Uus muru

Et teil vähestel lugejatel põnev ka oleks, siis panen siia mõne kaasaegse postituse kah :) Küll ma jõuan veel neid vanu postitusi kirjutada hiljem kah.

Magasin kaua ja kui üles ärkasin siis magasin veel natuke otsa. Õiget hetke ei mäletagi millal üles tõusin, aga see oli vist pärast keskpäeva. Õde, Trinzu ja Deniss olid juba meile jõudnud ja jutustasid seal. Mingi aeg kui söök valmis sai, läksin ka alla - see oli nii umbes nelja paiku. Vaatasin, et laua peal oli mingi tavalisest suurem õlakott ja uurisin, et kas keegi hakkab kolima, et nii suurte kottidega peab ringi käima, aga selgus, et ei kolita midagi - seal hoopis elab keegi. Seal oli Triinu koer Holly. Ta on ikka suht nunnu peaks mainima, selline pisikene, aga ülisuurte silmadega ja nii kui sülle võtsin, hakkas kohe musitama.

Koerad musitatud (well, the best I can get) ja kõht täis, valmistusin mänguks. Rahvas tahtis ka kaasa tulla, sest oli ka lootust, et Dima seisab täna väravas ning siis saavad tüdrukud tema tähelepanu hajutada. Mõeldud-tehtud ja mingi hetk olimegi juba teel. Korjasime ka Mairi peale ja käisime korrask Uueveskilt läbi, et teisest autost sallid võtta. Staadionile jõudsime piisavalt enne mängu, kuid siiski napilt. Täna oli eriline mäng selle poolest, et see toimus renoveeritud muruväljakul ja lisaks oli ka selleks puhuks James Inglismaalt tagasi. Võimalusi oli Tulevikul ikka ohtralt, kuid palli said võrku hoopiski Kiviõli pallurid ja mäng kaotati 0:1.
Staadionil sai ka kokku lepitud, et täna lükkame ise ka veidi palli ja läksingi koju riideid vahetama.

Enne kaheksat võtsin veel Katre peale ja viisin isa töö juurde ning sealt edasi juba platsile. Mängisime umbes kaks tundi, koos pausidega olime platsil kokku kaks tundi ja kakskümmend minutit. Tuntumatest nägudest olid seal fännidest lisaks minule ja Katrele veel Oliver ja tegevpalluritest Tuleviku U-17 mängija Claid ning Eesti U-15 koondislane Aron Kristjan. See meeskond kus mina mängisin võitis - lõpuskoori ei suutnudki välja arvutada, aga 10:6 pealt oli tahtmine juba lõpetada, kuid mängisime veel veidi ja selle ajaga jõudsid mõlemad pooled paar korda skoorida. Nõme oli kogu asja juures vaid see, et ma tõmbasin endal reiepealse lihase täiega ära ja pidin nüüd kinni siduma selle, ehk läheb paremaks. Kolmapäeval taas plaanis taguda veidi.

Tulin taas koju, pesin, sõin, ajasin isaga juttu ja ronisin siis arvuti taha, kuid seda vaid natukeseks ajaks, sest tekkis idee minna noortekasse wiid ja piljardit pelama ning kaheteistkümnest olimegi juba seal. Täna olin võidukas, mängisime Mairiga tennist, pesapalli, bowlingut ja golfi, milledest võitsin kolm mängu - golfi jätsime pooleli (minu 10 punktises eduseisus), sest see võttis liiga palju aega. Siis võitsin piljardis nii Jaanust kui ka Mairit.
Poole kahest aga olin juba kodus, vot kui kiired me oleme!
Nüüd lähen valmistun homseks päevaks, ehk siis lihtrahva keeles: lähen magama, head ööd :)