksime retsept näpus apteekri juurde. Lillevere helistas ja rääksime veidi väljaku seiskorrast ja mängude ning pressikonverentis toimumise võimalikkusest. Kõik ravimid käes ja kõrgete hindade üle kurdetud sai tänaseks arstidest küllalt. Edasi võtame käsile poed!

Kuna kõht oli veidi tühjake, sest hommikusöök jäi kiirustades vahele, otsustasime minna lähimasse kauplusesse ja selleks osutus maxima. Leidsime nii mõndagi huvitavat ja imestasime, et pragusel majandussurutise raskel ajal on pood siiski leidnud vahendeid uue töökoha loomiseks - nimelt oli seal üks "pori-laiali-lükkaja", tädi kes porise lapiga tasandas väljast tulund pori ühtlaseks massiks. See oli väga põnev, kuigi tundus et just meie saapad on need eriti porised, sest ta tuli alati sinna tasandama, kus meie parasjagu seisime. Leidsime igasuguseid ilusaid, kasulike ja naljakaid asju, aga söögivalikust võtsime vaid näpuotsatäie ning otsustasime selverist lisa vaadata.

Eesmärk number üks oli saada osa laadapäevade pakkumisest, kus Grandiosa oli soodushinnaga müügis, aga need olid kahjuks juba otsas. Tuiasime veidi ringi, kuid tühi kõht kiirustas siiski tagant rutem koju minema. Poes olemise ajal helistas ka Madis Luik ning küsis Tuleviku pressikonverentsi kohta natuke. Märkamatult oligi kell kümenst üheks saanud ja kauaoodatud hommikusöögi asemel valmistasin hoopiski endale lõunat. Kella neljast pidi Katil olema mingi koosolek ja meid isaga oodati uute üürilistega lepingut sõlmima, niiet vaba aega oli küllalt, kuni helistas Arles, kes oli avastanud et oli oma võtmed tuppa unustanud ning tuli ette võtta lühike Kolga-Jaani külastus.

Ugalast möödudes oli mul õnn taaskord läbi autoakna Krissut näha. Kolgas viibiseme vaid mõned minutid; õde viis võtmed ära ja kohe sõitsimegi tagasi. Veidi oli koosolekuni aega, niisiis tegime postkontori peatuse ja isa tõi ära uue Tea kirjastuse entsüklopeedia, see vist järjekorras teine. Siis aga maavalitsusse ning kinnisvarabüroosse, ja ei läinud kaua aega kui helisesid kordamööda nii minu kui ka isa telefon - mina rääkisin veidi Ten Singi juttu, aga isa sai vahepeal teada, et see koosolek, kuhu õde läks jäi ära ning niipea kui me valmis saime, läksime talle sinna jällegi järgi.
Käisime veel korra korterit üle vaatamas ja lõpuks jõudsime ka tagasi koju.

Selgus siis ka, et Luik oli vahepeal minu ja Lilleka jutust väikse artikli kokku seadnud ja see on nüüd Sakalas kõigile lugeda. Läbivaks teemaks on seal üks suur küsimärk - kas laupäevane kodumäng saab ikka kodus toimuda? Loodame parimat. Rääkisime Krissu ja Merkaga veidi Ten Singist, aga sõnad said vist otsa ja ei saanudki palju arutatud.
Otsustasin ka jooksma minna - kõigepealt jooksin kolm kilomeetrit obeliski tiiruga ja veel kolm kilo järve äärde. Tegelikult oleks tahtnud ka koju joosta sealt, aga äkitselt otsustas parem jalg, et ta ei taha enam joosta ja üldse kõndimine on ka nõme - hakkaks hoopis lonkama. Nii ma siis lonkasin tasakesi staadioni juurest koju, kokku pool tundi, ja vehkisin kätega, et natuke sooja saada, sest märjad riided jahtusid väga kiiresti maha ning ma ei tahtnud eriti külemtada saada.

Läksin sooja dušši alla ja sain ka kõhu korralikut täis süüa, sest õde oli ikkagi külas ja kokkas veidi. Tuli välja et kooki oli ka tehtud magustoiduks, niiet täis värk kohe. Peagi ilmusid ka Kaspar ja Arles, aga viimene ei saanud sööma jääda, sest kiirustas bändiproovi, et täna ikka võimalikult vara koju saaks. Kassu käis aeg-ajal mul minu toas külas ja mängisime ning kuulasime koos muusikat, kuni tal tuli aeg koju minna. Jäin veel arvutisse noktisema, kui äkitselt Marta (Kass) üle tüki aja jälle minuga kontakti otsis. Nii tore oli temaga taas vestelda ja natukene üksteise eludega järje peale tagasi saada.

Siis aga oli kell ju öö ja natuke pealegi ning tuli sukelduda unenägude imelisse maailma :)

Igav

Kas soovite siis lugedad postitust uut!? Siis lugege!

Aga ma hoiatan, see on igav postitus - siin mitte midagi ei juhtu.

Täna istusin terve päeva arvuti taga ja kujundasin uusi hooajapileteid, kuni tuli tahtmine jooksma minna, aga avastasin et kõht on liiga tühi ja sõin paar võileiba ning hakkasin siis hoolega leiba luusse laskma. Magasin päris korralikult ja ärkasin alles kaheksa paiku üles. Nüüd oli jooksmiseks juba natuke hilja, sest õues oli pime ja kole. Rääksin MSN'is Krissu ja emaga natuke juttu ning tegin piletid kah lõpuks valmis. Polnud ammu muusikat kuulanud ja seepärast pühendasingi ülejäänud aja kuulamisele ja lugude sorteerimisele. Hmm.. mis veel? Ahjaa, mängukaardipakk oli katki ja parandasin selle veidikese kleeplindi abiga ära.

Mitte just kõige põnevam päev :P

Kui te mu hoiatust tähele ei pannud ja ikkagi seda lugesite, siis lohutuseks panen teile siia ühe koomiksi inimesest kellega, erinevalt minust, alatasa midagi juhtub :)

Valimised

Õues oli juba valge, aga kell ei olnud veel üheksa; tõmbasin teki üle pea ja proovisin uuesti uinuda ning ärkasin uuesti paar minutit enne äratust. Sõin hommikust, mängisin veidi Zombiega, panin korralikult riidesse, rääksin veidi Krissuga juttu ja läksin kirikusse. Täna olid siis suured valimised - iga nelja aasta tagant valitakse kogudusse uus nõukogu ja nende seast siis omakorda juhatus. Rahvast oli palju kogunenud, sest enamus kandidaate olid oma hääleõiguslikud täiskogu liikmed kohale kutsunud, et enda koht nõukogus kindlustada. Teenistus läks väga rahulikult ja Urmas Viilma oli tulnud Tallinnast jutlustama ning pärast ka valimiste ajal vaatleja olema. Pärast missat oli paar minutit pausi ja hakkaski see suur protseduur pihta.

Kõige pealt väga pikk Marko poolne kõne, millest igalühel vist oma arvamus ja kes olen mina, et öelda mis on tõde ning mis vale. Siis valiti valimiskomisjon ja saigi hakata ristikesi tegema. Igal täiskogu liikmel oli viis häält ning valida sai 33 kandidaadi vahel. Niikaua kui teised ristitasid ja hääli loeti läksime me keldrisaali kringlit sööma ja juttu ajama. Jaanus näitas oma uut arvutit ja seal sees olevat malemängu, mis meil lõppkokkuvõttes napilt lõpetamata jäi, sest kuulsime Marko häält mikrofonis mille peale kogu rahvas keldrist nagu üks mees üles tormas. Loeti ette kõigi kandidaatide tulemused; ma sain 11, Jaanika 7, Jaanus 5 ja Maris 4 häält (loodan et väga puusse ei pannud numbritega) ning see tähendas siis seda, et mina pääsesin viimasena nõukogusse ja Jaanika sai asendusliikmeks - kuid debüütaasta kohta oli meil kõigil päris tugev tulemus :)

Kell oli juba ohtralt kaks läbi ja sõitsin koju, viisin ka Merka ära ning võtsin talt noorteka võtmed, et uksed veidi varem lahti teha. Sõin natuke ja enne poolt nelja olin juba keskuses. Seal oli just sünnipäev lõppenud, aga meie omadest veel kedagi ei olnud, esimesena jõudis kohale Grete ja tema järel Krissu, Tiit, Made, Mann, Merka, Riina, Helena ja Piret. Kavas olid mängud, 'kui lava peal ei oleks mind', tants ja veel mänge :) Grete palus, et ma ta koju viiksin sest temal on veel ju veerandiõpe ja lõpp paistab kuid tööd veel tegemata ning vaja nüüd kõvasti õppima hakata.

Kui koju jõudsin ootasid mind ees head spordiuudised, esiteks see et Rehemaa lõpetas kümnendana ja teiseks Petter Northug võittis kulla! Sõin siis korralikult sooja toitu ja tulin arvutisse vaatama, kuidas mu sõbrakestel läheb. Kuidas teil läheb?! Isa tegi saiavormi ka täna ning see oli tõsiselt hea, sorri kui kellelgi teist kõht peaks tühi olema, aga tõesti see viis keele alla :) Mina küll ei oska niimoodi süüa teha nagu mu vanemad või õde, Katsi blogist võite ise vaadata, mida ma selle all mõtlen. Minu kokkamised on nagu sellel Jeremy'l, kelle koomikseid ma siia aega ajalt panen. Endast mul eriti mingeid pilte pole, aga kuidagi peab ju teil tuju üleval hoidma, eks ;)

Türi-Jüri

"Vanaisa, vanaisa kus sa oled?" sosistas väike Kaspar, kui ta oli trepist üles minu tuppa jõudnud. Kuna vanaisa oli õues lund lükkamas, siis tõmbasin ruttu riided selga ja läksin Kaspariga alla ning panin elutoas tule põlema. Kell oli just löönud seitse ja kõlas küsimus: "Kas nüüd on juba hommik? Ma tahaks mängida." "On küll hommik," noogutasin mina, "väga varajane hommik..." Kaspar läks mänguasju otsima, kuid tagasi ta ei tulnudki ja nii otsustasin ma oma tuppa minna ning uuesti teki alla pugeda. Kui ärkasin tundus see kui väike unenägu, sest kõik olid juba ära läinud.

Passisin päris pikalt arvuti taga, kuni otsustasin jooksma minna. Esiteks jooksin nibin-nabin üle kolme kilomeetri, aga siis oli ühtedel suusatajatel koer kaasas, kes luges mu kiiremates liigutustest välja mitte sportimis- vaid mängulusti ja olin sunnitud väikese pausi tegema ning rahulikult jalutama, kuni koera nägemisulatusest välja jõudsin. Järgnes veel neli kilomeetrit ning kerge sörk koduni. Pärast pesu tardusin taaskord arvuti taha ja sukeldusin Nike+ virtuaalsesse jooksumaalilma.

Mingil hetkel sai kell pool üheksa ja Jüri, Jaanika ja Gerti olid mu ukse ees, et minna bensiinijaama ja Merkat peale võtma. Siis algas sõit Türi poole, kus oli toimumas noortejuhtide koolitus 'Põlev pirn' ja meie ülesandeks oli õhtupalvusel Taize laule eest laulda. Kohale jõudsime veerand tundi enne kümmet ja sain veidike sõpru teretada, kes polnud ammu näinud. Mariliis ja Sigrid (Luided), Mari-Ann (Oviir), Tiina (Kliiman), Taavi, Merlin, Rain ja veel üks Mariliis Tallinnast. Tolle viimasega oli meil väga tore jutuajamine, mille katkestas fakt, et kell oli juba pool kaksteist saanud ja palvus pidi hakkama. Läksime saali ja ootasime veel akadeemilised viisteist minutit ja hakkasime pihta. Pärast palvust sain veel Luidedega juttu ajada ja pidimegi juba tagasi kodu poole sõitma.

Merka ja Jaanika jäid kohe magama ning mina ja Jüri jagasime oma autokooli ja -sõidu tedmisi Gertile, kes just alustanud pikka ja konarlist teed lubade saamiseni. Kella kahest jõudsime Viljandisse ja sõitsime vaikselt Jämajalga ning peatasime auto. Äratasime Jaanike üles ja ütlesime, et jõudsime koju, selle peale vaatas ta aknast välja ja imestas: "Oih, olemegi kohal!? Oota, miks me jämsis oleme, viige mind ikka päris koju." Point siis selles, et Jaanika töötab hullaris raamatukogus ja see on talle nagu teine kodu, aga vist mitte piisavalt, et seal alaliselt elada :) Kõik said lõpuks kenasti koju ja mina ka ning sättisin end kohe magama, sest pühapäeva hommikul pean kindlasti kirikusse jõudma, kuna toimub koguduse nõukogu valimine, kuhu ma, Jaanus, Maris ja Jaanika ka kandideerime.

Sillad

Magasin mis ma magasin aga juba kell üksteist olin ma Grandis ja rääkisin peakokaga jalka hooaja algusest. Nüüd on siis kindel, et 7.märts kell 17.00 on Grand Hotelli konverentsisaalis Viljandi Tuleviku esindusmeeskonnaga kohtumine ja pressikonverents. Kõik kel huvi on oodatud, mäng algab kell 14.00 konstmuru väljakul ja pileti hinnaks on 20.- ja 10.- (pensionärid ja lapsed 7-12 aastat). Võimalik ka osta hooajapiletit, millega on vaba sissepääs kõigile JK Viljandi Tuleviku esindus- ja duubelmeeskonna kodumängudele. Neid on ühte kokku vähemalt 36 (18 meistriliigas ja 18 esiliigas) plus karikamängud. Hooaja pileti hinnaks on 500 eeku ja igal meistriliiga mängul osalevad ka hooajapileti omanikud Eesti-Brasiilia sõpruskohtumise piletite (odavaim hind 1500.-) loosimises :)

Sõin siis hommikust ja plaanisin jooksma minemist. Olin juba jooksupükisd jalga tõmband kui helistas Jaanika ja palus mult transport-teenust. Sõitsime siis natuke ringi ja igakord kui ma kuhugi poole ära keerasin tuli tal meelde, et tal oli tegelikult teisele poole ka asja. Lõpuks saime kõik kohad külastatud ja võtsin suuna järve äärde, et seal mööda terviserada natuke joosta. Märkasin autoaknast aga ühte kallist sõpra, keda pole palju kuid juba näinud ja läksin siis temaga vestlema. Lisaks Maarjale (Pabunen) kohtasin ka Triin Kukke ja üritasime paari minuti jooksul aru saada kuidas kellelgi läheb ning mis plaanid mõtteis. Nüüd siis lõpuks jõudsin ka järve äärde - vahetasin ruttu riided ja jooksin mõned kilomeetrid, siis panin kuivad riided selga ja läksin staadioni ehitust uurima. Tore on näha, et tööd käivad ja asi hakkab ilmet võtma.

Kõht oli pika sõitmise peale tühjaks läinud ja laadisin selle kodus kenasti täis. Jäin veel veidiks arvuti taha kuni avastasin, et Õpetajate Teatrifestival "Sillad" juba käib täie hooga. Sai ju klassikaaslastega kokkulepitud, et see võiks olla koht, kus teineteist näeme ning kiirustasingi sinna. Esialgsel vaatlusel ei tuvastanud ma mitte ühte klassikaaslast, ega üldse vilistlasi - olid õpetajad ja praegused õpilased, kes aitasid üritust läbi viia. Lõpuks märkasin siiski Kristerit (Hark) ja läksin uurima, kui palju esindajaid kohale tulnud on - selgus et me olimegi ainukesed. Tema oli kutsutud õpilasžüriisse vilistlaste esindajana ja seal samas oli ka Krissu ja mingi poiss õpilaste esindajatema. Tuttavatest nägudest oli Ugalas ka veel Grete (Evert), kes oli abis piletimüügis ja siis ports õpetajaid - ainukesed kellega mõned laused vahetasin olid need, kes mulle kunagi tunde pole andnud; Jüriga rääkisime ühest hoopis teisest asjast ja Grete (Uustali) õpetajast ema Heddy küsis viisakusest kuidas mul läheb :)

Etendused mida ma nägin olid päris koomilised. Üks oli luulekava väikeses saalis, kus õpetajad (kelle hääl klass ees peaks domineeriv olema) rääkisid väga vaikse häälega ja lugesid riime raamatust maha - mulle meenus miks õpilasi iga aasta kooli esindama saadetakse ning siis nende saavutuste üle suurt uhkust tuntakse. Edasi tulid etendused suures saalis, mis olid veidi tugevamad ning kindlama peale välja minud - hea kogus naeru peaks kõigile meeldima. Oli ka üks mõtlik tükike, mis rääkis idamaa õpetlase vabaduse otsingust. "Lase mu käest lahti - ma pean vaba olema!" hüüdis peategelane ja alles pärast seda mõistis ta, et üksindus ei ole vabadus. Jõhvi etendust ma vaadata ei viitsind, sest vene keelest ma niikuinii aru ei saa ning läksin selle asemel hoopis kohvikusse teed jooma ja kooki sööma.

Tegin põgusalt tutvust piletimüügis olnud noortega ja läksin vaatasin ära ka sel päeval viimase etenduse, mis oli traditsiooniliselt Vigala õpetajate show trupi esitluses. Midagi väga naljakat ja meeldejäävat ei olnud - kui mitte arvastada seda, et lõpus üritas üks neist silda visata, mis tal eriti ei õnnestunud. Läksin koju ära ja avastasin, et me ei olnud seal isaga üksi. Kuulsin vaikset häälekest mis ütles: "Ma magan juba." See oli Kaspar kes Annimanni kõrval kannatlikult unematit ootas. Läksin talle head und soovima, millest aga arenes väike vestlus minu ja tema soengu üle. "Head und Kaspar", ütelsin mina, millele ta vastas: "Aga praegu on juba öö."
Naeratasin ja soovisin siis talle head ööd.




Inimene õpib kogu elu - sureb ikka lollina :)

Suur väsimus

Kella neljast läks uni ära, võib-olla selle pärast, et teadsin, et just siis tuleb ema meile ja isa viib ta Tallinnasse laeva peale. Nii vaikselt askeldasid ja ma ei kuulnudki millal ta tuli või milla nad läksid, aga enne viite käisn korraks köögis joomas ja ajasin veidi Zombiega juttu. Siis aga istusin arvuti taha ja ei mäletagi täpselt mida tegin, kuni Kaja minuga Facebookis rääkima hakkas. Nii tore oli temast kuulda ning me jutustasime kuni peaaegu seitsmeni. Äratasin siis sõnumiga Krissu üles ja läksin ise tagasi magama :) Selline ülbik olengi, teistel magada ei lase ja siis kui olen kellelgi une ära rikkunud poen põhku ja vedelen poole päevani.

Ega ma palju ei mäletagi mis juhtus, aga vaheldumisi ma magasin, olin ärkvel, istusin arvuti taga ja seda ikka korduvalt. Kolme paiku sõin lõunat ja viskasin taas pikali, sest enesetunne ei olnud just kõige parem. Üles ärkasin veidi enne seitset ja sain veel Krissuga rääkida nii palju, et teatasin oma plaanist linna minna. Käisin korraks Centrumis ja siis tahtsin Aita minna, kuid seal oli mingi kontset ning selle asemel jalutasin hoopiski veidi lossivaremetes ringi. Ei saa mainimata jätta kui kaunis ikkagi Viljandi on, selline vaikne ja rahulik. Tulin tagasi koju, rääkisin vaheldumis ema, õe ja Krissuga kuni kella üheksani, mil tuli Jaanika ja me läksime Teedu juurde Ailase õhtule. Selgus veel et Aare Külamal on täna sünnipäev ning ostsime talle lillede asemel ilusa kimbu porrulauku. Tal polnud eriti tähistamise tuju ja seepärast läksime vaid ukse taha talle ja ajasime veidike juttu. Andsin ka Krissu õnnesoovid talle edasi ning võtsime siis suuna juba Teedu poole.

Seal oli juba paras kamp rahvast koos: Karmela, Teet, Merka ja õed tihedad Pille ning Ülle - vanem õde Anne tuli veidi hiljem. Söögiks oli meil palju puuvilju ja joogiks teed ning mahla, selle saatel mängisime Aliast ja ajasime niisama juttu. Mina ja Pille võitsime seekord ja juba oligi aeg niikaugel, et töö- ja kooli inimesed pidid end magama sättima. Sõidutasin veel Karmeluntsiku ja Merka ära ning tulin ka ise koju. Homme peaks kindlasti jooksma minema, sest veebruari kuu hakkab läbi saama ja ma pole üldse trenni teha jõudnud, loodan et öösel väga palju külma ei tule ja kõike ära ei jääta, siis saab jooksmisest ka rohkem rõõmu tunda :) Nüüd aga taas magama!

Oi kui palju!

Kella üheksane äratus ei tundundki nii vara olevat, kuna sain eile väga varakult magama. Olin vabariigi vastlapäeva tähistamisest nii väsinud, et ei jõudnud lihtsalt kaua üleval passida.
Oi kui palju inimesi siis mulle hommikul helistas! Kõige pealt helistas Arles ja lausa kaks korda, küsis midagi auto kohta, sest ta sõidab hetkel mu Toyotaga. Siis helistas Jaanika ja uuris ega mul taldlihvijat ole ja pärast eitavat vastust helistas ta uuesti, et küsida ega ma temaga taldlihvija laenutusse ei tahaks minna - kuna mu auto on Arlese käes ei saanud aidata. Siis helsitas Helen ja teatas oma linna tulekust ning küsis kas võib mintsa (ehk siis maakeeli "minu juurde") tulla, kuni Lillevere helistab. Ma lahkelt lubasingi, aga just pärast seda helistas Lillekas ja ütles, et tuleb korjab mu peale ning läheme siis staadionile kontorisse. Helistasin siis Helenile tagasi ja palusin tal ka alla kontorisse tulla. Sellega sai telefoni ralli esialgu läbi - kõik see leidis aset 32 minuti sees :)

Istusime Lillekaga laua taha ja peagi ühines ka Helen meiega ning hakkasime algavat hooaega arutama. Kõige pealt rääksime hooajapiletist, mis sel aastal kallim on, kuna Tulevik II mängib taas Esiliigas, kus peab ka pileteid müüa ja see teeb kokku üle 36 kodumängu millel üksikpileti hind on 20 eeku. Aga vastukaaluks on tulemas ka sama palju võõrsil mänge, millele peaks iga vastasmeeskonna fänniringkonna jaoks olema 20 tasuta piletit (vähemalt Meistriliigas nii eelmine hooaeg oli), kuid nende saamiseks tuleb eelnevalt oma tulekust teatada. Plakatitest rääkisime ka - need tulevad millalgi Tallinnast ja on siis vaja enen mänge lihtsalt üles riputada. Tantsutüdrukud tulid ka jutuks, aga kuna praegu on veel liiga külm ja ega nii pea veel soojenemis märke ka näha pole, siis peavad nad veel natuke ootama.

Jutuks tuli ka see, et kuna nüüd tuleb pileteid müüa lisaks laupäevadele ka pühapäeviti, siis oleks vaja ka rohkem resurssi piletimüüjate näol ning siinkohal kutsungi üles armsaid blogilugejaid, kel nädalavahetusel midagi paremat teha pole, siis andke endast märku, kui teil on soov veidike lisaraha teenida. Vajalik on vaid arvutusoskus saja piires ja vastupidavus kaks tundi staadioni ääres istumiseks :) Ja muidugi ootan platis äärde ka neid kes jalgpallist rohkem huvitatud on ja ei taha, et arvutamine mänguilu segaks. Hooaeg hakkab pihta 7.märtsil kell 14.00 kui Viljandi kunstmuru väljakul võõrustame Sillamäe Kalevi meeskonda. Ja pärast mängu kella viiest toimub väike pressikonverents, kus tutvustatakse mängijaid kes sel aastal meie koduklubi eest võitlema hakkavad. Kõigil on õigus teada ja ka küsimusi esitada - ole kohal!

Oi kui palju me ikka rääkisme, aga selleks korraks sai küllalt ja läkisme üles linna. Esialgu läksime Heleniga raamatukokku mõnda dokumenti korrigeerima ja siis pressikonverentsi jaoks saali otsima. Vahepeal olin emalt auto saanud ja läksime noortekasse veidi trükkima ning sealt Print Besti hooaja kalendri kohta küsima. Siis aga hakkas kõht juba korisedes märku andma, et viimasest söögikorrast on palju aega mööda läinud ja viisin enne koju minekut veel Heleni hambaarsti juurde. Sõin natuke ja sain Merka ja Riina käest teada, et täna on mingisugune koosolek kella seitsmest, kuid enne seda läksin tagasi noortekasse kella neljasele koosolekule, kus arutasime noorte nädala sündmusi ja Ten Singi kontserdiga seonduvat. Taas koju jõudes helistas õde ja palus, et ma ta Kolka viiksin, sest ta oli just ühelt koolituset jõudnud. Läksin talle linna järgi ning suundusime Centrumisse, kus ootas ema et teda koju viia, sest ma pidin veel ühele koosolekule jõudma.

Tegime väikse shoppingu ja tulin koju ära. Sain siis ka Krissuga veidi rääkida mis tehud ja mis veel ees ning juba seadsingi sammud taas kord noorteka poole, kus pidime arutama Balti Ten Singide koostöö võimalusi. Jõudsin täpselt samal ajal mil Eele, Aaron, Katariina (Eele lapsed), Riina ja Merkagi ning ajasime veidi juttu, kuni meiga ühines Tiit. Mõned mõtted tulid ja mõned said ka kirja ning nüüd on vaja veel oodata, mida lätakad ja leedukad neist mõtetest arvavad.
Tagasi koju jõudes sain veel Krissuga rääkida, millest oli väga hea meel ja siis tegin õhtusöögiks portsu pelmeene, sest lisaks heale meelele oli mul ka päris hea isu :)

Oi kui palju sai ikka täna tehtud! Olen rahul.