Laupäev (20. Juuni)
Ärkasin viimaste nädalatega võrreldes varakult. Läksin Ugala juurde, sest mu ühed sõbrad (Piret, Helena, Grete, Kärt, ja veel kindlasti keegi) lõpetasid põhikooli seal. Eks tegelikult suurem töö sai ikka koolis ära tehtud, aga täna oli see päev, mida saab mäletada. Mõni mäletab kauem, mõni mäletab erinavalt, aga midagi ikka meelde jääb. Siis läksin koju ja pakkisin ja asjatasin ning aja möödudes läksin Jakobsoni kooli juurde - seal mul mõned sõbrad lõpetasin gümnaasiumi (Eha, Maarja,Stella ning tuttavatest nimedest veel Cathy, Jaagup ja Piret). Nägin seal ka Joonast, kes just oli lõpetanud Paalalinna gümnaasiumi ja siis veel Laurat (Paluoja), kes eile Jakobsonis põhikooli lõpetas - nägin veel palju inimesi: Tiit, Maris, Merka, Mairi, Sandra, Ahven.. neid oli veel. Täna nägin üldse palju inimesi, kõik ei jäänudki meelde.
Kõiksugu lõpetajatest tahtsin veel ära nimetada Maria, Kadri, Grete, Silva, Lisbeth, Liisa-Andra, Janne, Claid, Anett, Gerli, Elina ja jällegi võisin ma vabalt kellegi unustada...
Pärast lõpetamisi läksin koos Marise, Arti ja Luidega Tartusse mängule. Sinna tuli veel palju Tuleviku toetajaid - kahekümneviiest fännipiletist jäid mu andmetel vaid kaks tükki kasutamata, aga mõned kes vaatama tulid, ostsid pileti, või said muul moel sisse, nagu näiteks Jamesel on pressipääse ja Tutki isa arvatavasti ka ei pidand ostma, aga see selleks - kohal oli meid umbes 30! Neli autot Viljandist, Sosku ja Helen Tallinnast, Mikk Miländer, Taska ja Kuresoo vanemad ning Siim Roops oli ka oma tüdruksõbraga mängu vaatamas.
Mäng ise aga oli suht mannetu ja tagatipuks suudeti võit ka veel maha mängida. Et siis 1:1 viik jäi seekord.
Pärast mängu sõitsime tagasi Viljandisse. Jaanuse auto aga läks poodlema ja sealt otse Võhma. Mina istusin kodu oma autosse ja hakkasin ka sinna poole liikuma ning saime lõpuks Suure-Jaanis kokku. Ekslesime veidi, aga kella kümneks jõudsime ikka õigesse kohta välja ja hakkasime metsatama. Grillisme ja ajasime niisama jutt lõkke ümber. Kui pimedamaks ja jahedamaks läks, liikusime edasi tuppa ja mängisime Johansone, ehk "tiu-tiu-tiu" ja "ära pane küünalt puu peale põlema" jne.. tegime oma laule seal. Mängisime ka Aliast, milles ma taaskord võidukas olin ning sukeldusime magamiskottidesse, et õudukaid a'la "Must käsi" rääkida. Väljas oli juba valge ja võiks arvata, et kell oli nii umbes nelja paiku, kui kõik väga vaikseks jäi ning me üks teise järel unne suikusime.
Pühapäev (21. Juuni)
Ärkasin pärast paari tunnist und veidi seitse läbi, et teha ettevalmistused hommikusöögiks. See tähedas, et tegin pliidi alla tule ja segasin kokku pannkoogi taigna. Hakkasin vaikselt küpsetama, kuni esimene laar saigi valmis. Ootasin siis veidi ja läksin võtsin Piial varbast kinni, sest ta tahtis ka pannusid teha. Ta vaatas mind väga unise näoga ja küsis, et kui ta tahab ka küpsetada, kas ta peab kohe ärkama :) Nunnukas. Veidi aja pärast ta tuli alla ja ma aitasin tal ärgata - seisime päris pikalt õues ja kuulasime linnulaulu. Siis läksime tainast tegema, sest esimese ma olin juba ära küpsetanud. Jahu valasin ise kaussi, sest Piuks arvas, et ta on liiga unine veel ja ajab maha. Siis tuli lüpsi aeg - meil oli kaks lehma kaasas - Maasu ja Täpi. Maasul oli udar juba pool tühi, nii et pidime ja Täpilt piima võtma ning pärast lühidat konsulteerimist pannkoogitaignaspetsialistiga saimegi küpsetama minna.
Alguses oli pliit liiga kuum ja peagi andis Piia alla ning otsustas assisteerimise kasuks. Otsustasime siis teha suuri pannkooke, sest väikestega on liiga palju pusimist ja mingi aja möödudes oli hommikusöök valmis. Enne sööma hakkamist pissis veel Täpi veidi Piiale sülle ja põrandale, aga sellest ei olnud midagi. Peaks mainima, et pannkoogid moosiga on ikka super algus hommikule :)
Jansi viis mingi aeg Merka ja Ulvi Võhmasse, sest nad pidid Tallinnasse minema ja kui ta tagasi jõudis oligi aeg juba koristama hakata ning koju minna.
Umbes ühest jõudsin Viljandisse ja enne lõunauinakut rääkisime veel lühidalt Krissuga, mida seal metsas teha jõudsime, kuid väsimus oli tõesti suur ja õhtu alles veel ees, nii et paar tundi und tundus ainsa lahendusena. Ärkasin taas veidi enne viit, et jõudsin täpselt järve äärde mängule, kus Tuleviku duubel vormistas väravateta viigi Warrioriga. Pärast mängu läksin otse kirikusse, et ette valmistada õhtupalvus, mille ma ka kella kaheksast läbi viisin. Kui jällegi koju jõudsin oli Kaspar meile külla jõudnud (pärast hirmutavat seiklust) ja nautis vannimõnusid. Mina läksin veel korraks arvuti taha ning leidin end peagi taas unedemaalt.
Ärkasin veel ühe korra, see juhtus umbes poole ühe paiku, kui õde helistas ja palus, et ma talle Holstresse järgi läheks, sest Annil hakavad vist hambad kasvama ja ei taha magada kuidagi. Kui juba autoni jõudsin, helistas ta uesti ja ütles, et sai lapse ikka magama ja polegi vaja sõita. Nüüd siis peab midagi oma unetusega ette võtma - kõige parem lahendus on muidgi blogi kirjutamine ja selle ning ka teiste blogide lugemisega ma põhiliselt tegutsenud olengi. Nüüd aga on kell jällegi neli ja tundub, et peaks oma traditsiooni jätkama ja magama minema :D
4 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar