Koosolemine

Teisipäev (21. Aprill)

Tänane päev koosnes suuresti sellest, et käisin Tallinnas JäPe koosolekul. Neile, kes ei tea mis või kes see JäPe on, siis see nimi on lühend sõnapaarist "Järgmine Peatus", mis omakorda on nimeks Kristlikule Noortefestivalile. Selline festival sai alguse juba 1932 aastal, kestis kuni 1939, sest siis tuli II Maailmasõda vahele ja nõuka aega ka ja ei saanud enam teha selliseid laagreid ning uuesti sai alustada siis pärast Eesti riigi taastamist. Kusjuures esimene kristlik noorte laager, millest on välja kasvanud JäPe toimus 1990 aasta juunis just Viljandis, Sammulis. Tänavu on siis tegu juubeliaastaga, kui järjepanu on 20 aastat selliseid laagreid korraldatud. Minu esimene laager oli aastal 2000 ja see toimus Prangli saarel, sealt alates olen puuduin vaid ühel aastal - 2002 - arvan, et olin siis Norras või mingil Ten Singi üritusel.

See aasta toimub JäPe Pilistveres ja selle pärast ma seal Tallinnas käisingi, et arutada kõiksugu küsimusi, mis selle ettevalmistamise käigus tekkinud on. JäPe ja koosolekute kohta võivad huvilised lugeda http://www.jape.ee/ lehelt. Aga nüüd lähemalt päevast kah. Õel oli vist mingi värk või midagi ja isa sõidutas teda Kolka, seetõttu jäi minu kasutusse katkise sumbutida Toyota ning sellega Tallinnasse ma sõita küll ei kavatsenud. Sain aga jutule Hermanniga, et saan koos temaga Pilistverest päälinna ja tagasi. Pidin vaid kindlalt kella kolmeks kohal olema. No panin autole hääled sisse (kuigi ega seal eriti pingutama ei pidanud - katkine sumbuti teeb piisavalt häält) ja olingi sinna teel. Jõudisn punkt kell kolm kohale ja läksin vaatama, et kus siis Hermann parasjagu on. Tuli välja, et tal oli söömine pooleli ja ootas veel lapsehoidjat, pakkus mullegi kehakostitust ja jäime beebi-istutajat (baby-sitter) ootama.

Lõpuks saime nii kuskil kella nelja paiku minema sealt ja jõudsime kenasti kuueks kohale, just sel kellaajal pidigi meie koosolek algama. Täitsa viljakad töötunnid olid, mõtteid muudkui lendas ja kui aus olla, siis ka aeg lendas päris kiiresti - täiesti märkamatult oli kell saanud kümme ja otsustasime arutelud sunniviisiliselt katkestada. Järjepanu neli tundi mõtteid ja juttu olid me ajud päris pehmeks keetnud ning oli ilmselgelt aeg lõpetada. Ees ootas veel kaks tundi sõitu Pilistverre ning sealt pidin veel ka kuidagi koju jõudma. Ideid muudkui tuli edasi, nii et terve autosõit oli ka veel selline kahe mehe koosolek ning aegajalt helistasime Tiinale ja Mari-Annile, kes veel edasi LNÜsse jäid, et nendega omi mõtteid jagada ning ka mõne koha pealt nõu küsida.

Lõpetuseks tahtsin veel mainida, et JäPe ei ole ainult mis, vaid ka kes. Nimelt on JäPe meie Kristliku Noortefestivali maskoti nimi. Ta on selline tore suur põder :) Põdra sees on hea olla näiteks varajasel hommikul, kui päike veel ei küta või isegi talvel, sest seal kipub väga kiirest väga palavaks minema, aga keset suve, kõrvetava päikese käes on vahepeal lihtsalt vaja natuke hinge tõmmata ja coca-colat kulistada :)

Mõni teravam silm ehk tunneb isegi selle põdranahas redutava noormehe isiku ära.