Päikesejooks

Uus nädal on käes ja mul tekkis selline plaan, et üritaks oma unerežiimi veidi korrigeerida, ehk siis hakata veidi varem magama minema ja varem ärkama kah. Mul käib ikka kõik suht valetpidi - siis kui teised koolis käisid ja pidid varakult ärkama, mõnulesin kella kaheni voodis, aga nüüd kui kõik saavad öö läbi üleval olla, siis tahan mina varem magama minna :) Tahtmine on muidugi üks asi, aga see kellaaeg millal ma lõpuks teki alla jõuan on ikka hoopis midagi muud. Ärkasin igaljuhul nii kümne paiku, kuid vedelesin ikka kaheteistkümneni voodis edasi. Siis vahtisin nii sama ja toksisin klaviatuuri.

Kella nelja kandis aga tõmbasin tossud jalga ja läksin jooksma - mul on ikka midagi kõvasti viga seal ülemisel korrusel - kõige kuumemal ajal ronin välja trenni tegema... Pole midagi parata, olen juba kord selline. Joogipudelit ma ka muidugi kaasa ei võtnud ning ei läinudki kaua aega, kui taas mõistsin millise lollusega ma hakkama olin saanud. Pärast nelja kilomeetrit ei suutnud ma enam edasi joosta, jalutasin natuke ja kui jõudu tekkis siis jooksin jälle ning sedasi vaheldumisi muudkui edasi. Niimoodi allikast allikani, kuni olingi järvele ringi peale teinud. Läksin siis korraks järve kah ning loputasin suurema osa higist maha ning lonkisin koju duši alla. Kokku võis see ringkäik kesta umbes pooleteise tunni kanti

Kuuest hakkasin süüa tegema endale, seekord siis riisi ja pelmeene, mis tulid üllatavalt hästi välja. Riisiga jäin veel eriti rahule, ainult sellest ma aru ei saa, kuidas minul see toidu tegemine nii kaua aega võtab!?! Paki peal on kirjas, et keeda 15-20 minutit, minul läks ikka mingi üle poole tunni; pelmeenid panin ka samal ajal ahju ja ikka ma suutsin neid mega kaua küpsetada. Seitsmest sain siis valmis ja sõin kõhu täis ning vahtisin telekat.
Kaheksa paiku helistas aga õde ja palus, et ma talle mingid rohud viiks ja siis Kaspari Malmi kaasa võtaks ning Annile süüa ostaksin.

Läksin siis Selverisse ja nüüd tuleb veidi pikem kirjeldus, mis ma seal nägin ja kuulsin - see on selline hoiatus lihtsalt :) Tähendab et kui ma parklasse jõudsin, siis ma juba nägin, et mingi kamp tüüpe istub Pappa Pizza ees maas. Nii palju kui mul elukogemust on, siis teadsin järeldada, et eestlased ei istuks niimoodi suvalt maas, aga norrakad küll teeksid seda. Niisiis kuulatasingi autost välja tulles veidi tähelepanelikumalt, et mis keeles näiteks need inimesed räägivad ja nii... Siis aga nägin poest väljumas Riinat ja Merkat ning jäin nendega juttu ajama, kuni kuulsin kuskilt, et keegi hüüab mu nime. Seal olid Per Arnholdt ja Per Jonas (isa ja poeg, perekonnanimi on neil Noreng; eesnimed on niisama sarnased) Nesoddenist, kellega olin kohtunud paari aasta eest, kui nad olid ühe grupiga Viljandit külastamas. Ja nii ka seekord, täiesti juhuslikult kohtusime taas ja jällegi olid nad mingi grupi noortega külas, et veeta üks nädal Väike-Mõisa lastega.

Ajasin väljas veel veidi noortega juttu, kuni märkasin, et kell oli juba üpris palju ja ma pidin kindlasti poes ära käima, niisiis ma läksingi korraks sisse. Seal nägin jälle mõnda neist, kes tahtsid kohvi ja mahla ja igast asju osta. Olin juba kassas oma kraami eest maksmas, kui Per Arnholdt palus mul neid shoppamise juures aidata, sest nad ei saanud nendest eestikeelsetest sõnadest aru, et mis on mahl ja mis on jook ja nii edasi. Siis läksin õue ja rääkisin veel Per Jonasega veidi jutt, kuni nende buss tuli.
Viisin Anni söögi Katsi juurde ja maandusin koju arvuti taha. Ajasin veidi Krissu ja Siiriga juttu ning et uneržiimi-muutmise-plaanist kinni pidada, siis läksin enne kahte magama juba :)

Koroona kolmele

Pühapäev (28. Juuni)

Tõusin päris varakult Anni Marita nutu peale üles ja võtsin ta siis enda tuppa, et teda kussutada ja vaadata, kas ta äkki jääb uuesti magama. Aga ta oli otsustanud ikka üles ärgata ja viisin ta siis alla korrusele ja panin selle kõndimistooli (noh, see kus istub nii, et jalad ulatuad maha ja saab siis ringi ukerdada) sisse jalutama. Kuna eile oli pingeline päev ja koju jõudsin alles keset ööd, siis olin veel veidi väsind ning läksin natukeseks tagasi enda tuppa vedelema. Kaspar käis ka aeg ajalt ja ajas suht segast jutt ning lõpuks läks ütles isale, et ma lähen koos temaga kiiguparki mängima; pani end korralikult riidesse ja tuli mu juurde ja ütles, et lähme nüüd. Mina muidugi ei teadnud asjast veel midagi, aga ilm oli kenake ja arvasin, et see teeb talle ainult head, nii siis lükkasin ka rutuga riided selga ja läksime linna.

Viisin ta õe juurde, et too ise Kassuga parki läheks, sest ma ei viitsind tegelikult eriti temaga jaurata. Olin veidi seal ja läksin siis noortekasse kah korraks. Kuskil nelja paiku läksin koju, et Anni õe juurde viia ning veidi pool viis läbi olin juba Päikesekillu juures. Täna kestis see rattaralli ka edasi, nii et kaugemale nii kui nii poleks saanud, aga teine põhjus miks ma seal ootasin oli see, et algamas oli Minide disco, kuhu ka Kaspar ja Kati läksid. Andsin lapse üle ning läksin koju. Et on siiski pühapäev, siis sain nüüd ka veidike jõude hetke nautida, kuid siiski mitte kauaks, sest on ikkagi pühapäev. Sõin natuke ja kui kell oli seitse läbi, siis panin juba kirikusse minema. Viisin eilseks ürituseks laenatud kõlari tagasi ja valmistasin õhtupalvust ette. Kaheksast hakkas palvus ja üheksast olin juba kodus.

Passisin veidi tühja ja rääkisin Mairiga juttu ning otsustasime siis midagi ette võtta, sest Jaanus ju ka veel Viltus ja patt oleks mitte kokku saada. Võtsime Vändu ka kampa ja läksime noortekasse hängima. Eesmärk oli Eestit mängida, aga koroona laud seisis nii ahvatlevalt seal, et ma lihtsalt pidin nupud peale seadma ja siis oli juba Jaanus wii sisse lülitanud , nii et ma kutsusin tüdrukud koroonat taguma. Kolmekesi mängides võttis see terve igaviku, aga jõudsin siiski ära oodata ja võitsin, kuid selle aja peale oli kell juba üks saanud. Kuna Jansi pidi hommikusele paadile jõudma ja Mauks läheb Tartusse sisseastumise konsultatsiooni, siis otsustasime selleks korraks õhtu lõpetada.

Idee varem magama minemisest meeldis mulle, ehk proovin ise ka seda varianti, sest uus unerežiim kuluks mullegi marjaks ära. Ei tea kas õnnestub, aga proovida ju ikka võib.

Jalgpalli laupäev

Laupäev (27. Juuni)

Täna oli siis see kaua oodatud sündmus, mille pärast ma olen viimased ööd magamata olnud. Ärkasin mingi üheteistkümne ja kaheteistkümne vahel ja hakkasin enam-vähem kohe ka jälle ringi sõitma. Viisin isa linna ja samas Arlesele turvatooli Kaspari jaoks ning kasutasin seda sõitu ka ära selleks, et veel viimased plakatid laiali jaotada. Mingi rattaralli oli ka, nii et kõik tänavad, mida mul oli vaja läbida, olid suletud. Käisin veel tiiru noortekas Mardiga rääkimas ja siis pidin veel kirikust kõlari tooma, aga otseloomulikult olid kõik sealsed tänavad ka kinni pandud - no kuidagi ikka sain ja võtsin siis suuna staadioni peale, aga ka Tartu tänava alumine pool oli kinni. Veensin siiski seal liikluskorraldajaid, et mul on vaja sinna saada ja hoiatasin, et tuleb veel kõiksugu jalgpallureid, kes ka peavad sinna pääsema.

Panime seal siis kõik asjad üles ja tööle, ning peagi tuli Jaanus, kes tõi salle müüki ja Piia, kes tuli mulle appi penaltilöömis võistluse juurde. Aega mööda ilmusid ka pallurid ja kõik kuidagi loksus paika. Mart tuli mänge kommenteerima, millest oli super abi, sest kui ma oleks pidanud seal juttu ka rääkima, siis ma poleks vist üldse teiste asjadega tegeleda jõudnud. Ja ilma Piiata ei oleks ka kuidagi välja tulnud see palli löömine seal. Sellised inglid kohe, kes ruttasid appi väga lühikese etteteatamise aja peale! Ettevõtmine üldpildis tuli väga hea välja - parem kui ma kartsin, aga unistustes ja unenägudes oleks võinud muidugi veel parem olla :)

Esiemese mängu Linnavalitsuse ja Jalkaliidu vahel võitis pärast normaalaja 2:2 viigilisti lõppu penaltitega Eesti Jalgpalli Liit 3:4. Mängust lõid väravad Viljandi Linnavalitsuse eest Kalvi ja Elari (Ennok) ning EJLi poole olid mõlema värava autor Andri Hõbemägi.
Päeva kõige oodatuima matši Viljandi Tulevik'99 ja Viljandi All-Stars võistkondade vahel võitis viljandlaste koondis 3:2. Tulevik'99 eest lõid väravad Vahur Vahtramäe ja Jaanus Sirel ning Viljandi koondise eest oli kahel korral resultatiivne Mark Orav ja võiduvärava lõi Kaimar Saag.

(Pildil on Viljandi All-Stars (sinistes) ja Viljandi Tulevik'99 (kollastes)

Pärast mängu pakkisime kiiresti asjad kokku ja tulin koju ära. Kõht oli veidral kombel tühjaks läinud ja laadisin siis end korralikult täis. Õde tegi ettepaneku Suisleppa minna, sest seal mingi pidu kus Vennaskond üles astub ja palus, et ehk ma saan kaine autojuht olla. Kuskil kümne paiku ehk hakkasimegi minema ja jõudsime kenasti enne Vennaskonna lavale astumist kohale - täitsa tore oli jälle neid kuulata, vanad head ajad tulid meelde :) Poole kahe paiku hakkasime tagasi tulema ja nüüd kaks tundi hiljem sättin end juba magama.

Suveöö

Kolmapäev (24. Juuni)

Tänane päev möödus video nokerdamise tähe all. Plaan oli siis Jalgpalli laupäevale väike tutvustav klipike teha, aga see osutus veidi aeganõudvamaks, kui ma olin alguses arvestanud. Üks jama oli selles, et mu arvuti kõvaketas on suht pilgeni täis ja igasugused suurema mahulised tööd kipuvad seda väga aeglaseks tegema ning otseloomulikult jooksis ta ka korduvalt kokku, nii et pidid iga kord jälle algusest peale alustama. Teise faktorina segas kaarte ka Kaspar, kes iga veidikese aja tagant tahtis midagi mängida (kaasa arvatud arvutimänge), nõnda et pidid kõik pooleli jätma ja pärast arvutimänge jooskis jälle arvuti ja ka mu aju kokku.

Millalgi õhtul, siis kui lapsed juba magama olid pandud tahtis õde arvutisse saada ja mina võtsin endale hingamiseks veidi aega ning läksin õue jalutama. Selline hästi mõnus suve tunne oli - soe öö, nii et saab särgiga olla, üldse mitte pime ning rahulik ja vaikne. Mõni veel jalutas, aga muidu täitsa üksi, et segamatult omi mõtteid mõelda. Kui tagasi koju jõudsin, siis õde ikka passis arvuti taga, aga läks peagi magama ära ja ma sain taas selle videokese kallal nokerdama hakata. Nüüd siis jälle algusest peale, nii nagu seda vaimusilmas ette olin kujutanud. Laadisin selle üles ja toppisin nii paljudesse kohtadesse, kui vähegi välja suutsin mõelda. Saatsin siis veel James'ile ühe kirjakese ja tölberdasin niisama kuni poole kuueni.

Jaanipäev

Teisipäev (23. Juuni)

Päris mitmeid asju oli korraga peas nagu näiteks kuhu tulele minna ja siis veel nädalavahetusel toimuv Jalgpalli laupäev kah. Käisingi noortekas plakateid tegemas selle jaoks. Hiljem panin paar tükki staadionile üles ja samal ajal nägin, et mingi rongkäik tuli linnast alla järve äärde. Tõid seal lõkke süütamiseks tuld ja muusika mängis ja särki-värki. Läksin ka siis kaema, kuna nii-kui-nii olin juba seal kandis. Vaatasin ära kuidas nad lõkke põlema panid ja läksin koju. Mingeid plaane ma õhtuks teinud ei olnud, haarasin siis teiste omadest - toppisime auto täis ja põrutasime Kolka. Seal ikka on üks korralik küla Jaanituli koos muusika ja mängudega.

Kasparil oli kindlasti tore seal lasteaia kaaslaste ja muude sõpradega ringi joosta ja mängida. Kati ja Eele tegid seal lastele igasuguseid mänge kah, et said auhindu ja nii. Isa hoidis Annil silma peal ja kantseldas Kasparit enamuse ajast. Ma aga passisin niisama tühja. Lootsin, et saan Mammut ja Liisut näha, aga nad olid nii hõivatud, et ei olnud aega kohtuda; hiljem Maarja-Liisaga ikka sai paar lauset vahetatud. No eks ma pean rõõmustama selle üle mis on, mitte kurvastama selle üle mida ei ole. Jalutasin veidi ringi, vaatasin kirikut ja kabelit ning võtsin siis autos palli ja läksin staadionile toksima. Otseloomulikult suutsin taaskord oma reielihase välja ventada sealt kus ta pole veel ära paraneda jõudnud. Go me!

Enne äraminekut käisime veel korra lõkke juures, sest õde tahtis seal kedagi näha ja ka mulle jäi üks tuttav nägu silma. Seal oli üks mu gümnaasiumiaegne klassiõde Kadri, keda ma pole vist peale lõpetamist üldse näinud. Uurisime kärmelt elu ja oligi juba aeg kodu poole sõita. Kell oli siis just südaööks tiksunud.
Kodus tahtis õde arvutis olla ja ma siis ootasin nii kaua oma korda - veidi enne kolme see ka saabus.

Pannkoogipäev

Hommikul rääksisin Krissuga juttu ja vaatasime Simpsoneid ja neid selgeltnägijaid. Simpsonid on ikka parim :)
Marge: "Vanaisa ajab mind hulluks."
Homer: "Miks sa seda mulle räägid, ta on ju sinu äiapapa!?!"
Parim lihtsalt. Lillevere tuli läbi, rääkisime veel enne pühasid veidi 'Jalgpalli laupäevast' - selline nimi saab siis sellele ettevõtmisele. Täna oli lahe hommik kusjuures, sest vaadake eile/üleeile käisime metsas ja tegime hommikus pannusid eks ja vot nüüd isa oli ka hommikuks pannkooke teinud, nammi. Ja siis lambist kutsus õde endale küll, et teeb pannkooki, tulge sööma - ega küll küllale liiga tee!

Viisin isa sinna ja läksin ise veel korra rannast läbi, et Lauraga (Laiapea) veidi juttu ajada. Siis võtsin veidi bensiini kah, sest homme plaan maale minna Jaanitulele. Läksin sõin siis veidi pannusid ja käisin korra ka noortekast läbi ning kella kaheksast sai jälle Kaare kooli juures jalkat mängitud. Täna kuidagi varakult vajusid kõik minema... tahtsid vist enne kümmet poodi jõuda, et piduvägijooki osta.
Igaljuhul kümne paiku olin kodus tagasi ja veetsin oma õhtut teleka ja arvuti ees. Lahutamatuks kaaslaseks oli ka Suvelaul - Allan Vainola looming suveetenduse 'Röövlitütar Ronja' jaoks. Lihtsalt nii super laul ja noh suvi ka juba ametlikult alanud, nii et täitsa kohane lugu.
Kes tahab võib selle siit tõmmata endale Allan Vainola - Suvelaul.

Metsalised

Laupäev (20. Juuni)

Ärkasin viimaste nädalatega võrreldes varakult. Läksin Ugala juurde, sest mu ühed sõbrad (Piret, Helena, Grete, Kärt, ja veel kindlasti keegi) lõpetasid põhikooli seal. Eks tegelikult suurem töö sai ikka koolis ära tehtud, aga täna oli see päev, mida saab mäletada. Mõni mäletab kauem, mõni mäletab erinavalt, aga midagi ikka meelde jääb. Siis läksin koju ja pakkisin ja asjatasin ning aja möödudes läksin Jakobsoni kooli juurde - seal mul mõned sõbrad lõpetasin gümnaasiumi (Eha, Maarja,Stella ning tuttavatest nimedest veel Cathy, Jaagup ja Piret). Nägin seal ka Joonast, kes just oli lõpetanud Paalalinna gümnaasiumi ja siis veel Laurat (Paluoja), kes eile Jakobsonis põhikooli lõpetas - nägin veel palju inimesi: Tiit, Maris, Merka, Mairi, Sandra, Ahven.. neid oli veel. Täna nägin üldse palju inimesi, kõik ei jäänudki meelde.
Kõiksugu lõpetajatest tahtsin veel ära nimetada Maria, Kadri, Grete, Silva, Lisbeth, Liisa-Andra, Janne, Claid, Anett, Gerli, Elina ja jällegi võisin ma vabalt kellegi unustada...

Pärast lõpetamisi läksin koos Marise, Arti ja Luidega Tartusse mängule. Sinna tuli veel palju Tuleviku toetajaid - kahekümneviiest fännipiletist jäid mu andmetel vaid kaks tükki kasutamata, aga mõned kes vaatama tulid, ostsid pileti, või said muul moel sisse, nagu näiteks Jamesel on pressipääse ja Tutki isa arvatavasti ka ei pidand ostma, aga see selleks - kohal oli meid umbes 30! Neli autot Viljandist, Sosku ja Helen Tallinnast, Mikk Miländer, Taska ja Kuresoo vanemad ning Siim Roops oli ka oma tüdruksõbraga mängu vaatamas.
Mäng ise aga oli suht mannetu ja tagatipuks suudeti võit ka veel maha mängida. Et siis 1:1 viik jäi seekord.

Pärast mängu sõitsime tagasi Viljandisse. Jaanuse auto aga läks poodlema ja sealt otse Võhma. Mina istusin kodu oma autosse ja hakkasin ka sinna poole liikuma ning saime lõpuks Suure-Jaanis kokku. Ekslesime veidi, aga kella kümneks jõudsime ikka õigesse kohta välja ja hakkasime metsatama. Grillisme ja ajasime niisama jutt lõkke ümber. Kui pimedamaks ja jahedamaks läks, liikusime edasi tuppa ja mängisime Johansone, ehk "tiu-tiu-tiu" ja "ära pane küünalt puu peale põlema" jne.. tegime oma laule seal. Mängisime ka Aliast, milles ma taaskord võidukas olin ning sukeldusime magamiskottidesse, et õudukaid a'la "Must käsi" rääkida. Väljas oli juba valge ja võiks arvata, et kell oli nii umbes nelja paiku, kui kõik väga vaikseks jäi ning me üks teise järel unne suikusime.

Pühapäev (21. Juuni)

Ärkasin pärast paari tunnist und veidi seitse läbi, et teha ettevalmistused hommikusöögiks. See tähedas, et tegin pliidi alla tule ja segasin kokku pannkoogi taigna. Hakkasin vaikselt küpsetama, kuni esimene laar saigi valmis. Ootasin siis veidi ja läksin võtsin Piial varbast kinni, sest ta tahtis ka pannusid teha. Ta vaatas mind väga unise näoga ja küsis, et kui ta tahab ka küpsetada, kas ta peab kohe ärkama :) Nunnukas. Veidi aja pärast ta tuli alla ja ma aitasin tal ärgata - seisime päris pikalt õues ja kuulasime linnulaulu. Siis läksime tainast tegema, sest esimese ma olin juba ära küpsetanud. Jahu valasin ise kaussi, sest Piuks arvas, et ta on liiga unine veel ja ajab maha. Siis tuli lüpsi aeg - meil oli kaks lehma kaasas - Maasu ja Täpi. Maasul oli udar juba pool tühi, nii et pidime ja Täpilt piima võtma ning pärast lühidat konsulteerimist pannkoogitaignaspetsialistiga saimegi küpsetama minna.

Alguses oli pliit liiga kuum ja peagi andis Piia alla ning otsustas assisteerimise kasuks. Otsustasime siis teha suuri pannkooke, sest väikestega on liiga palju pusimist ja mingi aja möödudes oli hommikusöök valmis. Enne sööma hakkamist pissis veel Täpi veidi Piiale sülle ja põrandale, aga sellest ei olnud midagi. Peaks mainima, et pannkoogid moosiga on ikka super algus hommikule :)
Jansi viis mingi aeg Merka ja Ulvi Võhmasse, sest nad pidid Tallinnasse minema ja kui ta tagasi jõudis oligi aeg juba koristama hakata ning koju minna.

Umbes ühest jõudsin Viljandisse ja enne lõunauinakut rääkisime veel lühidalt Krissuga, mida seal metsas teha jõudsime, kuid väsimus oli tõesti suur ja õhtu alles veel ees, nii et paar tundi und tundus ainsa lahendusena. Ärkasin taas veidi enne viit, et jõudsin täpselt järve äärde mängule, kus Tuleviku duubel vormistas väravateta viigi Warrioriga. Pärast mängu läksin otse kirikusse, et ette valmistada õhtupalvus, mille ma ka kella kaheksast läbi viisin. Kui jällegi koju jõudsin oli Kaspar meile külla jõudnud (pärast hirmutavat seiklust) ja nautis vannimõnusid. Mina läksin veel korraks arvuti taha ning leidin end peagi taas unedemaalt.

Ärkasin veel ühe korra, see juhtus umbes poole ühe paiku, kui õde helistas ja palus, et ma talle Holstresse järgi läheks, sest Annil hakavad vist hambad kasvama ja ei taha magada kuidagi. Kui juba autoni jõudsin, helistas ta uesti ja ütles, et sai lapse ikka magama ja polegi vaja sõita. Nüüd siis peab midagi oma unetusega ette võtma - kõige parem lahendus on muidgi blogi kirjutamine ja selle ning ka teiste blogide lugemisega ma põhiliselt tegutsenud olengi. Nüüd aga on kell jällegi neli ja tundub, et peaks oma traditsiooni jätkama ja magama minema :D

Pargiserval

Olin suht.. ei leia sõna.. mitte just hirmul, aga veidi kartsin ja siis mitte just teadmatuses, aga ma ikka ei saanud aru, et mis toimub. Krissu oli haiglas. Mulle ei meeldi väga haiglad. Mulle Krissu väga meeldib. Ma ei osanud midagi mõelda ja samas mõtlesin nagu, et mida!? Õnneks ta nüüd kodus. Kodu on hea koht.
Olgu. Hmm.. vist läks hästi, igaljuhul ei läinud halvasti...

Kas on hea kui halb ei ole?

Sosistan, et sa ei kuuleks:

tagasi sa tule kohe

Mõtlesime Piiaga, et mida küll oleks vaja kaasa võtta homme, kui metsa läheme, aga ei tahtnud täit vastutust võtta ja tulime ideele, et saame kokku nii paljud, kui võimalik ja arutame läbi. Merka oli tööl ja Mairil oli ka mingi pidu vist, aga tegime nii, et kell üheksast kohtume. Piia oli juba kohal ja ma jõudsin enam-vähem täpselt, hakkasime koos ootama. Kümne mintsa pärast tulid ka Mauks ja Merka ning ka Ulvi, tal kool läbi ja ka juba Viljandis. Arkaadias ei olnud päikest, nii et me läksime seda lossadesse otsima. Seal ka ei olnud väga, aga jäime ikkagi kiigule istuma. Vaatasime igast küljest ja tegime kiired inventuurid kujuteldavates sahvrites ning leidsime moosi, kurki, mahla, jne. Need saab suht tasuta kaasa, aga siis vaatasime, et mida seal pole ja mida ostma peaks ja veel, et mida sahvrist ei saa, aga peaks ikka kaasa võtma - lõpuks saime kõik kirja oma arust ja läksime koju. Vähemalt mina läksin koju ja Piia ning Merka läksid ka kodu poole... rohkem ma ei tea.

Siniallikal

Nagu tavaks saanud, ärkasin ma pärast päeva, ehk see kord siis kolmest. Rääkisime Mairiga juttu ja otsustasime, et midagi peaks tegema. Otsustasime ära! Käisin veel korra Männimäel keldris ja tõin sealt moosi ja mahla. Tegelikult pidin sealt posti ära tooma, aga ainus mille unustasin, oligi post - kirjad noh. Ja siis läksin koju tagasi, et õue minna - kell oli seitse - Mairi ja Merka tulid pea ning hakkasime kõndima. Me kõndisime kaua ja kaugele, rada oli kitsas ja märg, kui kohale jõudsime, ei olnudki me veel kohal. Siis jõudsime jälle kohale, aga seda kohta ei olnud ikka veel - läksime kohta otsima, aga otsisime valest kohast. Tulime tagasi, et õigest kohast otsida ja seal see oligi. Vihma hakkas veidi rohkem sadama ja me sõime pizzat, apelsine ja kasekesi.

Ja just siis kui mõtlesime, et nüüd oleme kohal ja oli hea olla, siis taipasime, et olime ainult pool teed käinud, aga tagasi me enam minna ei jõudnud/tahtnud/viitsinud. Läksime siis natuke ja kutsusin isa autoga järgi, tegelikult oli mul autot veel vaja, sest kui koju jõudsin, siis ma koju ei jõudnudki, vaid läksin Maarjale (Pabunen) järgi, sest tema tahtis ka koju. Miks peaks olema, et mina saan koju ja tema ei saa?! See küll ei ole õiglane, mõtlesin ma ja äksin õiglust jalule seadma. Maarja on hea, ta on väga hea inimene, mitte et tal silmad-kõrvad ainult ilu pärast oleks, aga see tüdruk vaatab ja näeb ning kuulab ja kuulebki südamega.

Öölane

Jõudsin täna ju päris varakult koju ja võiks arvata, et magasin õhtuni, aga ei - juba kell kümme nelikümmend viis helises telefon! Ärge kartke, ma ei kavatsenudki vastata :D Ärkasin hoopiski teise korra peale, kui ta helises uuesti kell kaksteist. Rääkisin veerand tundi juttu ja kõne lõpus oli uni salapäraselt kadunud. Aga mida siis teha ühel tavalisel suve-eelsel päeval üksinda kodus? Ega suurt midagi ei olegi teha tegelt... passisin niisama. Vaatasin helendavaid ekraane ja toksisin tähti sõnadeks. Plaan oli selline, et kaheksast õhtul tahtsin liituda nende tüüpidega, kes Kaare kooli juures palli taovad - sai ju eelnevalt selline aeg kokku lepitud. Kuid enne veel otsustasin veidi köögis askeldada. Teate, kord tõmbas Anni Marita meil ühe vaagna laua pealt maha ja see läks mitmeks tükiks; minu plaan oli need taas ühte liita. Veidi liimi ja vaagen nagu uus, ainult et seal on praod peal :D

Seal askeldades leidsin paki küpsiseid ning mul tekkis suur küpsisetordi isu. Segasin siis mingi möksi kokku ja tegin ühe väikse maiustuse, mida oleks hea pärast jalkat nosida. Käisin veel tiiru bensukas ja siis juba Kaarde. Ma jäin veidi hiljaks ja teised olid juba alustanud, kuid pärast väikest sooja tegemist sain nendega liituda. Mängisin see kord kõiki positsioone, mitte küll korraga, aga aega mööda. Kõige jubedam oli väravas olla - kunagi tatina trennis käies ma olin küll väravavaht, aga sellest on liiga palju aega möödas. Ja ühe ilge litaka sain ka mööda nägu, mis paariks sekundiks ikka päris pildituks võttis. Prillid jäid terveks ja mu ilus nägu kah, nii et sain jätkata. Kokku mängisime kaks tundi ja nii poole üheteistkümne paiku ma koju jõudsingi.

Kaspar oli vannis käinud ja oli nüüd nii väsind, et ei jõudnud isegi tervitama mind tulla, küsis vaid vaikselt: "Kesse tuli?" Võtsin külmikust oma maistuse ja läksin seda teleka ette nosima. Üle väga pika aja juhtusin msn'is taas Maarja (Tammega) rääkima, kes ka koju suvepuhkusele lasti. Mõtlesin mingi aeg enne kahte, et nüüd aitab, lähen ära magama, aga mina ei tea kuidas see juhtus, kuid kell on jälle pool viis :D Head aega!

Vette mängima?!

Teisipäev (16. Juuni)

Nagu tavaliselt, siis päeva poole midagi erilist teha ei olnud. Samas, kui arvestada, et ma alati alles öösel kolme/nelja paiku magama saan, siis võite ise arvata mida ma enamuse valge inimese päevasest ajast teen - magan otseloomulikult :) Lõunaks juba ajan end tagajalgadele ning hakkan oma loomalikku instinkti järgides tegelema elutähtsate toimingutega, ehk siis söön hommikusööki, mida kellaaja järgi võib küll juba lõunaeineks nimetada. Siis tõestan endale ja kogu maailmale, et ma pole pelgalt loom vaid intelligentne isiksus ja oskan käsitleda arvutit ning televiisoripulti. Kui ka see on edukalt sooritatud, saan koondada oma mõtted tänasele jalgpallilahingule Viljandi Linnastaadionil, kus kohtuvad Tulevik ja Kalju.

Vahepeal selgus, et isa peab linna minema ja nüüd on minu kord Kasparit kantseldada - pean teda veidi valvama ja siis endaga staadionile kaasa võtma, kuhu ka kallis õde lubas tulla, et siis Kaspar vahelduseks enda juurde võtta. Vaatasime veidi multikaid, panime riidesse ja tõmbasime veel Küünismehe vöö ka peale ning olimegi valmis minema. Esialgu oli raske parkimiskohtagi leida, sest inimesi oli staadioni avamisele väga palju kogunenud. Otsisime sõbrad üles ja seadsime endid mugavalt sisse. Lõpuks (tegelikult küll üpris mängu alguses) jõudis ka õde kohale ja lootsin, et nüüd saan täielikult mängule keskenduda, aga üks väike Küünismees muudkui jooksis igal pool ringi ja nõudis palju tähelepanu.

Vaheajal oli veel eriti kole elamus, kui avastasin, et Kaspar on ära kadunud ja läksin teda otsima - viimaks leidsin ta järve äärest, selle heksagoni juurest: saapad olid juba jalast võetud, üks sokk vedeles maas ja teine oli kohe järgnemas, ise vaid paar meetrit vee piirist - tahtis vette mängima minna. See oli üks mu elu kiiremateist (haige jalaga) spurtidest, mis ma olen siiani teinud. Siiani - selle pärast, et seda mehikest tundes ei jää see viimaseks korraks. Andsin ta õele üle ja läksin mängule tagasi. Tuli nõme kaotus 0:2. Mängu nagu oli küll, kuid Kalju sai oma värva ära löödud ja tagasi ei õnnestunud lüüa, hoopiski löödi veel teinegi kontrast ära, sest liinid olid kõik rünnakule tõusnud, et punktigi päästa. Jama värk!

Pärast mängu aga oli selline tunne, et peaks ikka midagi tegema ja jõudsin veel Helena kinni püüda ning veenda teda, et kodus ei ole põnev. Helistasime sõpradele ja üritasime neid omakorda veenda meiega koos aega veetma tulla noortekasse. Mõni võttis vedu ja mõni mitte, mõni oli maal ja mõni kontserdil, aga saime ikkagi arvastatava hulga inimesi kokku - kuus nägu. Lisaks minule ja Five'le olid veel Eha ja Oskar ning veidikese hilinemisega tulid ka Mairi ja Merka. Tagusime wiid, piljardit ja koronat ning sõime pelmeene ja jäätist. Täitsa tore oli ja aeg lendas nagu mingi hästi kiiresti lendav asi :)

Koju jõudsin ma poole viiest ja täistunnil jõudsin ka magama. Pole paha!

Rahulik päev

Täna oli selline niisama passimise päev. Ärkasin üles ja passisin tühja. Vist panin isegi teleka käima ja arvuti kah ning nii see aeg lendaski. Õde helistas mingi aeg ja palus, et ma talle Holstresse järgi läheks. Kaspar magas päeval tublisti kolm tundi järjest ja ma võtsin ta kaasa, et isa saaks ka rahu natuke. Kui sinna jõudsime, siis nad juba pakkisid asju kokku - Denga ja Trinzu olid ka seal, lisaks õele ja Annile ja Holly ka muidugi. Alguses oli ta päris kurine, et me niimoodi sinna sisse sadasime Kassuga, aga siis tuli kohe sülle ja hakkas jälle musitama, selline väike lemmik mul :) Kaspar tahtis mulle veel sauna näidata ja tegi väikse tuuri, aga tulime üpris ruttu ära sealt.

Viisin nad kõik Mäesse ja tulin tagasi koju passima. Aaa, poes käisin ka vahepeal, aga ega rohkem seltsielu küll täna ei olnud. Telekat vaatasin ka palju, igasuguseid filme ja seriaale ning märkamatult oligi öö.
Ja vahva on veel see, et kuskil kümne paiku õhtul vaatasin aknast välja ning nagu päev - nii valge! Ja nüüd on kell kolm öösel ja jälle on valge, nagu suvi hakkaks vaikselt kohale jõudma, mina olen rahul :D

Uus muru

Et teil vähestel lugejatel põnev ka oleks, siis panen siia mõne kaasaegse postituse kah :) Küll ma jõuan veel neid vanu postitusi kirjutada hiljem kah.

Magasin kaua ja kui üles ärkasin siis magasin veel natuke otsa. Õiget hetke ei mäletagi millal üles tõusin, aga see oli vist pärast keskpäeva. Õde, Trinzu ja Deniss olid juba meile jõudnud ja jutustasid seal. Mingi aeg kui söök valmis sai, läksin ka alla - see oli nii umbes nelja paiku. Vaatasin, et laua peal oli mingi tavalisest suurem õlakott ja uurisin, et kas keegi hakkab kolima, et nii suurte kottidega peab ringi käima, aga selgus, et ei kolita midagi - seal hoopis elab keegi. Seal oli Triinu koer Holly. Ta on ikka suht nunnu peaks mainima, selline pisikene, aga ülisuurte silmadega ja nii kui sülle võtsin, hakkas kohe musitama.

Koerad musitatud (well, the best I can get) ja kõht täis, valmistusin mänguks. Rahvas tahtis ka kaasa tulla, sest oli ka lootust, et Dima seisab täna väravas ning siis saavad tüdrukud tema tähelepanu hajutada. Mõeldud-tehtud ja mingi hetk olimegi juba teel. Korjasime ka Mairi peale ja käisime korrask Uueveskilt läbi, et teisest autost sallid võtta. Staadionile jõudsime piisavalt enne mängu, kuid siiski napilt. Täna oli eriline mäng selle poolest, et see toimus renoveeritud muruväljakul ja lisaks oli ka selleks puhuks James Inglismaalt tagasi. Võimalusi oli Tulevikul ikka ohtralt, kuid palli said võrku hoopiski Kiviõli pallurid ja mäng kaotati 0:1.
Staadionil sai ka kokku lepitud, et täna lükkame ise ka veidi palli ja läksingi koju riideid vahetama.

Enne kaheksat võtsin veel Katre peale ja viisin isa töö juurde ning sealt edasi juba platsile. Mängisime umbes kaks tundi, koos pausidega olime platsil kokku kaks tundi ja kakskümmend minutit. Tuntumatest nägudest olid seal fännidest lisaks minule ja Katrele veel Oliver ja tegevpalluritest Tuleviku U-17 mängija Claid ning Eesti U-15 koondislane Aron Kristjan. See meeskond kus mina mängisin võitis - lõpuskoori ei suutnudki välja arvutada, aga 10:6 pealt oli tahtmine juba lõpetada, kuid mängisime veel veidi ja selle ajaga jõudsid mõlemad pooled paar korda skoorida. Nõme oli kogu asja juures vaid see, et ma tõmbasin endal reiepealse lihase täiega ära ja pidin nüüd kinni siduma selle, ehk läheb paremaks. Kolmapäeval taas plaanis taguda veidi.

Tulin taas koju, pesin, sõin, ajasin isaga juttu ja ronisin siis arvuti taha, kuid seda vaid natukeseks ajaks, sest tekkis idee minna noortekasse wiid ja piljardit pelama ning kaheteistkümnest olimegi juba seal. Täna olin võidukas, mängisime Mairiga tennist, pesapalli, bowlingut ja golfi, milledest võitsin kolm mängu - golfi jätsime pooleli (minu 10 punktises eduseisus), sest see võttis liiga palju aega. Siis võitsin piljardis nii Jaanust kui ka Mairit.
Poole kahest aga olin juba kodus, vot kui kiired me oleme!
Nüüd lähen valmistun homseks päevaks, ehk siis lihtrahva keeles: lähen magama, head ööd :)