Jaanipäev

Teisipäev (23. Juuni)

Päris mitmeid asju oli korraga peas nagu näiteks kuhu tulele minna ja siis veel nädalavahetusel toimuv Jalgpalli laupäev kah. Käisingi noortekas plakateid tegemas selle jaoks. Hiljem panin paar tükki staadionile üles ja samal ajal nägin, et mingi rongkäik tuli linnast alla järve äärde. Tõid seal lõkke süütamiseks tuld ja muusika mängis ja särki-värki. Läksin ka siis kaema, kuna nii-kui-nii olin juba seal kandis. Vaatasin ära kuidas nad lõkke põlema panid ja läksin koju. Mingeid plaane ma õhtuks teinud ei olnud, haarasin siis teiste omadest - toppisime auto täis ja põrutasime Kolka. Seal ikka on üks korralik küla Jaanituli koos muusika ja mängudega.

Kasparil oli kindlasti tore seal lasteaia kaaslaste ja muude sõpradega ringi joosta ja mängida. Kati ja Eele tegid seal lastele igasuguseid mänge kah, et said auhindu ja nii. Isa hoidis Annil silma peal ja kantseldas Kasparit enamuse ajast. Ma aga passisin niisama tühja. Lootsin, et saan Mammut ja Liisut näha, aga nad olid nii hõivatud, et ei olnud aega kohtuda; hiljem Maarja-Liisaga ikka sai paar lauset vahetatud. No eks ma pean rõõmustama selle üle mis on, mitte kurvastama selle üle mida ei ole. Jalutasin veidi ringi, vaatasin kirikut ja kabelit ning võtsin siis autos palli ja läksin staadionile toksima. Otseloomulikult suutsin taaskord oma reielihase välja ventada sealt kus ta pole veel ära paraneda jõudnud. Go me!

Enne äraminekut käisime veel korra lõkke juures, sest õde tahtis seal kedagi näha ja ka mulle jäi üks tuttav nägu silma. Seal oli üks mu gümnaasiumiaegne klassiõde Kadri, keda ma pole vist peale lõpetamist üldse näinud. Uurisime kärmelt elu ja oligi juba aeg kodu poole sõita. Kell oli siis just südaööks tiksunud.
Kodus tahtis õde arvutis olla ja ma siis ootasin nii kaua oma korda - veidi enne kolme see ka saabus.