Ragistaja

Täna mõtlesin, et nüüd on küll piisavalt aega möödas sellest Rannametsa jooksu taastumisest, et peaks jälle väikse tiiru tegema. Panin kenasti riidesse ja klapid kõrva ja läksin tänavale soendust tegema. Tegin mõned venitused ning hakkasin hüppeid tegema, kui kuulsin suurt raginat ja järgnenud valu peale sain aru, et seda häält tegi minu parem hüppeliiges. Niipalju siis jooksmisest, ei jõudnud viiekümne meetri kauguselegi. Lonkasin vaikselt koju tagasi ja pistsin jala külma vee alla ning tegin jääkuubikuid, et õhtu läbi neid jala peal hoida. Nii et nüüd võib arvestada, et vähemalt nädal aega ma jälle ei jookse, aga peagi on ju järvejooks. Nojah, eks näis.

Tegelt ma pidin ka täna kirikusse minema ühele ühisele söömaajale ning pidin ka kitarriga laule saatma, aga selle jala värgi peale läks kogu mu tähelepanu ja unustasin kiriku sootuks ära. Natuke häbi on, aga mis parata. Panin hoopis teleka mängima ja aeg ajalt vahetasin külmakoti sisu ja asukohta. Õde oli muidu ka kirsikooki teinud millalgi, nii et pugisin seda siis ja jäin homset ootama :)