Viimane aprill

Täna käisin oma Järvejooksu numbril järel ja registreerisin Toomase (Tohver) ka jooksule, ta lubas juba eelmine aasta tulla, aga midagi tuli vahele vist. Seekord siis asi kindlam ja sain ta numbri ka kohe kätte. Homsest alates ei tohi enam talverehidega sõit, nii et vahetasime kummid ka ära Toyotal, Fordil seda mure enam pole.
Kristiina (Kaljuste) helistas ja palus mind appi Piiblipäevade kohviku ülesseadmisel. Käisime hulgikas ja tõime toidud-joogid ära ning hakkasime laudu tassima. Väga kaua ma seal ei olnud, aga jõudsime päris palju tehtud. Läksime veel pagariärisid tüütama, et saaks värskeid saiakesi osta, aga kuna homme on püha, siis nad kõik suletud ju - tiirutasime päris kaua ja väga palju targemaks ei saanud, aga abiks ikka. Mõned telefoninumbrid ja kellaajad.

Kui koju läksin, siis jõudis Jaanus ka Viljandi ja tõi mingid mu ema saadetud asjad ära. Sain ka kutse Teedu juurde grillima ning otsustasime Jansiga vaatama minna mis rahvas seal on. See oli täitsa ok otsus, sest süüa anti ja tuttavaid nägusid oli ka, keda polnud ammu näinud. Remo ja Dagmar (Pasovs) olid kaugemalt külalised ja Ulvit polnud ka ammu näinud, lisaks veel Merka, Mairi, Karmela, Jaanika, Pilvarid, ja veel mõned kelle nimed juba meelest läinud...
Aga kuna homme pean jooksma jõudma, siis tulin üpris varakult ära sealt, tudumaale :)

Pinginaaber

Täna on eriti tähtis päev, sest on rahvusvaheline pingninaabrite päev - ehk Sandra (Sillamaa) sünnipäev ja minu nimepäev ja kuna Sass on Rootsis, siis ongi see rahvusvaheline :)
Käisin jooksmas ka täna. Mõtlsesin et pingutan veel veidi ja siis homse päeva puhkan, aga pärast viite kilomeetrit olin nii läbi, jalad olid nagu pakud all - üldse ei jõudnud edasi liikuda. Lonkisin vaikselt koju ja hakkasin taastuma, see tähendab, et sõin ja magasin vaheldumisi. Vaatasin telekat ka, sealt näitas snookrit ning jutustasin Krissuga veidi. Kaks tüdrukut teatasid veel täna, et nad tahaks ka öö-ten-singi tulla, mis laupäeval toimub. Lahe!

Ja siis Kaspar tegi kino jälle, tal on neid igasuguseid superkangelasi, küll spiderman'e ja küll batman'e, aga täna tuli välja uue nimega - Super Eero! See on tuletatud ingliskeelsest sõnast superhero. Mõtlesin talle ka profiili välja, mis oleks siis järgmine:

Nimi: Super Eero
Supervõime: Külvab väga kiiresti
Nõrkus: Õlu
Salarelv: Reha
Riietus: Traktoristi päevitus
Asukoht: Kolga-Jaani
Vaenlane: Kirvemees
Ülemus: Naine / Ema
Abiline: Koer Pontu
Huvitav fakt: Norskab

Tagurpidi Ants

Et korralikult Ümber järve jooksuks valmistuda, siis jooksin ka täna ühe tiiru, et rada ikka kuivana ka tuttav oleks. See kord, aga jooksin tagurpidi, ehk siis panin otse staadionile, sealt Viiratsi poole ja siis ümber järve koju. Päris lõpuni ikka ei jooksnud, kokku nii üheksa kilo ja aega kulus selleks 45 minutit, nii et polegi kõige hullem. Vaatan, ehk lähen veel homme ka natuke sörkima ja siis puhkan ühe päeva enne jooksu kah.
Peale jooksu tõin veel õe meile Malmi ja siis läksin Tallinnasse, Mairile järgi. Tal küll pole veel kool läbi, aga tuleb nädaks koju puhkama, enne tähtsat lõpetamist :)

Kuiv ja palav

Järvejooks on juba lähenemas, aga trenniga on asjad halvasti, pole nädal aega jooksmas käinud. Nüüd siis soe ilm ja saab ilma lumeta joosta. Täitsa kohutav kui kuiv ja palav oli. Pärast kahte kilomeetrit olin janust nõrkemas. Mu jooksmisel oli ainult üks eesmärk - saada juua!! Lõpuks muidugi jõudsin ka koju ja sain juua, aga selleks kulus kokku 12km ehk üks tund ja kakskümmend minutit. Esialgu küll tundub, et 1.mail alla tunni joosta on veidi ülepakutud.. aga oli see mul ka esimene jooks kuival pinnal, nii et loodame ikka paremat tulemust.

Pärast jooksu sain õelt kutse, et ta on süüa valmistanud ja tahaks seda meiega jagada, umbes viie paiku jõudsime siis ka kohale. Kõht sai täis ja magustoiduks oli ka need kohupiima pannkoogid või mis iganes nendel see nimi on. Pärast läksime veel isaga poodi ja kodus ootas mind vana sõber televiisor, kes näitas mulle snookerit :)
Kella kaheksast läksin veel noortekasse ning kahe tunni möödudes tulin taas oma sõbra teleka seltsi, et Ultimate Survivorit vaadata. Homme lähen üritan uuesti joosta.

Krambid

Pühapäev (26. Aprill)

Jätkame võidulainel - seekord näitas Tuleviku duubel Legioni vastu hambaid ja võitis neid 3:1. Eks neid võimalusi oli muidugi rohkem, aga imekombel seisis vastaste väravavaht alati õige (meie jaoks siiski vale) koha peal, kuid võit oli siiski ülikindel. Pärast mängu läksin otse Ten Singi ja siis Jaanika helistas vahepeal, et tal vaja haiglasse saada, aga ma ei saanud proovist ära minna kuidagi. Pärast läksin veel tema juurest läbi, aga ta oli juba taksoga ära läinud.

Kodus rääksime ja unistasime emmessennis Krissuga šašlõkist ja vaatasime kuidas väike poiss laulis koos Ivo Linnaga kikilipsu laulu :) Siis mingi enne ühtteist helistas Jansa jälle ja kurtis, et tal halvemaks läinud jälle tervis ja vaja uuesti haiglasse saada. Viisin ta siis sinna ja võtsin ettenägelikult jalgpalli ka kaasa, et aega sisustada. Alguses passisin autos, et äkki tuleb ruttu tagasi, aga ei tulnud. Siis võtsin palli välja ja läksin muruplatsile taguma. Jooksin seal puude vahel ringi päris kaua kohe. Seal sünnitusosakonnas olid mingid tüübid juba päris lähedal vist - passisid seal, mitte palatis, aga seal kus peaaegu sünnitatakse. Enne Anni Marita sündi oli õde ka seal toas - mingid aparaadid ja asjad on seal ja nii. Noh igaljuhul see mees aeg-ajalt vahtis aknast välja ja tõmbas kogu aeg kardinat üha rohkem ette :)

Mingi paar tundi läks aega vist seal - Jaanikal tehti igast analüüse ja pilte, aga lõpuks saadeti ikka koju tagasi. Umbes poole ühest läksime minema sealt ja see paarike sai rahulikult oma last sünnitama hakata :D

Tulevik on võitmatu!

Tänane päeva sündmus oli otseloomulikult Meistriliiga kohtumine, kus Tulevik võõrustas Florat. See läks nagu super hästi, sest Flora läks küll juhtima, aga Kuresoo pani kohe vastu neile ja mäng lõppeski 1:1 viigiga. Kuigi Flora on kehvasti alustand hooaega ja meie ülihästi, siis ikkagi oli neilt punkti võtmine suur tegu.

See pilt on tehtud täpselt enne väravat, kui Jüri karistusalas pikali tõmmati. Kuigi kohtunik penaltit ei määranud, oli vastaste tähelepanu paljuski temale koondunud ja see jättis Jürgenile vabad käed (loe: jalad) lahtine pall väravasse toimetada :)

Hiljem sain ka oma uudistelaengu kätte. Nagu teada, ei ole ma just kõige aktiivsem lehtede lugeja, aga heast soovist sõpra aidata, hakkasin otsima reedeseid esileheuudiseid :) Mõni õpetaja mõtleb ikka geniaalseid ülesandeid välja! Lugesin mis ma lugesin, aga ühtegi esileheuudist ma küll ei leidnud - nii palju siis minu panusest! Lohutasin end sellega, et õnneks ei peagi mina seda koolis tegema ning teadsin, et Krissu saab ise palju paremini hakkama selle ülesandega.

Ja otseloomulikult oli lisaboonus see, et sain teada sellistest lehtedest ja kohtadest, millest enne kuulnudki ei olnud, selline tunne-oma-kodumaad õhtu oli jällegi.

Maamiis

Neljapäev ja Reede (23.-24. Aprill)

Läksime isaga neljapäeval maale, et seal veidi korda luua. Kuna segadust oli palju oodata, siis otsisime sellise aja, et saaksime kaheks päevaks jääda. Põhiteema oli see, et isa lõikas viljapuid ja ma vedasin neid oksi minema. Lisaks koristasin väikest aeda mingitest tüütutest kasvudest, mis hekist olid juba aeda kasvanud ja ka sissesõidu tee heki aluse tegin puhtaks. Siis tüdinesin ära sellest ja läksin vahelduseks pööningule. Sinna mul plaanis kunagi teine korrus välja ehitada, ehk siis selline suur tuba või kaks ja rõdu ka, aga kõige pealt vaja see vanast soojustusest ja asjadest tühjaks teha. Ning siis trepp ka, kuid see juba omaette ooper. Igaljuhul tõstsin sealt veidi savi ja mulda välja, aga üksi on see ikka jube töö, sest iga ämbriga pean ise redelist alla minema ja tühjendama ja üles tagasi ja teate, see võtab hullult kaua aega :D

Naabertalu sulased tulid ka sinna jõlkuma, et veidi aidata ja tasuks õlut saada. Võtsid ühe vana kase maha, mis oli heki sees veel. See sai kunagi äikesest löögi ja oli päris inetu niimoodi. Veel saagisid igast vanu kände pooleks seal - neil on mootorsaag ja see ju ikka palju tõhusam. Kaevule tegin ka uue kaane, see tuli ikka iludus kohe. Ükskord käisime seal ja siis ma tegin uue keavukatte, aga kaaneks jätsin vana ukse, nüüd siis klopsisin sinna kena kaane, sellise soontega ja puha, et täpselt jääb sinna peale ega libise. Noh, kunagi külla tulete, siis näitan ;)
Päris palju sai tehtud tegelt. Mõtlesin et premeerin end selle puhul ja läksin otsisin üles kooli staadioni - pall ja punnid olid mul kaasas, nii et kavatsesin veidi taguda seal.

Oli meeles mul kuidagi, et seal on väravad ja puha, aga otseloomulikult ei olnud seal võrke, nõnda et igakord kui väravasse (või siis ka sealt mööda) lõin, pidin jälle pallile järgi jooksma. Noori seal Suislepas vist eriti ei ole, mingi lapsed olid küll, veidi luusisid ja lõpuks julgesid ligi tulla. Lükkasime söötu ja ajasime juttu veidi, aga lõpuks hakkas neil igav vist ja ausalt öeldes mul ka ja läksimegi igaüks oma teed. Minu tee muidugi viis tagasi Paju tallu :) Õhtu juba hakkas vaikselt paistma - tegin lauda kõrvale väikse lõkkeplatsi, et siis pisikesi oksakesi mis puude lõikusest üle jäi ära põletada. Lisaks oli lõkkest nii palju kasu, et sain seal viinereid sussutada, mida siis kartulipudru kõrvale serveerisin. Muist okstest muidugi läks ka ahju, sest ikkagi arvestatavalt külm oli toas - terve talv ei ole köetud seda maja ja veidi andis tunda.

Viimasest korrast oli ka meeles see, et elektrijuhtmetes oli mingi kala. Ja siis ainult ühest pistikust saime voolu, kuid ega meil seda palju vaja polnudki, vaid vee keetmiseks ja siis valgustamiseks ka. Lubasin järgmisel päeval juhtmestiku korda teha - olin ettenägelikult ka veidi varustust kaasa võtnud.
Uni oli hea ja kohene ning ka ärkamisega polnud erilisi raskusi. Pärast kerget hommikueinet võtsin oma pikad juhtmed välja ning ohverdasin sealt mõned(kümned) meetrid. Mõõtsin ja lõikasin ja vedasid ja kruvisin ja proovisin ja lõpuks saingi elektri lausa igasse tuppa :)Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme.

Noh, päev nagu üks tööpäev ikka ja ega rohkem ei oskagi lisada, kui siis ainult seda, et kirbud on nõmedad! Mõned pildid tegin siiski ka, nii et vaadake ja imestage.

See ongi Paju talu. Kui ma veel väike poiss olin, tundus see ikka palju suurem.

Leidsin põllu pealt koera. Kunagi valvas ta meie maja, aga siis kadus ära -kõrge heina sisse.

Selle sauna ehitas minu vanaisa päris oma kätega.

Et ei kustuks see talu,
jääks üks kindelpaik.
Tee ja sild ja palu,
kanarbik vaikus ja vaik.
Et jääks kuskile värav,
kodu mis ootab veel
neid kes on kaua ära,
neid kes on kaua teel...

Plakatid

Tulevikul on nüüd uued plakatid olemas ja täna läheb esimene ports neid linna peale üles kah. Välja näevad nad sellised kenad kollased, üleval Tuleviku logo ja all vaskus nurgas on viljadlasest mägumehe Rasmus Luhakoodri pilt. Minu ülesanne on siis nendele õige info peale kirjutada ja vajalikkesse kohtadesse viia, nagu spordihoone ja kultuurimaja, et sealt siis omakorda inimesed need üles riputaksid. Kõigepealt tegin valmis sellised paberid kuhu on peale kirjutatud mängud, kuupäevad ja kellaajad ja siis lõikasin need välja ning kleepisin plakatitele. Seejärel sõitsin linna ja jagasin need laiali. Nüüd jääb vaid oodata millal linn nendega ära ehitakse :)

Täna juhuts üks omamoodi veider/lahe juhtum. Nimelt võib juhtuda, et kui paned oma nime google-otsingusse, siis üheks vasteks võib tulla ka minu blogi. Ja seda ka mõni kord isegi siis, kui su nime siin päriselt ei ole :) Nii juhtus näiteks ühe tüdrukuga Hiiumaalt, kes nüüd juba Pärnus elab. Kunagi kirjutasin ma jalkal käigust, kus lisaks teistele oli pealt vaatamas ka Jaanika ja üks soomlanna Ulla - vot ja juhtuski, et selle hiidlasest pärnaka nimi ongi Jaanika Ulla ja sellest avastusest sain ma nii teada, et ta lisas mind oma msni listi.

Nii et hakake aga googledama ennast ja tehke sõpru!!

Koosolemine

Teisipäev (21. Aprill)

Tänane päev koosnes suuresti sellest, et käisin Tallinnas JäPe koosolekul. Neile, kes ei tea mis või kes see JäPe on, siis see nimi on lühend sõnapaarist "Järgmine Peatus", mis omakorda on nimeks Kristlikule Noortefestivalile. Selline festival sai alguse juba 1932 aastal, kestis kuni 1939, sest siis tuli II Maailmasõda vahele ja nõuka aega ka ja ei saanud enam teha selliseid laagreid ning uuesti sai alustada siis pärast Eesti riigi taastamist. Kusjuures esimene kristlik noorte laager, millest on välja kasvanud JäPe toimus 1990 aasta juunis just Viljandis, Sammulis. Tänavu on siis tegu juubeliaastaga, kui järjepanu on 20 aastat selliseid laagreid korraldatud. Minu esimene laager oli aastal 2000 ja see toimus Prangli saarel, sealt alates olen puuduin vaid ühel aastal - 2002 - arvan, et olin siis Norras või mingil Ten Singi üritusel.

See aasta toimub JäPe Pilistveres ja selle pärast ma seal Tallinnas käisingi, et arutada kõiksugu küsimusi, mis selle ettevalmistamise käigus tekkinud on. JäPe ja koosolekute kohta võivad huvilised lugeda http://www.jape.ee/ lehelt. Aga nüüd lähemalt päevast kah. Õel oli vist mingi värk või midagi ja isa sõidutas teda Kolka, seetõttu jäi minu kasutusse katkise sumbutida Toyota ning sellega Tallinnasse ma sõita küll ei kavatsenud. Sain aga jutule Hermanniga, et saan koos temaga Pilistverest päälinna ja tagasi. Pidin vaid kindlalt kella kolmeks kohal olema. No panin autole hääled sisse (kuigi ega seal eriti pingutama ei pidanud - katkine sumbuti teeb piisavalt häält) ja olingi sinna teel. Jõudisn punkt kell kolm kohale ja läksin vaatama, et kus siis Hermann parasjagu on. Tuli välja, et tal oli söömine pooleli ja ootas veel lapsehoidjat, pakkus mullegi kehakostitust ja jäime beebi-istutajat (baby-sitter) ootama.

Lõpuks saime nii kuskil kella nelja paiku minema sealt ja jõudsime kenasti kuueks kohale, just sel kellaajal pidigi meie koosolek algama. Täitsa viljakad töötunnid olid, mõtteid muudkui lendas ja kui aus olla, siis ka aeg lendas päris kiiresti - täiesti märkamatult oli kell saanud kümme ja otsustasime arutelud sunniviisiliselt katkestada. Järjepanu neli tundi mõtteid ja juttu olid me ajud päris pehmeks keetnud ning oli ilmselgelt aeg lõpetada. Ees ootas veel kaks tundi sõitu Pilistverre ning sealt pidin veel ka kuidagi koju jõudma. Ideid muudkui tuli edasi, nii et terve autosõit oli ka veel selline kahe mehe koosolek ning aegajalt helistasime Tiinale ja Mari-Annile, kes veel edasi LNÜsse jäid, et nendega omi mõtteid jagada ning ka mõne koha pealt nõu küsida.

Lõpetuseks tahtsin veel mainida, et JäPe ei ole ainult mis, vaid ka kes. Nimelt on JäPe meie Kristliku Noortefestivali maskoti nimi. Ta on selline tore suur põder :) Põdra sees on hea olla näiteks varajasel hommikul, kui päike veel ei küta või isegi talvel, sest seal kipub väga kiirest väga palavaks minema, aga keset suve, kõrvetava päikese käes on vahepeal lihtsalt vaja natuke hinge tõmmata ja coca-colat kulistada :)

Mõni teravam silm ehk tunneb isegi selle põdranahas redutava noormehe isiku ära.

Hea kuju

Esmaspäev (20. Aprill)

Nüüd siis nädal möödunud sellest jala väljaväänamisest ja tõmbasin jällegi jooksusussid jalga ning tegin väikse tiiru ümber järve. Kõige pealt jooksin pool ringi ja jalutasin siis natuke, et veidi hinge tõmmata. Sinna otsa jooksin siis ka teise poole ringist - tempo oli selline rahulik, et mitte jalga liialt koormata ning ma polnud ju tükka aega trenni teinud. Viiratsi kandis nägin ka Steni, kes rattaga mulle vastu sõitis. Kui koju jõudsin siis olin kuidagi väga väsinud ja isegi magasin mingi hetk keset päeva.

Õhtul aga kuulsin põrutavat uudist, et Igelsiase-Aneti kuju on Kolga-Jaanis vallamaja eest ära viidud. Vallavanem oli lasknud selle kohaliku katlamaja ette viia. Ju ikka selle pärast, et kohalikud valimised on tulemas ja memmekestele see kuju eriti ei meeldinud ning vallavanemal vaja ju nende meele järgi olla, et rohkelt hääli koguda. Nõme igaljuhul! Kõige nõmedam selle asja juures on see, et ma olen ikka korduvalt seal Kolgas käinud ja seda kuju olen ka näinud, aga ma ei kujuta ettegi kus kohas see katlamaja veel on :)

Sinna-tänna

Ärkasin üllatavalt varakult, arvestades et ma ei läinud eile just kõige varajasemal kellaajal magama. Eks oma osa oli sellel muidugi ka lastel, sest Kats oli öösel meil ja hommikul oli plaanis Kaspariga teatrisse minna. Selle puhul lõigati Kassul ka juukseid ning just juuselõikusmasina hääle peale ma ärkasingi. Viisin nad siis kultuurimajja, kus ka etendus toimuma pidi - see oli selline Teater Kohvris värk. Läksin siis ise kirikusse, teenistusele muidugi ei jõudnud, aga ega eriti ei kahetsenud ka, sest Helmut oli täna. Lubasin Kalevile, et viin ta pärast teenistust Pilistverre, kuid enne käisin veel Riina juurest läbi ja viisin talle noorteka võtmed; ma ise plaanisin duubli mängule minna ja seetõttu ei jõuaks piisavalt varakult Ten Singi jaoks uksi lahti teha.

Pilistverre ma peatuma ei jäänud, vaid suundusin kohe tagasi Viljandisse, sest kella kahest oli hakkamas Tulevik II kohtumine Levadia duubliga - sealt saime me toreda 2:2 viigi. Vurrat-vurrat sõitsin ruttu mäkke, täpsemalt männimäkke, Ten Singi proovi. Kui te arvate, et ma mäletan nüüd veel kes seal kõik olid, siis te eksite :) Aga mäetan seda, et meil oli üks uus tüdruk Liisa-Andra ja siis räägiti midagi suvest ning sellest, et keegi Trip to Dover tahab Eestisse tulla ja meiega koos esineda. Et siis vaadake ja uurige: http://www.myspace.com/triptodover

Jalkaturism

Laupäev (18. Aprill)

No ei ole vist mingit küsimust, millega mul seekordne laupäev sisustatud sai! Võõrsil mäng Kuressaare vastu, ehk jalkaturism :) Hakkasime kell kaksteist minema ja esimese peatuse tegime Pärnus. Kuna teadsin juba eelnevalt, et seal on kolme iksiga Maxima, siis valisimegi selle esimeseks turismiobjektiks. Sealt edasi paadi peale ja otsisime staadioni üles. Jube tuuline oli ikka; olime täpselt mere ääres ja kohalike sõnul oli tänane päev veel erakordselt tuuline. Seda oli ka mängupildis hästi näha, sest kõik kõrged pallid jäid õhku seisma.

Mäng ise oli väga positiivne, võitsime saarlasi 0:3 ja eriti tore oli see, et seda võitu näidati ka tele vahendusel. Jevdo lõi kaks iludust ja Toomet kolmada supervärava. Kuna ma väga tihti saarde ei satu, siis sebisin ikka õed Lõokesed, Kissu ja Kerli ka kohale, kuigi nad jõudsid alles teiseks poolajaks. Me tulime neljakesi, lisaks minule olid veel Art, Maris ja Katre, aga tribüünil olid veel paar Tuleviku poolehoidjat - Jüri sugulased, kellega ta ka hiljem ka saarele nädalavahetuseks jäi. Nägime teda ja teisigi mängijaid hiljem Selveris, mis oli siis ka meie teiseks mänguväliseks turismipunktiks.

Rasmus sõitis küll kuni praamini koos meeskonnaga aga mandrile jõudes liitus ta meie ekipaažiga, et siis üheskoos Viljandisse minna. Koju jõudsime mingi kesköö paiku, nii et kaheteisttunnine reisike kokkuvõttes. Muidugi ei saanud ma kohe magama minna, sest kella ühest näitas veel telekast selle sama mängu kordust, mida ma ilmtingimata näha tahtsin. Ikka uuesti ja uuesti näidati Jüri teist väravat ning ei saa salata, see on üks selle hooaja ilusaimaid väravaid, mis ma siiani olen näinud. Kuskil pärast kolme sain end jällegi unemaale sättida, totakas võidunaeratus suul :)

Aardejaht

Reede (17. Aprill)

Käisin noortekas, mitte tööl, aga niisama juttu ajamas ja noh, natuke oli asja kah. Päris laheke oli. Näiteks mängisime aardeotsijaid ja tegime piljardilaua lahti, et sealt kriiti ja mine sa tea mida veel põnevat leida. Ajasime niisama juttu ja muuseas rääkisin ka Liinaga natuke kaugetest maadest, sest kaks väga ilusat tüdrukut tahavad Koreasse aastaks õppima minna ja ma soovitasin neil just Liina käest infi küsida. Andsin talle siis nagu väikese vihje, millistele küsimustele tal tuleb vastama hakata :) Noortekas on lahe vahest niisama passimas käia, siis tulevad mingid täiesti lambi arutelud ja ideed ning võib end tihtilugu päris ribadeks naerda.

Hekk

Päris kenake ilmake oli täna - just selline "lähme lõikame kuusehekki" ilm oli. Pakkisime isaga igast värgid kokku ja läksime järve äärde. Mitte et me käiks mingeid suvalisi kuusehekke pügamas, aga seal elab mu onu ja isa lubas tal hekki nüsida - mina aitasin siis tal sirget joont pidada. Nii umbes lõunast läksime ja oma viis-kuus tundi läks kokku. Meelelahutuseks oli kõrval kohe kunstmuru staadion, kus erinevad trennid peal käisid, sealhulgas ka tütarlaste trenn. See ei olnud küll päris trenni formaadis, sest alguses nad tulid kokku ja peesitasid niisama, siis mängisid üle poole platsi ja siis peesitasid veel natuke, aga vähemalt on endal hea tunne, et sai jälle trennis käidud :)

Mu emal on täna sünnipäev - jeee! Anni käis vist võimlemas ka täna ja siis õde helistas vahepeal, et Anni käputas või roomas natuke. Aga vaat me olime parasjagu puude otsas isaga sel ajal kui ta helistas ja kui ta veidi aja pärast uuesti helistas ja isa nägi tema nime telefoni ekraanil, siis ta ütles: "Noh, mis siis nüüd?! Juba hakkas kõndima või?" Sel hetkel oli see päris naljakas, aga jah, hekk sai pügatud ja läksime koju ära. Kogu lugu.

Kauge Kaja

Kolmapäev (15. Aprill)

Täna on Kaja sünnipäev!! Ja selle päeva puhul ma magasin hästi kaua, esiteks :) Siis ma kirjutasin jälle oma lõpetamata blogisid natukene ja Krissu parandas jälle kõik kirjavead ära - aitäh! Õde helistas ka vahepeal; ta avastas, et need mida alguses kartuliteks pidas, ei olnudki päris kartulid, vaid mingid lillesibulad või muud sarnast. Nii et viisin talle natuke kartoffeleid, sedagi ikka Kaja sünnipäeva puhul. Ning mis oleks veel toredam, kui tähistada kalli Kaja sünnipäevaõhtut Meistrite Liiga mängude jälgimisega - ehk siis ManU vs Porto ja Arsenal vs Villareal. Edasi läksid Inglismaa klubid - palju õnne neile ja otseloomulikult ka Kajale :)

Lapsehoidja

Teisipäev (14. Aprill)

Täna käisin Annit hoidmas, sest teisipäeviti on ju jazziklubi ja õde tahtis sinna minna. Põhiliselt oli nii, et Anni Marita magas kenasti ja mina vaatasin telekat ja nõnda kuni päris hiljani välja. Siis tuli õde koju ja keegi Jane oli tal ka kaasas, kes ööseks ta juurde jäi ja mina läksin koju ära.
See oli nüüd küll päris lühidalt kokku võetud.

Ragistaja

Täna mõtlesin, et nüüd on küll piisavalt aega möödas sellest Rannametsa jooksu taastumisest, et peaks jälle väikse tiiru tegema. Panin kenasti riidesse ja klapid kõrva ja läksin tänavale soendust tegema. Tegin mõned venitused ning hakkasin hüppeid tegema, kui kuulsin suurt raginat ja järgnenud valu peale sain aru, et seda häält tegi minu parem hüppeliiges. Niipalju siis jooksmisest, ei jõudnud viiekümne meetri kauguselegi. Lonkasin vaikselt koju tagasi ja pistsin jala külma vee alla ning tegin jääkuubikuid, et õhtu läbi neid jala peal hoida. Nii et nüüd võib arvestada, et vähemalt nädal aega ma jälle ei jookse, aga peagi on ju järvejooks. Nojah, eks näis.

Tegelt ma pidin ka täna kirikusse minema ühele ühisele söömaajale ning pidin ka kitarriga laule saatma, aga selle jala värgi peale läks kogu mu tähelepanu ja unustasin kiriku sootuks ära. Natuke häbi on, aga mis parata. Panin hoopis teleka mängima ja aeg ajalt vahetasin külmakoti sisu ja asukohta. Õde oli muidu ka kirsikooki teinud millalgi, nii et pugisin seda siis ja jäin homset ootama :)

Päikese peitus

Päev algas nagu iga laupäev algama peakski, ikka mänguootusärevusega :)
Seekord siis olid meie külalisteks paidelased ja lootused olid kõrged, sest Paide teeb sel aastal ju oma debüüti Meistriliigas, aga ikkagi olime valmis tugevaks võistluseks, sest vastaste ridades mängivad ka endised Tuleviku pallurid, nagu Võtti ja Laurits. Ema tuli ka mängule, sest oli just onu Roulil külas käinud ja ta elab seal samas staadioni ääres. Ilm oli ilus ja veel ilusamaks tegi selle Kuresoo võiduvärav, niiet väga heatujuliselt võisin koju minna, et seal omakorda Kalju ja Levadia vastasseisu jälgida.

Sõin kõhu täis, lippasin noortekast läbi ja otse kirikusse, sest ees ootas pikk öö. Meid oli seal paras punt ja lisaks teistele leidsin veel tänava pealt ka Made ja Manni, kes meiega kuni keskööni mängisid. Meelelahutuseks oli meil seal Wii ja Alias ning vastu hommikut hakkasime ka mune keetma ja kaunistama, et neid teenistuse lõpus siis kirkulistele kinkida. Pärast teenistust käis ikka kõva koksimise võistlus ka, et kelle oma ikka kõige tugevam on ja päris lahe oli vaadata, kuidas täiskasvanud koguduseliikmed äksi täis läksid sellest mängust. Pille muidugi tahtis kogu aeg neid koksida ja võttis muudkui uusi munasid, aga probleem oli selles, et pidi need kõik ka ise ära sööma :)

Aga enne seda kõike käisime tornis päikesetõusu vaatamas, sest räägitakse, et ülestõusmis pühapäeval tõuseb päike kaarega. Alguses me ootasime päris tükk aega seal teda, taevas oli juba päris hele, kuid päikest ei paistnud veel kuskilt. Lõpuks tabasime ära, et ta oli kogu see aeg tõusnud, ainult et veetorni tagant, niiet meie ei näinudki. Vaatasime siis seda, kuidas veetorni tagant välja ilmus. Ja tõesti tundus nagu oleks taevas väikse kaare sisse teinud. Eriti lahe oli aga see, et sel ajal kui me tornis olime, siis oli teavas täitsa selge, aga kui enne teenistust õue pasunamuusikat kuulama läksime, siis oli teavas pilves ja teised ei näinudki päikest.

Kodus jäin ka korraks unele, aga ärkasin peagi sest Ten Sing oli kohe hakkamas. Seal oli lahe hiiglased vs kääbused pallivõistlus, mis lõppes palli purunemise ja hiiglaste ülekaalulise võiduga - mitte et hiiglased olid ülekaalulised, aga võit tuli suureskooriline ;) Hiljem saime aga kääbikutelt lüüa lusika-läbi-riiete-vedamise-võistluses. Selline ülitore laupühapäev oligi mul!

Suur Reede

Kati on meil Kaspari ja Maritaga külas, sest pühad ja Kassul on lasteaed kinni. Ma läksin eile päris hilja magama, sest õde tahtis ka netti saada ja siis jäime veel mu toas telekat vaatama ja kui magama hakkasin minema oligi kell äkitselt neli. Ärkasin täna aga üpris varakult, sest lapsed olid juba üleval ja Kaspar käis korduvalt piilumas, et kas ma ei ole mitte ärganud :)
Lõpuks ajas küpsetiste lõhn mind jalgadele. Õde ja isa olid igasuguseid saiakesi ja pirukaid küpsetama hakanud.

Ema tuli ka mingi aeg, sai jälle pühadeks koju. Ja siis helistas Jaanus ka millalgi, sest mu ema oli temaga igasuguseid asju saatnud Soomest. Saime kauba kätte ja ajasime veidi juttu kah. Pirukad ei olnud veel päris valmis, nii et ta jäi lootma sellele, et ehk on homme veel mõni alles. Siis millalgi helistas Jaanika ja küsis, et kas ma saaksin homme noortega ööseks kirikusse jääda, kuna ta peab pühapäeval tööle minema ja mul on ka kiriku võti. No meil on selline traditsioon, et alati ülestõusmispühapäeva eel jääme noortega kirkusse ootama Jeesuse ülestõusmist ja hommikul läheme ka kirku torni päikesetõusu vaatama.

Kaikad kodarates

Neljapäev (9. Aprill)

Anni Marita käib meil kiropraktiku juures võimlemas ja siis täna sain mina Anni ja õe arsti juurde viia ja ise ka vaadata, mida nad teevad seal. Täitsa lahe oli. Hästi palju igasuguseid nippe saime teada, et kuidas Annit roomama õpetada ja igasuguseid lihaseid kasutama panna, mida tal siiamaani pole vaja olnud. Näiteks ei oska ta ju kükitada, aga just reie-ja sirutuslihaste kasutamine aitab tal jalgade asendit parandada ja seda kiiremini õpib ta roomama, käputama ja kõndima.

Käisime veel korra poest läbi ja tulime koju tagasi. Mina hakkasin siis oma ratast parandama, nii kuis oskasin. Kõigepealt tegin talle korraliku pesu, et siis jällegi ära õlitada, aga kuna igasugust paska oli sinna liikuvate osade vahele kogunenud, siis lõpuks juhutus ikka nii, et pesin juba õlitaud osad uuesti ja uuesti üle. Üritasin ka tagaratast reguleerida, sest see oli väga kaheksasse sõidetud, aga kui palju ma neid kodaraid ei pingutanud, paremaks küll midagi läinud. Siis avastasin et viis(!) kodarat olid hoopisti katki ja see pärast ei olnud pingutamisest kasu. Lippasin ruttu poodi, et uusi kodaraid osta ja viimaks saingi need kätte, aga kui vahetama tahtsin neid hakata, märkasin et need katkised on kõik hammasratta poolsed ja selleks tuleks kogu tagaratas täielikult tükkideks monteerida.

Õues hakkas juba jahedaks minema, nii et võtsin siis tagaratta tuppa ja pistsin ülejäänud ratta kuuri alla. Pesin selle korralikult puhtaks ja viisin oma tuppa, et seal vaikselt nokitseda, aga ülesanne osutus raskemaks kui ma arvanud olin. Mul lihtsalt pole vastavaid tööriistu, et hammasrattaid lahti saada sealt ja kuidagi muud moodi need kodarad sinna ei mahu. Nojah, jääb siis nii seekord, viin ehk kunagi parandusse.

Kaheksas

Üritan kiiresti lühidalt meelde tuletada, mis siis vahepeal juhtunud on :)

Käisin U17 Eliitliiga mängu vaatamas, mille Tuleviku poisid võitsid 2:1 Tammeka vastu. Pärast mängu tuli mõte oma ratas ema juurest ära tuua ja sõidukorda ajada, sest tagaratas oli väga kaheksas, aga kuna ta mul autosse ei mahu, siis pidin kõige pealt koju minema. Võtsin siis Zombie rihma otsa ja jalutasime linna tagasi. Pumpasin kummid täis ja liikusime tasapisi mööda järveäärset terviserada kodu poole.
Siis aga oli kell juba õhtu ja ei viitsinudki enam rattaga eriti tegeleda ning vaatasin erinevaid ekraane kuni uneni.

Üks veider lugu

Teisipäev (7. Aprill)

Alates pühapäevast ei ole kodus internetti olnud, niisiis käisin noortekas oma maile lugemas ja mõnda faili ka printimas. Täna kirjutasime isaga talle CV'd, sest ta enam ei tööta seal ilutustikes ja noh, surutise värk puha... Igaljuhul saime selle ka lõpuks valims ja kuna netti ei olnud, siis mõtlesin veidi mingeid Ten Singi lugusid harjutada, aga need Ten Sing Show noodid olid käsitsi kirjutatud ja ega seal enam palju järel polnud. Niisiis hakkasin seda nooti arvutisse ümber tokksima ja sain ka lõpuks valmis, kuid ma pean tunnistama, et see on nii veider lugu, et kahtlane kas me seda kunagi üldse laulma hakkama, aga nüüd ta vähemalt olemas.

Kuna noodistamiseks juba läks, siis otsustasin ka Bring It All Back lugu nootidesse saada, aga see oli veidi keerulisem ülesanne, kuna sellest ei ole meil ühtegi isegi mitte käsitsi kirjutatud noodikest. Otsisin siis noortekas ruttu netist midagi ja hakkasin kodus neid kartuleid puzzle kombel kokku panema ja sain päris palju valmis lausa. Pool salmi on veel puudu, aga ülejäänud osad on juba olemas. Päris tore, ainult et sellest Finale noodikirjutusprogrammist on küll kopp ees. Kunagi ammu oli mul Siba ja sellega oli ikka mega lihtne kõik. Kui peaksin mingi ime läbi arvtisse kõvaketta ruumi juurde saama, siis ehk sebin selle tagasi endale.

See on ikka üks veider lookene :)

Passimas

Esmaspäev (6. Aprill)

Kõige loogika kohaselt magasin päris kaua ja ega mul ausalt öeldes ei olnudki mingeid plaane mille pärast oleks pidanud varem ärkama :)
Passisisn niisama tühja ja tinistasin kitarri, kuni õde palus, et ma ta Kolka viiksin. Tal pidavat seal mingi näidendi proov olema ja ma mõtlesin, et miks ka mitte. Käisime veel poest läbi ja jõudsimegi mingi enne seitset noortekasse. Arles oli seal tööl koos Kaspariga, läksin ka sisse neile tere ütlema, kui samal hetkel sain aru, et ma jään sinna hoopis kauemaks, sest õde oli arvestanud, et ootan ta proovi ära ja siis läheme veel koos tagasi linna. Egas midagist, passisin kaheksani noortekas ning mängisin Kaspariga. Õues oli nii ilus ilm, et mitte ühtegi last ei tulnud noortekasse, päris masendav.

Kaheksast pani Arles keskuse kinni ja läksime nende juurde. Anni Marita oli ka kaasas, aga ta on selline rahuliku loomuga niikuinii - Kaspariga võrreldes :) Kell sai juba päris palju ja nii Annil kui Kasparil oli juba une aeg, aga Kats tuli alles poole kümnest. Mässisime Annimanni sisse ja sõitsime linna tagasi. Selline passimise päev oligi põhimõtteliselt, aga Kassuga oli siiski väga tore mängida.

Luitejooks

Pühapäev (5. aprill)

Ohh! Pühapäev oli üks super tegus ja vahva päev, kui tagant järele mõelda. Kui päev veel kestis, siis tihti ei olnud just kõige toredam, aga samas kohati oli ikka mega tore :) Selline lõbustsupargi stiilis üles-alla nagu, et kuigi tuju on nullis, siis ikkagi oled ju lõbustuspargis ja üritad seda mitte-just-kõige-paremat-tuju täiel rinnal nautida. Ega tegelikult nii hull ei olnud kah, kuid kui ma ei nuriseks, siis võib-olla te muutute kadedaks, et mul nii hästi läheb! HAHAHAHAHAHAA :D

Algas kõik nii, et ärkasin üles kella kaheksast (normaalne ju pühapäeva kohta) ja sõin hommikust. Kaspar oli ka juba üleval, mängisime veidike ja hakkasin siis kõiksugu asju kokku pakkima. Plaan oli minna Rannametsa Luitejooksule, kuid ma ei kujutanud üldse ette, milline seal see rada või ilm olla võiks. Igaks juhuks võtsin kaasa kaks paari jooksukaid - ühtedega on märja ilmaga lihtsalt mugavam joosta. Siis veel jooksusärgid, püksid ja tuuleka. Kuivad riided pärast jooksu selga panemiseks ja veel ühe jope ka, sest mine sa tea mis ilm seal mere ääres on. Ja igasugu jubinaid ka kagu Nike+, sporditeip, rõhtside jne pistsin ka kotti ning mütsid-kindad kah.

Jooksu asjadest sai vist kõik. Siis vedasin autosse elektri- ja basskitarri, sest ees oli ootamas ka veel Ten Sing ja igasugust loogikat arvastades, ei ole oleks ma enne seda koju jõudnud selle träna järgi. Seda eelkõige selle tõttu, et kell kaks oli Viljandis algamas Tuleviku duubli ja Pärnu Vapruse vaheline Esiliiga kohtumine, millele ma samuti tahtsin jõuda.
Nõndaks, kõik asjad said pakitud, ütlesin veel Kasparile ja isale tsau ning võisin teele asuda.
Kell oli siis mingi kümne paiku - jooks algas kell kaksteist, niiet tahtsin ikka piisava varuga jõuda, et end valmis seada. Ainuke mure oli selles, et ma ei teadnud täpselt kuhu ma minema pean :)

Kui Pärnu maakonda jõudsin, siis seal oli teeinfo silt ja helistasin sinna numbrile, et küsida kas see tee mida mööda ma minna tahtsin on ikka sõidetav või hoopis kruusatee, aga telefon ei vastanud. Plaan oli siis pärast Kilingi-Nõmmet ära keerata, kuid olin valmis ka Pärnuni välja sõitma ja sealt Häädemeeste peale keerama, aga täpselt Kilingi-Nõmme ristis helises telefon ja see teeinfo tüüp avastas, et olin talle helistanud. Ütles siis, et saab küll sealt sõita ning sealt ma ka läksin. Tee peal nägin üht suuuurt kitse, kes juba kaugelt põllu pealt jooksis, et mu auto eest läbi hüpata - hästi hüppas!

Jooks ise läks päris hästi - läbisin distantsi ajaga 24:37, siin pildi peal tiksub arvatavasti parasjagu viimane (või eelviimane) sekund . Olin päris väsind pärast seda, aga kaua molutamiseks aega polnud, sest oli vajaju ikkagi Viljandisse jalkale jõuda. Kuna diplomite trükkimisega läks veel parasjagu aega, siis läksin supi järjekorda ning istusin mingi laua taha, mis seal oli. Täiesti tundmatu inimesed aga samas natuke omad, sest olime kõik sinna kogunenud, et üheskoos läbi metsa ning üle luidete joosta. Me ei teadnud teineteist, aga teadsime mida nad hetkel tunnevad ja millega nad just hakkama on saanud. Mulle meeldis seal istuda ja kuigi ma ei mäleta neist enam ühtegi nägu, siis ma loodan siiski, et näen neid kunagi jälle.

Lõpuks sain diplomi kätte ja panin Viljandi poole ajama, autasutamist ja muude auhindade loosimist ma ootama ei jäänud. Sellest hoolimata jäin ma mängule hiljaks ja mäng ise läks ka pehmelt öeldes halvasti, kuid seal oli palju tuttavaid nägusid koos. Art ja Maris on muidugi tavaline sel puhul, aga liskas olid päikest nautima tulnud Jaanika, Ulla ja Antoniina. Jansa kusjuures helistas mulle enne jooksu algust ja uuris, et kas ma oleks huvitatud mingist grillõhtu moodi asjast ja staadionil selgus, et plaan on Marisele külla minna. Niiet sõna otseses mõttes oli mu päev hommikust õhtuni planeeritud.

Nagu mainitud sai, ei olnud mängu tulemus ilus - Vaprus võitis 1:4 ning Dima sai veel punase kah. Ja selle emotsiooniga läksingi Ten Singi. Ukse taga ootasid Krissu, Laura ja Lisbeth lootuses, et mul on võti ja ma saan nad sisse lasta. Võtit mul polnud, aga kuna märkasin sees mingisugust liikumist, siis sain nad siiski tuppa lasta, sest uksed olid tegelikult lahti :) Merka, Tiit, Piret ja Riina tegid seal juba tantsuproovi ja vaikselt imbus veel inimesi kohale ning kokku võttes oli hyper äge Ten Sing meil. Ma seal mainisin ka, et see oli selline proov, mis mul tuju nullist sajani keris, aga mitte seepärast, et enne oleks halvemad proovid olnud või midagi - lihtsalt enne ei ole mul tuju kunagi nii nullis olnud, täna millegi pärast oli (põhjuseid oli mitu).

Päris varakult sai läbi see värk seal noortekas ja olime Merkaga viimased kes ära läksid ja võtsin ta ka auto peale, sest ta pidi samuti Marisele külla tulema, kuid esimesel ristmikul juba märkasime Jaanikat, kes meile vastu oli jalutanud. Aga kuna mul auto oli pilgeni igast stuffi täis ja rohkem inimesi sinna hetkel ei mahtunud, siis jalutasid Merka ja Jansa minu juurde, kui mina samal ajal enda juurde sõitsin ja autot tühjaks laadisin. Jõudsin veel kiiresti riided vahtetada ja sauna asjad võtta ning juba sõitsimegi Teedule ja Karmelale järgi. Väike lonks bensiini ka ning olimegi juba Puiatus. Kell oli kaks-kolm minutit üle kaheksa. Päris täpsed oleme!

Naised läksid sauna ja me Teeduga hakkasime Skip-bo'd jälle mängima. Võimalik et keegi mängis veel või lisandus hiljem, aga mingi aeg läks kõht ikkagi tühjaks ja ma läksin õue vorste grillima. Sain ka natuke joosta, sest Karl Laanekass varastas ühe kotikese viineritega ära ja ajasin siis teda taga kuni ta need läbi heki lipates maha pillas. Trenn tehtud ja vosrtid küpsetatud läksin tuppa tagasi ja peagi oligi käes meie kord sauna minna. Enam ei mäletagi täpselt millest me rääkisme, aga noh saunas ikka tulevad toredad mõtted ja jutud.
Tuppa tagasi jõudsime, siis plikad ikka tagusid kaarte, aga väsimus oli juba maad võtnud ja peagi hakkasime jällegi kodu poole sättima.
Ning veidi pärast südaööd sain taas oma pehme teki alla pugeda.

Hambahaldjas

Läksin eile üpris varakult magama, et täna ikka valmis oleksin kui vaja mängule minna, sest läksime minu autoga ja oli veel vaja tankida jne. Kats oli meie juures koos Anniga ja hoidsin siis hommikul pisikest natuke. Siis hakkas juba kiireks minema ja käisin ruttu bensukas ära ning selle aja peale oli ka ema juba meile jõudnud. Vahetasin riided ja läksin õue, sest Art helistas, et hakkas tulema ja nägin aknast, et Katre oli ka just jõudnud. Sõitsime siis linna ja korjasime ka Marise peale ning algaski sõit Ahtmesse. See on siis Jõhvi külje alla, siit kakssada kilomeetrit, aga keegi meist ei olnud varem seal staadionil käinud. See on üpris uus kunstmuru ja Trans peab seal oma kodumänge ning neile me külla sõitsimegi.

Siin Viljandis olid olud üpris vesised, aga pärast Põltsamaad tuli päike välja ja mängu ajalgi oli kuiv ja tore. Kuni vastaste väravani mängisime üpris loiult ja kaitsvalt, aga kaotusseisu jäämine äratas poisid üles ja hakati hoopis võitluslikumalt mängima. Esimene poolaeg lõppeski narvalaste 1:0 eduseisuga, aga teine pooleaeg oli ikka täiega Tuleviku käes ja kaks minutit enne normaalaja lõppu suutis Jüri viigistada ja sellele järgnes räige tulemöll. Mõlemad pooled üritasid rohkem ja rohkem ning pall käis ühest otast teise. Kohtunik pani vähemalt viis(!) lisaminutit ja mäng lõpetati allase siis, kui Lepik lõi kukkumise pealt Jevdole putsaga näkku, niiet ka publikusse oli näha kuidas tal hammas suust välja lendas. Hiljem selgus, et see ei olnudki õnneks terve hammas, vaid üks killuke mis ära tuli.

(Pildil on Jüri just palli vastaste värvasse lükanud ja narvakatel ei jäänud muud üle kui käsi laiutada.)

Võtsime väärtuslikud viigipunktid kaasa ja hakkasime koju tagasi minema. Rasmus tuli ka meiega ja jõudsime päris varakult koju. Kaspar oli ka nüüd külas ja tahtis vanni minna. Käisin siis aegaajalt vaatamas kuidas tal seal läheb ja mängisime natuke. Õde oli vist kuskile välja läinud ja ema hoidis Anni Maritat ja ma läksin korraks sealt läbi, et näidata emale mis ma sellest dušinurgast arvan ning siis koju tagasi ja magama, sest plaanis on homme ikkagi Pärnusse jooksma minna. Eks siis hommikul näis kuidas enesetunne on, aga ei tahaks kuidagi sellest jooksust loobuda.

Jäälõhkuja

Kevad on kõvasti maad võtnud ja lumi hakkab sulama. Täna jälle päikseline ja viisin isa taas puid lõikama. Ise tulin koju ja hakkasin lund sulatama. Loopisin hoovi pealt lund laiali nendesse kohtadesse, kus juba see ära sulanud oli. Päris närvi ajas see, et vihmaveerennist kogu aeg tilkus vett kaela ja ronisin siis labidaga katusele ning loopisin sealt kogu lume alla. Siis võtsin raudkangi ja läksin maja ette jääd raiuma. Tagusin selle pisikesteks tükkideks ja loopisin vette mis tee ääres voolas, et see kiiremini ära sulaks. Sellel jäälõhkumisel oli lisaks sellele, et maa ära kuivas veel üks lisa boonus - leidsin üles ühe võtme, mille eelmine aasta ära kaotasin. Oli küll veidi roostes, aga küll selle kuidagi puhtaks saan.

Tõin isa koju ja läksin ise järve äärde pikemaks ajaks, sest kavas oli Tuleviku duubli sõpruskohtumine Porvoo mingi klubiga ja pärast seda tüdrukute sõprusmäng SK 10 Preemiumiga. Tulemused olid napiskoorilised, aga mängud ise väga põnevad ja üksteisest uskumatult erinevad. Ma polegi vist kunagi tüdrukute mängu näinud niimoodi täispikalt. Naiste jalkat küll, aga see oli midagi hoopis muud :) See kuidas nad jooksevad ja palli löövad muudab mängu ikka üpris lahtiseks ning võimaluste rohkeks. Kindlasti tahan veel näha neid kohtumisi ja jälgida kuidas nad arenevad. Seal on juba praegugi mõned tüdrukud kes tõsiselt võitlevad palli pärast, aga kui nad hakkavad mängima kui üks naiskond ja arusaama mida kaaslased mõtlevad, siis võib oodata ikka päris ilusat jalgpalli.

Töötav siga

Ärkasin üpris hea varuga, et veel süüa jõuaks ja siis noortekasse minna. Liina oli juba seal tööl ja valmistas Haridusmessi jaoks mingeid asju ette. Lõpuks tuli see tädi ka ja näitasin talle kus nad saavad oma raamatuesitlust teha ja kella üheteistkümnest olime valmis. Läksin siis korrasks spordihoonesse, et näha kuidas see mess seekord välja näeb ja kui aus olla, siis ma lootsin, et ehk on midagi teistmoodi kui varasemad aastad, aga täpselt samasugune oli. Nägin mõningaid tuttavaid nägusid ja läksin koju tagasi. Panin mingid asjad endale kaasa ja siirdusin taas noortekasse, seekord veidi pikemaks ajaks.

Passisin seal terve päeva ja ega midagi väga huvitavat ei olnudki. Millalgi õhtu poole tulid YMCA hip-hopi tantsijad sinna ja pärast arutati veidi Ten Singi juttu kah. Kui kell lõpuks kaheksa sai ja koju tahtsin minna, siis avastasin, et olin autol tuled põlema jätnud ja polnud mingit lootust seda omal jõul käima saada. Kutsusin siis isa appi ja proovisime krokodillidega käivitada, aga ei tuhkagi. Tõmbasime siis nööriga käima ja ma läksin tiirutama veidikeseks, et akut laadida.
Kodus panin teleka käima ja sealt tuli Good Will Hunting ja kuna mulle täiega meeldib Robin Williams, siis jäin seda vaatama. Tegelikult on mul see film endal ka olemas, ostsin selle Norras oleku ajal, aga pole siiani seda veel kile seestki välja võtnud. Ning nüüd, kus ma olen seda juba näinud, siis jääb see veel pikemaks ajaks sinna kilesse. Mitte et halb film oleks - väga hea oli - aga ma nägin just seda ju :)

Lendav siga

Kolmapäev (1. aprill)

Rahvusvaheline skeptismipäev e. kahtle kõiges mida sulle öeldakse :)

Kuigi midagi naljakat nagu ei juhtunudki, keegi tünga ei üritanud teha ja ise ka eriti ei pingutanud. Käisime isaga Clean Away'ga lepingut sõlmimas ja laenutasime endale mingi suuremat sorti prügikasti. Sellise rohelise nagu siin pildi peal näha on :) Siis viisin ta ühe tuttava juurde, kus ta puid ja põõsaid lõikas ning ise läksin Arlese kidravõimule järgi parandusse.

Pärast seda läksin koju ja katsetasin seda kidrakat veidike kuni Arles sellele järgi tuli ja peagi helistas ka isa, et talle järgi läheksin. Kui tagasi jõudsime avastasin, et Eesti-Armeeni kohtumine juba käis ja vaatasin siis seda. Eesti võitis 1:0 Sander Puri väravast, kes on ka Viljandi Tulevikus mänginud pool hooaega. Panen siia ka siis pildi aastast 2007, mil nad veel Kappa vormides mängisid.

Vahepeal helistas Kalvi ja uuris, et kas ma saaksin homme noortekas tööl olla ja tundus, et ta ei teinud nalja, niiet lubasin kohale minna, eks siis homme näis :)

Vaatasin ka kaks osa Ultimate Survivali osa ja nüüd lähen magama ära, sest homme pean noortekasse kella poole üheteistkümnest minema, et mingile tädile näidata mingeid ruume..

Head ööd