Metsalised

Laupäev (20. Juuni)

Ärkasin viimaste nädalatega võrreldes varakult. Läksin Ugala juurde, sest mu ühed sõbrad (Piret, Helena, Grete, Kärt, ja veel kindlasti keegi) lõpetasid põhikooli seal. Eks tegelikult suurem töö sai ikka koolis ära tehtud, aga täna oli see päev, mida saab mäletada. Mõni mäletab kauem, mõni mäletab erinavalt, aga midagi ikka meelde jääb. Siis läksin koju ja pakkisin ja asjatasin ning aja möödudes läksin Jakobsoni kooli juurde - seal mul mõned sõbrad lõpetasin gümnaasiumi (Eha, Maarja,Stella ning tuttavatest nimedest veel Cathy, Jaagup ja Piret). Nägin seal ka Joonast, kes just oli lõpetanud Paalalinna gümnaasiumi ja siis veel Laurat (Paluoja), kes eile Jakobsonis põhikooli lõpetas - nägin veel palju inimesi: Tiit, Maris, Merka, Mairi, Sandra, Ahven.. neid oli veel. Täna nägin üldse palju inimesi, kõik ei jäänudki meelde.
Kõiksugu lõpetajatest tahtsin veel ära nimetada Maria, Kadri, Grete, Silva, Lisbeth, Liisa-Andra, Janne, Claid, Anett, Gerli, Elina ja jällegi võisin ma vabalt kellegi unustada...

Pärast lõpetamisi läksin koos Marise, Arti ja Luidega Tartusse mängule. Sinna tuli veel palju Tuleviku toetajaid - kahekümneviiest fännipiletist jäid mu andmetel vaid kaks tükki kasutamata, aga mõned kes vaatama tulid, ostsid pileti, või said muul moel sisse, nagu näiteks Jamesel on pressipääse ja Tutki isa arvatavasti ka ei pidand ostma, aga see selleks - kohal oli meid umbes 30! Neli autot Viljandist, Sosku ja Helen Tallinnast, Mikk Miländer, Taska ja Kuresoo vanemad ning Siim Roops oli ka oma tüdruksõbraga mängu vaatamas.
Mäng ise aga oli suht mannetu ja tagatipuks suudeti võit ka veel maha mängida. Et siis 1:1 viik jäi seekord.

Pärast mängu sõitsime tagasi Viljandisse. Jaanuse auto aga läks poodlema ja sealt otse Võhma. Mina istusin kodu oma autosse ja hakkasin ka sinna poole liikuma ning saime lõpuks Suure-Jaanis kokku. Ekslesime veidi, aga kella kümneks jõudsime ikka õigesse kohta välja ja hakkasime metsatama. Grillisme ja ajasime niisama jutt lõkke ümber. Kui pimedamaks ja jahedamaks läks, liikusime edasi tuppa ja mängisime Johansone, ehk "tiu-tiu-tiu" ja "ära pane küünalt puu peale põlema" jne.. tegime oma laule seal. Mängisime ka Aliast, milles ma taaskord võidukas olin ning sukeldusime magamiskottidesse, et õudukaid a'la "Must käsi" rääkida. Väljas oli juba valge ja võiks arvata, et kell oli nii umbes nelja paiku, kui kõik väga vaikseks jäi ning me üks teise järel unne suikusime.

Pühapäev (21. Juuni)

Ärkasin pärast paari tunnist und veidi seitse läbi, et teha ettevalmistused hommikusöögiks. See tähedas, et tegin pliidi alla tule ja segasin kokku pannkoogi taigna. Hakkasin vaikselt küpsetama, kuni esimene laar saigi valmis. Ootasin siis veidi ja läksin võtsin Piial varbast kinni, sest ta tahtis ka pannusid teha. Ta vaatas mind väga unise näoga ja küsis, et kui ta tahab ka küpsetada, kas ta peab kohe ärkama :) Nunnukas. Veidi aja pärast ta tuli alla ja ma aitasin tal ärgata - seisime päris pikalt õues ja kuulasime linnulaulu. Siis läksime tainast tegema, sest esimese ma olin juba ära küpsetanud. Jahu valasin ise kaussi, sest Piuks arvas, et ta on liiga unine veel ja ajab maha. Siis tuli lüpsi aeg - meil oli kaks lehma kaasas - Maasu ja Täpi. Maasul oli udar juba pool tühi, nii et pidime ja Täpilt piima võtma ning pärast lühidat konsulteerimist pannkoogitaignaspetsialistiga saimegi küpsetama minna.

Alguses oli pliit liiga kuum ja peagi andis Piia alla ning otsustas assisteerimise kasuks. Otsustasime siis teha suuri pannkooke, sest väikestega on liiga palju pusimist ja mingi aja möödudes oli hommikusöök valmis. Enne sööma hakkamist pissis veel Täpi veidi Piiale sülle ja põrandale, aga sellest ei olnud midagi. Peaks mainima, et pannkoogid moosiga on ikka super algus hommikule :)
Jansi viis mingi aeg Merka ja Ulvi Võhmasse, sest nad pidid Tallinnasse minema ja kui ta tagasi jõudis oligi aeg juba koristama hakata ning koju minna.

Umbes ühest jõudsin Viljandisse ja enne lõunauinakut rääkisime veel lühidalt Krissuga, mida seal metsas teha jõudsime, kuid väsimus oli tõesti suur ja õhtu alles veel ees, nii et paar tundi und tundus ainsa lahendusena. Ärkasin taas veidi enne viit, et jõudsin täpselt järve äärde mängule, kus Tuleviku duubel vormistas väravateta viigi Warrioriga. Pärast mängu läksin otse kirikusse, et ette valmistada õhtupalvus, mille ma ka kella kaheksast läbi viisin. Kui jällegi koju jõudsin oli Kaspar meile külla jõudnud (pärast hirmutavat seiklust) ja nautis vannimõnusid. Mina läksin veel korraks arvuti taha ning leidin end peagi taas unedemaalt.

Ärkasin veel ühe korra, see juhtus umbes poole ühe paiku, kui õde helistas ja palus, et ma talle Holstresse järgi läheks, sest Annil hakavad vist hambad kasvama ja ei taha magada kuidagi. Kui juba autoni jõudsin, helistas ta uesti ja ütles, et sai lapse ikka magama ja polegi vaja sõita. Nüüd siis peab midagi oma unetusega ette võtma - kõige parem lahendus on muidgi blogi kirjutamine ja selle ning ka teiste blogide lugemisega ma põhiliselt tegutsenud olengi. Nüüd aga on kell jällegi neli ja tundub, et peaks oma traditsiooni jätkama ja magama minema :D

Pargiserval

Olin suht.. ei leia sõna.. mitte just hirmul, aga veidi kartsin ja siis mitte just teadmatuses, aga ma ikka ei saanud aru, et mis toimub. Krissu oli haiglas. Mulle ei meeldi väga haiglad. Mulle Krissu väga meeldib. Ma ei osanud midagi mõelda ja samas mõtlesin nagu, et mida!? Õnneks ta nüüd kodus. Kodu on hea koht.
Olgu. Hmm.. vist läks hästi, igaljuhul ei läinud halvasti...

Kas on hea kui halb ei ole?

Sosistan, et sa ei kuuleks:

tagasi sa tule kohe

Mõtlesime Piiaga, et mida küll oleks vaja kaasa võtta homme, kui metsa läheme, aga ei tahtnud täit vastutust võtta ja tulime ideele, et saame kokku nii paljud, kui võimalik ja arutame läbi. Merka oli tööl ja Mairil oli ka mingi pidu vist, aga tegime nii, et kell üheksast kohtume. Piia oli juba kohal ja ma jõudsin enam-vähem täpselt, hakkasime koos ootama. Kümne mintsa pärast tulid ka Mauks ja Merka ning ka Ulvi, tal kool läbi ja ka juba Viljandis. Arkaadias ei olnud päikest, nii et me läksime seda lossadesse otsima. Seal ka ei olnud väga, aga jäime ikkagi kiigule istuma. Vaatasime igast küljest ja tegime kiired inventuurid kujuteldavates sahvrites ning leidsime moosi, kurki, mahla, jne. Need saab suht tasuta kaasa, aga siis vaatasime, et mida seal pole ja mida ostma peaks ja veel, et mida sahvrist ei saa, aga peaks ikka kaasa võtma - lõpuks saime kõik kirja oma arust ja läksime koju. Vähemalt mina läksin koju ja Piia ning Merka läksid ka kodu poole... rohkem ma ei tea.

Siniallikal

Nagu tavaks saanud, ärkasin ma pärast päeva, ehk see kord siis kolmest. Rääkisime Mairiga juttu ja otsustasime, et midagi peaks tegema. Otsustasime ära! Käisin veel korra Männimäel keldris ja tõin sealt moosi ja mahla. Tegelikult pidin sealt posti ära tooma, aga ainus mille unustasin, oligi post - kirjad noh. Ja siis läksin koju tagasi, et õue minna - kell oli seitse - Mairi ja Merka tulid pea ning hakkasime kõndima. Me kõndisime kaua ja kaugele, rada oli kitsas ja märg, kui kohale jõudsime, ei olnudki me veel kohal. Siis jõudsime jälle kohale, aga seda kohta ei olnud ikka veel - läksime kohta otsima, aga otsisime valest kohast. Tulime tagasi, et õigest kohast otsida ja seal see oligi. Vihma hakkas veidi rohkem sadama ja me sõime pizzat, apelsine ja kasekesi.

Ja just siis kui mõtlesime, et nüüd oleme kohal ja oli hea olla, siis taipasime, et olime ainult pool teed käinud, aga tagasi me enam minna ei jõudnud/tahtnud/viitsinud. Läksime siis natuke ja kutsusin isa autoga järgi, tegelikult oli mul autot veel vaja, sest kui koju jõudsin, siis ma koju ei jõudnudki, vaid läksin Maarjale (Pabunen) järgi, sest tema tahtis ka koju. Miks peaks olema, et mina saan koju ja tema ei saa?! See küll ei ole õiglane, mõtlesin ma ja äksin õiglust jalule seadma. Maarja on hea, ta on väga hea inimene, mitte et tal silmad-kõrvad ainult ilu pärast oleks, aga see tüdruk vaatab ja näeb ning kuulab ja kuulebki südamega.

Öölane

Jõudsin täna ju päris varakult koju ja võiks arvata, et magasin õhtuni, aga ei - juba kell kümme nelikümmend viis helises telefon! Ärge kartke, ma ei kavatsenudki vastata :D Ärkasin hoopiski teise korra peale, kui ta helises uuesti kell kaksteist. Rääkisin veerand tundi juttu ja kõne lõpus oli uni salapäraselt kadunud. Aga mida siis teha ühel tavalisel suve-eelsel päeval üksinda kodus? Ega suurt midagi ei olegi teha tegelt... passisin niisama. Vaatasin helendavaid ekraane ja toksisin tähti sõnadeks. Plaan oli selline, et kaheksast õhtul tahtsin liituda nende tüüpidega, kes Kaare kooli juures palli taovad - sai ju eelnevalt selline aeg kokku lepitud. Kuid enne veel otsustasin veidi köögis askeldada. Teate, kord tõmbas Anni Marita meil ühe vaagna laua pealt maha ja see läks mitmeks tükiks; minu plaan oli need taas ühte liita. Veidi liimi ja vaagen nagu uus, ainult et seal on praod peal :D

Seal askeldades leidsin paki küpsiseid ning mul tekkis suur küpsisetordi isu. Segasin siis mingi möksi kokku ja tegin ühe väikse maiustuse, mida oleks hea pärast jalkat nosida. Käisin veel tiiru bensukas ja siis juba Kaarde. Ma jäin veidi hiljaks ja teised olid juba alustanud, kuid pärast väikest sooja tegemist sain nendega liituda. Mängisin see kord kõiki positsioone, mitte küll korraga, aga aega mööda. Kõige jubedam oli väravas olla - kunagi tatina trennis käies ma olin küll väravavaht, aga sellest on liiga palju aega möödas. Ja ühe ilge litaka sain ka mööda nägu, mis paariks sekundiks ikka päris pildituks võttis. Prillid jäid terveks ja mu ilus nägu kah, nii et sain jätkata. Kokku mängisime kaks tundi ja nii poole üheteistkümne paiku ma koju jõudsingi.

Kaspar oli vannis käinud ja oli nüüd nii väsind, et ei jõudnud isegi tervitama mind tulla, küsis vaid vaikselt: "Kesse tuli?" Võtsin külmikust oma maistuse ja läksin seda teleka ette nosima. Üle väga pika aja juhtusin msn'is taas Maarja (Tammega) rääkima, kes ka koju suvepuhkusele lasti. Mõtlesin mingi aeg enne kahte, et nüüd aitab, lähen ära magama, aga mina ei tea kuidas see juhtus, kuid kell on jälle pool viis :D Head aega!

Vette mängima?!

Teisipäev (16. Juuni)

Nagu tavaliselt, siis päeva poole midagi erilist teha ei olnud. Samas, kui arvestada, et ma alati alles öösel kolme/nelja paiku magama saan, siis võite ise arvata mida ma enamuse valge inimese päevasest ajast teen - magan otseloomulikult :) Lõunaks juba ajan end tagajalgadele ning hakkan oma loomalikku instinkti järgides tegelema elutähtsate toimingutega, ehk siis söön hommikusööki, mida kellaaja järgi võib küll juba lõunaeineks nimetada. Siis tõestan endale ja kogu maailmale, et ma pole pelgalt loom vaid intelligentne isiksus ja oskan käsitleda arvutit ning televiisoripulti. Kui ka see on edukalt sooritatud, saan koondada oma mõtted tänasele jalgpallilahingule Viljandi Linnastaadionil, kus kohtuvad Tulevik ja Kalju.

Vahepeal selgus, et isa peab linna minema ja nüüd on minu kord Kasparit kantseldada - pean teda veidi valvama ja siis endaga staadionile kaasa võtma, kuhu ka kallis õde lubas tulla, et siis Kaspar vahelduseks enda juurde võtta. Vaatasime veidi multikaid, panime riidesse ja tõmbasime veel Küünismehe vöö ka peale ning olimegi valmis minema. Esialgu oli raske parkimiskohtagi leida, sest inimesi oli staadioni avamisele väga palju kogunenud. Otsisime sõbrad üles ja seadsime endid mugavalt sisse. Lõpuks (tegelikult küll üpris mängu alguses) jõudis ka õde kohale ja lootsin, et nüüd saan täielikult mängule keskenduda, aga üks väike Küünismees muudkui jooksis igal pool ringi ja nõudis palju tähelepanu.

Vaheajal oli veel eriti kole elamus, kui avastasin, et Kaspar on ära kadunud ja läksin teda otsima - viimaks leidsin ta järve äärest, selle heksagoni juurest: saapad olid juba jalast võetud, üks sokk vedeles maas ja teine oli kohe järgnemas, ise vaid paar meetrit vee piirist - tahtis vette mängima minna. See oli üks mu elu kiiremateist (haige jalaga) spurtidest, mis ma olen siiani teinud. Siiani - selle pärast, et seda mehikest tundes ei jää see viimaseks korraks. Andsin ta õele üle ja läksin mängule tagasi. Tuli nõme kaotus 0:2. Mängu nagu oli küll, kuid Kalju sai oma värva ära löödud ja tagasi ei õnnestunud lüüa, hoopiski löödi veel teinegi kontrast ära, sest liinid olid kõik rünnakule tõusnud, et punktigi päästa. Jama värk!

Pärast mängu aga oli selline tunne, et peaks ikka midagi tegema ja jõudsin veel Helena kinni püüda ning veenda teda, et kodus ei ole põnev. Helistasime sõpradele ja üritasime neid omakorda veenda meiega koos aega veetma tulla noortekasse. Mõni võttis vedu ja mõni mitte, mõni oli maal ja mõni kontserdil, aga saime ikkagi arvastatava hulga inimesi kokku - kuus nägu. Lisaks minule ja Five'le olid veel Eha ja Oskar ning veidikese hilinemisega tulid ka Mairi ja Merka. Tagusime wiid, piljardit ja koronat ning sõime pelmeene ja jäätist. Täitsa tore oli ja aeg lendas nagu mingi hästi kiiresti lendav asi :)

Koju jõudsin ma poole viiest ja täistunnil jõudsin ka magama. Pole paha!

Rahulik päev

Täna oli selline niisama passimise päev. Ärkasin üles ja passisin tühja. Vist panin isegi teleka käima ja arvuti kah ning nii see aeg lendaski. Õde helistas mingi aeg ja palus, et ma talle Holstresse järgi läheks. Kaspar magas päeval tublisti kolm tundi järjest ja ma võtsin ta kaasa, et isa saaks ka rahu natuke. Kui sinna jõudsime, siis nad juba pakkisid asju kokku - Denga ja Trinzu olid ka seal, lisaks õele ja Annile ja Holly ka muidugi. Alguses oli ta päris kurine, et me niimoodi sinna sisse sadasime Kassuga, aga siis tuli kohe sülle ja hakkas jälle musitama, selline väike lemmik mul :) Kaspar tahtis mulle veel sauna näidata ja tegi väikse tuuri, aga tulime üpris ruttu ära sealt.

Viisin nad kõik Mäesse ja tulin tagasi koju passima. Aaa, poes käisin ka vahepeal, aga ega rohkem seltsielu küll täna ei olnud. Telekat vaatasin ka palju, igasuguseid filme ja seriaale ning märkamatult oligi öö.
Ja vahva on veel see, et kuskil kümne paiku õhtul vaatasin aknast välja ning nagu päev - nii valge! Ja nüüd on kell kolm öösel ja jälle on valge, nagu suvi hakkaks vaikselt kohale jõudma, mina olen rahul :D

Uus muru

Et teil vähestel lugejatel põnev ka oleks, siis panen siia mõne kaasaegse postituse kah :) Küll ma jõuan veel neid vanu postitusi kirjutada hiljem kah.

Magasin kaua ja kui üles ärkasin siis magasin veel natuke otsa. Õiget hetke ei mäletagi millal üles tõusin, aga see oli vist pärast keskpäeva. Õde, Trinzu ja Deniss olid juba meile jõudnud ja jutustasid seal. Mingi aeg kui söök valmis sai, läksin ka alla - see oli nii umbes nelja paiku. Vaatasin, et laua peal oli mingi tavalisest suurem õlakott ja uurisin, et kas keegi hakkab kolima, et nii suurte kottidega peab ringi käima, aga selgus, et ei kolita midagi - seal hoopis elab keegi. Seal oli Triinu koer Holly. Ta on ikka suht nunnu peaks mainima, selline pisikene, aga ülisuurte silmadega ja nii kui sülle võtsin, hakkas kohe musitama.

Koerad musitatud (well, the best I can get) ja kõht täis, valmistusin mänguks. Rahvas tahtis ka kaasa tulla, sest oli ka lootust, et Dima seisab täna väravas ning siis saavad tüdrukud tema tähelepanu hajutada. Mõeldud-tehtud ja mingi hetk olimegi juba teel. Korjasime ka Mairi peale ja käisime korrask Uueveskilt läbi, et teisest autost sallid võtta. Staadionile jõudsime piisavalt enne mängu, kuid siiski napilt. Täna oli eriline mäng selle poolest, et see toimus renoveeritud muruväljakul ja lisaks oli ka selleks puhuks James Inglismaalt tagasi. Võimalusi oli Tulevikul ikka ohtralt, kuid palli said võrku hoopiski Kiviõli pallurid ja mäng kaotati 0:1.
Staadionil sai ka kokku lepitud, et täna lükkame ise ka veidi palli ja läksingi koju riideid vahetama.

Enne kaheksat võtsin veel Katre peale ja viisin isa töö juurde ning sealt edasi juba platsile. Mängisime umbes kaks tundi, koos pausidega olime platsil kokku kaks tundi ja kakskümmend minutit. Tuntumatest nägudest olid seal fännidest lisaks minule ja Katrele veel Oliver ja tegevpalluritest Tuleviku U-17 mängija Claid ning Eesti U-15 koondislane Aron Kristjan. See meeskond kus mina mängisin võitis - lõpuskoori ei suutnudki välja arvutada, aga 10:6 pealt oli tahtmine juba lõpetada, kuid mängisime veel veidi ja selle ajaga jõudsid mõlemad pooled paar korda skoorida. Nõme oli kogu asja juures vaid see, et ma tõmbasin endal reiepealse lihase täiega ära ja pidin nüüd kinni siduma selle, ehk läheb paremaks. Kolmapäeval taas plaanis taguda veidi.

Tulin taas koju, pesin, sõin, ajasin isaga juttu ja ronisin siis arvuti taha, kuid seda vaid natukeseks ajaks, sest tekkis idee minna noortekasse wiid ja piljardit pelama ning kaheteistkümnest olimegi juba seal. Täna olin võidukas, mängisime Mairiga tennist, pesapalli, bowlingut ja golfi, milledest võitsin kolm mängu - golfi jätsime pooleli (minu 10 punktises eduseisus), sest see võttis liiga palju aega. Siis võitsin piljardis nii Jaanust kui ka Mairit.
Poole kahest aga olin juba kodus, vot kui kiired me oleme!
Nüüd lähen valmistun homseks päevaks, ehk siis lihtrahva keeles: lähen magama, head ööd :)