Inimsahk

Emm... hei :) Et siis tere jälle üle pika aja kõik blogisõbrad!
Kuidas läheb? Minul läheb suurepäraselt muidu.

Egas muud kui räägin siis mis ma täna teinud olen. Täna lükkasin lund - palju! Hommikul ärkasin üles ja kui Zombie'ga väljas käisin, siis lükkasin Riia mnt maja eest lund. Õde helistas ja kutsus appi Mäesse lapsi valvama, nii kaua kui tema lund lükkab, aga sellest sai üks ühine suur lumelükkamine. Passisin siis veidi Mäes ja vaatasime telekat, kuni mõtlesin, et lähen käin korra Malmist ka läbi ja otseloomulikult, kui sinna jõudsin, ootas mind ees hunnik lund. Ei olnud muud kui tuli jälle lükkama hakata. Õlad juba suht väsind, aga eks see ole valgete jõulude hind.

Aaa.. et kuidas ma siia jälle sattusin?! Teate, täna kui ma poes olin, helises mu telefon ja helistajaks oli ei keegi muu kui mu kallis kaastuum Marili. Ning kõige muu jutu sisse mahtus ka väike noomitus Saksamaalt, et ma peaks ikka oma blogisse ka kirjutama. Ja kuna mu blogi on suht piiritletud oma nime järgi aastaga 2009, siis peaks vist enne aasta lõppu ikka natuke sõna võtma.

Vot siis, praegu olen Malmis ja vaatan Madagaskarit ja üritan internetiga sammu pidada, et ikka kõik kirjad saaks vastatud, arved makstud ja blogid kirjutatud. Etteruttavat on plaanis kapist riisi võtta, Riia mnt'le kokkama minna ja korralikult kõht täis laadida. Peab ju vormsi püsima, sest homme juba on TS jõulukas ja ÖöTenSing ehk kolmas jõulupüha :D. Eks siis ole näha mis õhtuga tehtud jõuan :)

Olge muhedad!

Sain pakki

Selline päev oli, et hommikul ärkasin ja läksin kirikusse. Plaanis oli esimese jõulupüha perejumalateenistus, kus tuli esitusele meie jõulunäidend, mis tuli päris hästi välja kusjuures :)
Selline kena jutustus Jeesuse sünnist ja inglitest. Ma sain Joosepit mängida ning imekaunis Kerstin mängis Maarjat, niiet igati väärt ettevõtmine. Ja Ivo oli ka kirikus, läksime pärast teenistust koos Kerstini ja Mariaga Tegelastesse väiksele teele ja kohvile ning saime kiire infovahetuse teha, et mis olulist on juhtunud ja muidki uudiseid vahetada.

Viisin siis Kerstini koju ja Ivo ka ning tegin korteris väikse söögipausi, et siis jälle õele ja lastele külla minna. Jõuluvana oli nende juurde mulle ühe paki jätnud, mis tuletas mulle meelde, et ma pole ikka veel nelja kuu jooksul endale vanni teha jõudnud. Ehk siis suur potsik vannisoola - nüüd peab seda ju kasutama hakkama :) Lisaks oli pakis veel kingitusi Sitarattale ja Zombie'le.

Olin päris kaua Mäes, alles poole kahest, kui kõik olid juba magama jäänud hiilisin vaiskelt välja. Otseloomulikult oli selle aja peale mu auto lumehangeks tuisanud ja ei tahtnud kuidagi liikuma hakata, aga pärast väikset kaevamist ja tõukamist sain ree jälle liikuma. Suht väss oli peal ja ei läinud ka kaua aega, kuni ma ise pehmelt voodisse vajusin. Vot siis.

Lapsepõlve mängumaa

Laupäev (1. August)

Käisime täna isaga Männimäel korteris vannitoa lage värvimas, sest ülevalt oli jälle uputanud ja kuna esmaspäeval tulevad uued üürilised sisse, siis tuleb see ju kiiremas korras ära lahendada. Värvimine ise suht segane protsess, kuna seal koorus aluspind maha ja otse krohvi peale ei taha too hästi jääda. Niisiis tegime täna esimese kihi ja homme loodame korralikult värvida saada juba. Keldrist tõime igast moose ja mahla kah ning riiulitelt jäid silma paar purki kõrvitasid, mille ma ka moosipurkide vahele sokutasin - oli selline tunne, et võiks kunagi kõrvitsa isu tulla :)

Kõige huvitavam oli aga see, et ma pole juba oi kui ammu korteris käinud, aga ikkagi kõik oli täiesti selgelt veel lihasmälus. Nii kui ukse lahti tegime, siis ma ootasin, et Zombie vastu tuleks nagu ta tavalislet tavatses. Mäletasin täpselt mis pidi mis uksed käivad, kus lülitid asuvad jne. Oleksin vabalt seal silmad kinni hakkama saanud. Ja koridoris oli ka see sama tunne, sest trepiastmeid oli täpselt õige arv ja viimane aste ikka veidi madalam kui teised. Väga hinge läks see väike külastus. Selline tunne nagu filmides mingid inimesed otsivad oma lapsepõlvekodu üles ja lahked uusasukad lubavad ikka hoovi ja majja vaadata ning siis tüüp käib ja vaatab kõik oma peidupaigad üle ja kriksutab tuttavat põrandalauada ja - ma olin jälle oma lapsepõlve kodus - üheksateist aastat mälestusi...

Siis läksime aga päris koju tagasi ja jälgisin interneti vahendusel kella viieseid Meistriliiga kohtumisi ning läksin staadionile rõõmsa teadmisega, et võime täna võidu korral viiendaks tõusta. Sain napilt härra peakohtunikult sabast kinni ja rääksin temaga juulikuu parima preemia üleandmisest, sama jutt siis teadvustaja Matile ning väike tiir ümber staadioni ka, et telekommentaator Järvelagi saaks teada, mis kohe toimuma oli hakkamas. Siis tulidiki mängijad platsile ja Helen ning Maris andsid Rauno Allikule preemia üle. Nüüd võis mäng alata.

Esimese poolaja võitsime Kulatšenko väravast 1:0 ning teisel poolajal kindlsutasid meie võiduseisu veel ühe väravaga Koogas ja kahega Luts. Nüüd võis võidupidu alata!
Täpsemalt saab mängu kohta lugeda siit.
Võit oli nii magus, et lausa patt oleks olnud seda mitte tähistada, nii et otsustasime konnade juurde sauna minna. Enne veel aga käisime tiiru Selveris, et miskit leili kõrvale kaasa osta. Seal nägin ka meeskonda uuesti ning ajasin veidi Taskaga pikemalt juttu, aga tal oli kõht tühi, mulle juba helistati, et ma kiirustaks ja Selver oli ka peagi tööpäeva lõpetamas - surusin seal veel Veise, Alliku ja Leloviga käppa ning läksimegi sauna.

Videopildis on siis jäädvustatud Koogase 48.dal ja Lutsu 67.dal minutil löödud väravad:


Seal oli meid päris hulk kohe: ma, Helen, Maris, Janno, Art, James ja Rivo. Leilitasime ja jutustasime niisama kuni kõik joogid olid joodud ja söögig söödud, see tähendab siis et umbes kella kaheni. Koju jõudsin kuskil veerand tundi kaks läbi ja helistasin Krissule, mitte et mulle meeldib sõpru keset ööd üles äratada, vaid ma teadsin, et tal on Elisega jälle WildNight ning nad oleks soovinud vahelduseks noortekasse laulma minna. Umbes poole tunni pärast läksin neile järgi ja tulime noortekasse. Praegu on kell viis läbi ja tüdrukud laulavad väsimatult. Õues hakkab taas valgeks minema ja tundub, et olen tagasi režiimis, kus jõuan voodisse siis kui teised juba ärkavad. Tere hommikust!

Üleminekuaken sulgus

Olin täna noortekas tööl üle väga pika aja. Neli tundi ainult, sest olin juba õhtuks plaanid teinud, aga kuna noortekas tuli just suvepuhkuselt ning oli tähtis, et uksed mingi aeg lahti oleks, siis oldi rahul ka selle panusega. Teised noorsootöötajad olid kuskil ula peal vist, aga ma ei kurda, ilm oli niikuinii selline, et oleksin kodus arvuti taga istunud kogu selle aja. Muidu suurt midagi ei juhtunudki, ainult et Sulo käis õues trikitamas ja kukkus endal põlve lõhki. Puhastasin ja sidusin tal haava kinni ja pani edasi nagu noor kits. Kuuest panin uksed kinni ja läksin koju ära.

Viisin õe ja Anni Marita Mäesse ja ise võtsin suuna Suure-Jaani peale, avastasin kusjuures, et mul automakk, mille arvasin ekslikult rikksi olevat, ikkagi töötab, nii et sain siis mussi kuulata kogu tee. Otsisin seal kooli staadioni üles ja läksin jalkat vaatama. Rivo mängib seal Rolling Doorsi eest ja tahtsin lihtsalt näha, et kas ta mängib ka hästi või mis, sest pole teda mängimas varem näinud. Täitsa tubli ja hea kiirusega oli, aga miski pärast võttis treener ta poolajal välja. Doors kaotas selle kohtumise mingi 1:4 või 1:5 lausa. Mängu oli kusjuures vaatamas ka kohalik jalgpallur Rauno Raid, kes on Tuleviku duubli mängija.

Pärast mängu ajasime veidi Rivoga juttu ja läksin siis Viljandi tagasi. Kärmelt poest läbi ja koju arvuti taha ülemineku uudiseid vaatama. Ja oligi nii nagu karta võis, et Frolov ja Kuresoo võeti meilt ära Florasse. Lisaks Lutsule ja Allikule oli meile siis ka registreeritud vigastatud endine TVMK ründaja ja pool hooaega nüüd Sillamäe Kalevi hingekirjas olnud Sergei Jegorov. Kunagi Lelov mainis ka, et ta aratavasti tuleb meile, aga suurt kasu esialgu pole kuna vigastus suht tõsine.

Andre "Uhvo" Frolov

Jürgen "Kurg" Kuresoo

Kui ülemineku uudiseid rohkem ei tulnud vahetasin ekraani ja vaatasin veel enne uinumist veidi telekat - seda teleka vaatamist on viimasel ajal jälle jube palju olnud, peaks vist veidi tagasi tõmbama.

Rannailm

Neljapäev (30. Juuli)

Otsustasin veidi auto kallal nokitseda - tal selline viga küljes, et ei pritsi seda aknapesu vett ja lootsin, et ehk saan kuidagi tööle selle värgi, aga kahjuks ei saanud. Näppsin seal veel igast asju ja panin õli veel juurde ja puhastasin veidi kapoti alust. Siis mõtlesin, et püüan seda üüratut auku, mis summuti torus ilutseb, kokku lappida. Ronisin auto alla ja põhi vastu selga nokerdasin päris tükk aega seal. Kui auto käima panin tegi ta sellist armast nurruva kassi häält nagu üks auto tegema peab, mitte nagu enne: sellist kopsupõletikuga lõvi möirgamist - tundus et seekordne parandus õnnestus.

Ilm aga oli liiga ilus, nii et küsisin Kasparilt, et kas ta ei tahaks pigem järve äärde vette mägnima minna, kui üksinda hoovis ringi tuiata. Tema oli valmis minema ja võtsime Kati ja Anni Marita ka kaasa ning läksime rannatama. Alguses käisin Kassuga koos vees, et teda veidi valvata, kuid ta leidis sealt kiirelt endale ühe sõbranna, Paides pärit tüdruku nimega Mari. Lasin neil siis rahulikult mängida ja viskasin ise end päikse kätte. Anni aga muutus suht uniskes ja veensime õega siis Kasparit viisakalt oma sõbrannaga hüvasti jätma ja meiega poodi tulema. Ostsime arbuusi ja läksime tagasi Malmi.

Nii kui olin koju jõudnud, avastasin, et Karmela on helistanud ja uurisin, et milles asi. Nimelt oli neljapäev, mis teadu pärast ju kalapäev ja nii ka Karmela juures - grilliti kala ja muud paremat. Kutsusin Mairit ja keda iganes ta suudan veenda endaga kaasa tulema ning sättisin oma suuna Paala järve äärde. Jansa ja Raido olid ka seal ning peagi saabisd veel kaks nende sõpra. Mairi ja Merka tulid mingi tunnikese pärast ja kõige viimasena saabus Fabian. Vahe peal suutis elekter ära kaduda ja kuulsime hiljem, et me polnud ainukesed kellega see juhtus.

Mingi kellaaeg hakkasin kõik vaikselt ära tilkuma, ma jäin veel Luntsikule appi koristama. Kui kõik sai õuest tuppa viidud, siis jäime uksele jutustama päris pikaks ajaks ja koju jõudsin suht öösel. Täitsa tore päev oli - selline suvi.

Vaikuse hääl

Kolmapäev (29. Juuli)

Ärkasin ja märkasin! Märkasin et mitte kedagi pole kodus. Ootasin, et äkki läksid poodi või korraks kuhugi, aga ei mingit märku. Nautisin siis vaikust ja passisin niisama tühja kuni alles poole kümne paiku õhtul õde helsitas ja palus, et ma poest neile süüa viiks mäesse. Hiljem tuli välja, et ka isa oli seal asjatamas. Kaspar tahtis väga Malmi magama tulla, kuid kuna ma olin sinna rattaga läinud, siis pidid nad koos isaga jalutama siia. Ma ajasin veidi Anniga juttu ja tulin ka peagi tulema sealt. Jõudsin enne teisi koju natuke ning jätkasin oma päevast tegevust, ehk passisin vaheldumisi arvuti ja teleka ekraane. Suht lebokas.

Kadrina ja Paide

Teisipäev (28. Juuli)

Ärkasin hommikul Titta kõne peale ja üritasin talle võimalikult ärkvel häält teha. Pärast seda hakkasin tegutsema. Pidin paar videot alla laadima kuidagi ja veel hommikust sööma ning dataprojektori sebima ning seda kõike suht kiiresti, sest kella ühest tahtsin juba sõitma hakata. Sihtkohaks oli Kadrina, sest seal toimub leerilaager, kuhu me Tittaga pidime JäPe't reklaamima minema. Ta pidavat kuskil kolme paiku sinna jõudma ja ma tahtsin ka sama aja peale rihtida oma saabumist, aga mul start veidi hilines. Kui Mäosse jõudsin siis kiire arvutuse kohaselt oli mul aega veidike üle ning otsustasin Statis tankida ja väikse pausi teha, aga see venis oodatust pikemaks ja jällegi tuli ajaga võidu sõita. Kokkuvõttes jäin veerand tundi hiljakski, kuid ega sellest suurt probleemi ei tulnud, sest aega meie etteasteni oli veel 45 mintsa.

Arutasime läbi, mida me teha kavatsme ja mis järjekorras ja kes mille eest vastutab ning tund aega, mis esialgu tundus liiga palju, oligi märkamatult mööda saanud. Viisin Titta Rakverre bussi peale ja kuna veidi oli selle väljumiseni aega saime ka veidi jutustada. Ta rääkis oma rõõmudest ja mina enda omadest ning oligi aega taas hüvasti jätta. Lippasin veel korraks poodi ja seadsin siis oma sihiks Paide linna, sest seal oli peagi algamas Meistriliiga kohtumine Paide ja Transi vahel ning kuna ma juba niikuinii seal kandis olin, siis otsustasin ka meie laupäevased vastased üle tsekkida.

Jällegi suutsin ma viisteist mintsa hiljaks jääda, kuid sellegi poolest nägin hulgaliselt väravaid, kõik need muidugi olid Transi poolt. Vaheajal mõtlesin põit tühjenda, kui nägin eemalt paistmas tuttavat Hummeli särki - see oli siis James, kes koos Andra ja tütrega olid samuti jalgpalli vaatama tulnud. Võin uhkusega arvata, et olen vist üks esimesi Tuleviku fännidest kes nende pisitütart oma silmaga näinud on. Ajasime paar sõna algatuseks juttu ja käisin vahepeal ära kus oli vaja käia (ooo, ma tean, see on nii tähtis informatsioon, aga lihtsalt ei tahtnud, et teil jääks mulje, et ma selle täitsa ära unustasin). Teise poolaja veetsime me koos Paide värava läheduses, sest kogu tegevus oli sinna poole kallutatud. Nad läksid veidi enne lõppu ära, sest Transi võit oli juba algusest peale kindel ja enam ei olnud sealt midagi oodata, mina aga vaatasin ikka lõpuni. Seis jäi siis 0:5 Transi kasuks.

Pärast mängu käisin jällegi korra poes ja seadsin siis end Viljandi poole teele. Ei teagi mis kellast ma kohale jõudsin, aga igaljuhul olid õel mingid külad ja ma läksin enda tuppa ning jõllitasin erinevaid ekraane. Tegin süüa ka endale ja mingi aeg kuulsin akna taga kedagi minu nime hüüdmas. Seal olid Jaanika ja Raido, kes olid just Fabiani juurest tulnud, aga nad olid nii väsinud, et tahtsid taksot kutsuda, kuid oma õnnetuseks avastasid, et kõnaaeg on otsa saanud ning palusid siis mind, et ma neile takso kohale kutsuks. Ajasime veel veidi juttu, nii kaua kuni härra taksojuht kohale jõudis ja ma siis sõin ja vaatasin helendavaid ekraane edasi.

Lepatriinu

Kolmapäev (01. Juuli)

Ärkasin umbes kümnest ja nokitsesin niisama, natuke sealt ja natuke siit. Alustasin vist sellega, et proovisin ühte ülemise korruse akent korda seada. Kõigepealt panin klaasid silikooniga ette ja siis... siis pälvis mu tähelepanu üks vana puidust tünn, mis oli ära lagunenud ja ma tahtsin selle korda teha. Kõige pealt pidin kõik lipid õigesse järjekorda seadma ja siis koos põhjaga kokku panema. Veidike võttis aega, aga välja tuli päris kenake. Sellega ka ühel pool, võtsin alt korruselt ühe akna eest ära, et seda puhastada ja korda teha, mis jällegi igavaks kujunes ja ma otsustasin hoopis seda teist akent kittima minna. Samal ajal muide oli õde küpsetamas; tegi muffineid ja valmistusid isaga juba kaneelisaide tegemiseks, kui hakkas vihmale kiskuma ning Katsile meenus, et tal olid Mäes riided väljas kuivamas.

Panime ruttu autoga linna ja Ugala juures isegi tuli juba paar piiska, kuid jõudsime kenasti enne vihma kohale. Läks isegi nii täpselt, et kui kõik pesu sai kokku korjatud, hakkas koheselt ka vihm sadama. Võtsime veel Annile süüa kaasa ja tulime tagasi Malmi. Ma lõpetasin kittimise ära ja kohe tulid ka Trinzu ja Dima meie väiksele Anni Marita kaheksa kuuseks saamise sünnipäevapeole. Sõime kooke ja värke ning üht ülihead maasikakooki, mida õde kaks päeva tegi. Siis tuli ka korraks Arles läbi ja tõi kingiks Minni Hiire kleidi, mis sobis väga hästi. Mingil hetkel aga läksid nii Dima ja Triinu kui ka Arles ära ning läksin jälle välja nokerdama.

Ühelt vanalt aknalt leidsin laheda "fossiili" - nimelt oli lepatriinu jäänud akna vahele ja seal päris tükk aega kuivanud. Ma ei suutnud vastu panna soovile seda kuidagi jäädvustada ja otsisin üle tüki aja oma votika välja ning mõtlesin, et kui juba, siis juba ja tegin aiast ka igast pilte, sest isa kurtis millalgi, et keegi ei tee aiast pilti ja ometi on nii kena aed tal kokku seatud. Riina käis ka vahepeal korraks läbi ja siis oli juba õhtu ning kolisime kõik tuppa ära. Istusin veidi arvuti taga ja vaatasin telekat ka ikka. Und kuidagi ei tule ainult, ei saa hästi sellest öö-režiimist lahti :)

Siin on see väike lepatriinuke.

Siin veidike aeda.

Ja siin mu armas kassikene.

Võrktool

Teisipäev (30. Juuni)

Täna sain nii kümne paiku üles ja alustasin päeva sellega, et viisin ära kõik kuuri alla kogunenud taara. Seda oli nii palju, et vahepeal sai see masin täis ja hakkas piiksuma. Tegelt oli seal juba enne piisavalt purke ees, nii et minu lisatud paar plekkpurgikest ajasid ta umbe. No mingi neiuke käis seal seda tühjendamas siis ja sain jälle edasi toppida neid. Kokku tuli üle saja krooni; mul aga väga suurt isu millegi järgi ei olnud ja ostsin lihtsalt paki vorsti :)

Kodus aga tuli suur koristamise tuhin peale. Ei mäletagi millest, aga mingi hetk tundus arvuti laud liiga tolmune ja selle peale ühendasin kõik juhtmed lahti, tegin laua tühjaks ja hakkasin tolmu võtma. Masinaga imesin ka vaibad puhtaks ja teleka ning pisemad asjad tõmbasin lapiga üle. Siis jälle arvuti kokku ja läksin õue. Isa tahtis võrktooli puu külge riputada, aga õigeid kinnitusi polnud (ma tean, et nüüd on see koht, kus Krissu ja nii mõnigi teine tütarlaps tahaks öelda, et nemad oleks ilma õigete kinnituste ja tööriistadega ka hakkama saand, mitte nagu mehed.. jne..), niisiis võtsin ma Zombie rihma otsa; jalutasin poodi; ostsin kolm kinnitust, mis maksid kokku 7.60 ja jalutasime siis koju tagasi.

Tooli sai üles nagu naksti - kuus mutrit vaja kinni keerata ja ei ole mingit jamamist välja mõeldud tööriistade ja kahvlite ja lusikatega :) Täpselt nagu asjad kokku peaksidki käima: õiged tööriistad, õiged osad ja väga õige tulemus! Kes ei usu, tulgu proovigu järgi, väga mugav aias istumise ja raamatu lugemise võrk, kuigi kui seda peaks raamatute lugemisega seostama, siis mina vist sinna väga tihti ei istu...
Mingi hetk aga hakkas igast rahvast kokku vajuma iga nurga tagant. Õde, Birgit, Villu, Riina, Raido, Meeli ja võib-olla keegi veel. Tegime väikse grilli ja laual oli veel arbuusi, mureleid, krõpse, salatit ja muud säärast. Selline väike pidu nagu - nimetasime seda Anni eel-sünnipäevapeoks. Homme saab ta kaheksa kuuseks.

Grilli kohta tahtsin veel nii palju öelda, et selle tegin küll käepärastest asjadest, sest enne oli meil ema oma, aga see sai Mäesse tagasi ja keegi ei viitsinud kuskilt midagi tooma minna. Kuuri all oli sütt ja teise kuuri alt leidsin vana panni ning mingi grillrest oli ka kuskil olemas... käras küll.
Hiljem läksime tuppa ja ajasime seal veidi jutt ning mängisime omamoodi Eestit. Seda mängu, kus on küsimused Eesti kohta, aga me tegime nii, et mina küsisin ja teised said siis vastuseid välja mõeldes end lolliks teha :)
Öö jõudsi kätte ja ma läksin panin Kaspari tuttu, külalised lahkusid ning läksin siis ka mina oma tuppa ära.

Päikesejooks

Uus nädal on käes ja mul tekkis selline plaan, et üritaks oma unerežiimi veidi korrigeerida, ehk siis hakata veidi varem magama minema ja varem ärkama kah. Mul käib ikka kõik suht valetpidi - siis kui teised koolis käisid ja pidid varakult ärkama, mõnulesin kella kaheni voodis, aga nüüd kui kõik saavad öö läbi üleval olla, siis tahan mina varem magama minna :) Tahtmine on muidugi üks asi, aga see kellaaeg millal ma lõpuks teki alla jõuan on ikka hoopis midagi muud. Ärkasin igaljuhul nii kümne paiku, kuid vedelesin ikka kaheteistkümneni voodis edasi. Siis vahtisin nii sama ja toksisin klaviatuuri.

Kella nelja kandis aga tõmbasin tossud jalga ja läksin jooksma - mul on ikka midagi kõvasti viga seal ülemisel korrusel - kõige kuumemal ajal ronin välja trenni tegema... Pole midagi parata, olen juba kord selline. Joogipudelit ma ka muidugi kaasa ei võtnud ning ei läinudki kaua aega, kui taas mõistsin millise lollusega ma hakkama olin saanud. Pärast nelja kilomeetrit ei suutnud ma enam edasi joosta, jalutasin natuke ja kui jõudu tekkis siis jooksin jälle ning sedasi vaheldumisi muudkui edasi. Niimoodi allikast allikani, kuni olingi järvele ringi peale teinud. Läksin siis korraks järve kah ning loputasin suurema osa higist maha ning lonkisin koju duši alla. Kokku võis see ringkäik kesta umbes pooleteise tunni kanti

Kuuest hakkasin süüa tegema endale, seekord siis riisi ja pelmeene, mis tulid üllatavalt hästi välja. Riisiga jäin veel eriti rahule, ainult sellest ma aru ei saa, kuidas minul see toidu tegemine nii kaua aega võtab!?! Paki peal on kirjas, et keeda 15-20 minutit, minul läks ikka mingi üle poole tunni; pelmeenid panin ka samal ajal ahju ja ikka ma suutsin neid mega kaua küpsetada. Seitsmest sain siis valmis ja sõin kõhu täis ning vahtisin telekat.
Kaheksa paiku helistas aga õde ja palus, et ma talle mingid rohud viiks ja siis Kaspari Malmi kaasa võtaks ning Annile süüa ostaksin.

Läksin siis Selverisse ja nüüd tuleb veidi pikem kirjeldus, mis ma seal nägin ja kuulsin - see on selline hoiatus lihtsalt :) Tähendab et kui ma parklasse jõudsin, siis ma juba nägin, et mingi kamp tüüpe istub Pappa Pizza ees maas. Nii palju kui mul elukogemust on, siis teadsin järeldada, et eestlased ei istuks niimoodi suvalt maas, aga norrakad küll teeksid seda. Niisiis kuulatasingi autost välja tulles veidi tähelepanelikumalt, et mis keeles näiteks need inimesed räägivad ja nii... Siis aga nägin poest väljumas Riinat ja Merkat ning jäin nendega juttu ajama, kuni kuulsin kuskilt, et keegi hüüab mu nime. Seal olid Per Arnholdt ja Per Jonas (isa ja poeg, perekonnanimi on neil Noreng; eesnimed on niisama sarnased) Nesoddenist, kellega olin kohtunud paari aasta eest, kui nad olid ühe grupiga Viljandit külastamas. Ja nii ka seekord, täiesti juhuslikult kohtusime taas ja jällegi olid nad mingi grupi noortega külas, et veeta üks nädal Väike-Mõisa lastega.

Ajasin väljas veel veidi noortega juttu, kuni märkasin, et kell oli juba üpris palju ja ma pidin kindlasti poes ära käima, niisiis ma läksingi korraks sisse. Seal nägin jälle mõnda neist, kes tahtsid kohvi ja mahla ja igast asju osta. Olin juba kassas oma kraami eest maksmas, kui Per Arnholdt palus mul neid shoppamise juures aidata, sest nad ei saanud nendest eestikeelsetest sõnadest aru, et mis on mahl ja mis on jook ja nii edasi. Siis läksin õue ja rääkisin veel Per Jonasega veidi jutt, kuni nende buss tuli.
Viisin Anni söögi Katsi juurde ja maandusin koju arvuti taha. Ajasin veidi Krissu ja Siiriga juttu ning et uneržiimi-muutmise-plaanist kinni pidada, siis läksin enne kahte magama juba :)

Koroona kolmele

Pühapäev (28. Juuni)

Tõusin päris varakult Anni Marita nutu peale üles ja võtsin ta siis enda tuppa, et teda kussutada ja vaadata, kas ta äkki jääb uuesti magama. Aga ta oli otsustanud ikka üles ärgata ja viisin ta siis alla korrusele ja panin selle kõndimistooli (noh, see kus istub nii, et jalad ulatuad maha ja saab siis ringi ukerdada) sisse jalutama. Kuna eile oli pingeline päev ja koju jõudsin alles keset ööd, siis olin veel veidi väsind ning läksin natukeseks tagasi enda tuppa vedelema. Kaspar käis ka aeg ajalt ja ajas suht segast jutt ning lõpuks läks ütles isale, et ma lähen koos temaga kiiguparki mängima; pani end korralikult riidesse ja tuli mu juurde ja ütles, et lähme nüüd. Mina muidugi ei teadnud asjast veel midagi, aga ilm oli kenake ja arvasin, et see teeb talle ainult head, nii siis lükkasin ka rutuga riided selga ja läksime linna.

Viisin ta õe juurde, et too ise Kassuga parki läheks, sest ma ei viitsind tegelikult eriti temaga jaurata. Olin veidi seal ja läksin siis noortekasse kah korraks. Kuskil nelja paiku läksin koju, et Anni õe juurde viia ning veidi pool viis läbi olin juba Päikesekillu juures. Täna kestis see rattaralli ka edasi, nii et kaugemale nii kui nii poleks saanud, aga teine põhjus miks ma seal ootasin oli see, et algamas oli Minide disco, kuhu ka Kaspar ja Kati läksid. Andsin lapse üle ning läksin koju. Et on siiski pühapäev, siis sain nüüd ka veidike jõude hetke nautida, kuid siiski mitte kauaks, sest on ikkagi pühapäev. Sõin natuke ja kui kell oli seitse läbi, siis panin juba kirikusse minema. Viisin eilseks ürituseks laenatud kõlari tagasi ja valmistasin õhtupalvust ette. Kaheksast hakkas palvus ja üheksast olin juba kodus.

Passisin veidi tühja ja rääkisin Mairiga juttu ning otsustasime siis midagi ette võtta, sest Jaanus ju ka veel Viltus ja patt oleks mitte kokku saada. Võtsime Vändu ka kampa ja läksime noortekasse hängima. Eesmärk oli Eestit mängida, aga koroona laud seisis nii ahvatlevalt seal, et ma lihtsalt pidin nupud peale seadma ja siis oli juba Jaanus wii sisse lülitanud , nii et ma kutsusin tüdrukud koroonat taguma. Kolmekesi mängides võttis see terve igaviku, aga jõudsin siiski ära oodata ja võitsin, kuid selle aja peale oli kell juba üks saanud. Kuna Jansi pidi hommikusele paadile jõudma ja Mauks läheb Tartusse sisseastumise konsultatsiooni, siis otsustasime selleks korraks õhtu lõpetada.

Idee varem magama minemisest meeldis mulle, ehk proovin ise ka seda varianti, sest uus unerežiim kuluks mullegi marjaks ära. Ei tea kas õnnestub, aga proovida ju ikka võib.

Jalgpalli laupäev

Laupäev (27. Juuni)

Täna oli siis see kaua oodatud sündmus, mille pärast ma olen viimased ööd magamata olnud. Ärkasin mingi üheteistkümne ja kaheteistkümne vahel ja hakkasin enam-vähem kohe ka jälle ringi sõitma. Viisin isa linna ja samas Arlesele turvatooli Kaspari jaoks ning kasutasin seda sõitu ka ära selleks, et veel viimased plakatid laiali jaotada. Mingi rattaralli oli ka, nii et kõik tänavad, mida mul oli vaja läbida, olid suletud. Käisin veel tiiru noortekas Mardiga rääkimas ja siis pidin veel kirikust kõlari tooma, aga otseloomulikult olid kõik sealsed tänavad ka kinni pandud - no kuidagi ikka sain ja võtsin siis suuna staadioni peale, aga ka Tartu tänava alumine pool oli kinni. Veensin siiski seal liikluskorraldajaid, et mul on vaja sinna saada ja hoiatasin, et tuleb veel kõiksugu jalgpallureid, kes ka peavad sinna pääsema.

Panime seal siis kõik asjad üles ja tööle, ning peagi tuli Jaanus, kes tõi salle müüki ja Piia, kes tuli mulle appi penaltilöömis võistluse juurde. Aega mööda ilmusid ka pallurid ja kõik kuidagi loksus paika. Mart tuli mänge kommenteerima, millest oli super abi, sest kui ma oleks pidanud seal juttu ka rääkima, siis ma poleks vist üldse teiste asjadega tegeleda jõudnud. Ja ilma Piiata ei oleks ka kuidagi välja tulnud see palli löömine seal. Sellised inglid kohe, kes ruttasid appi väga lühikese etteteatamise aja peale! Ettevõtmine üldpildis tuli väga hea välja - parem kui ma kartsin, aga unistustes ja unenägudes oleks võinud muidugi veel parem olla :)

Esiemese mängu Linnavalitsuse ja Jalkaliidu vahel võitis pärast normaalaja 2:2 viigilisti lõppu penaltitega Eesti Jalgpalli Liit 3:4. Mängust lõid väravad Viljandi Linnavalitsuse eest Kalvi ja Elari (Ennok) ning EJLi poole olid mõlema värava autor Andri Hõbemägi.
Päeva kõige oodatuima matši Viljandi Tulevik'99 ja Viljandi All-Stars võistkondade vahel võitis viljandlaste koondis 3:2. Tulevik'99 eest lõid väravad Vahur Vahtramäe ja Jaanus Sirel ning Viljandi koondise eest oli kahel korral resultatiivne Mark Orav ja võiduvärava lõi Kaimar Saag.

(Pildil on Viljandi All-Stars (sinistes) ja Viljandi Tulevik'99 (kollastes)

Pärast mängu pakkisime kiiresti asjad kokku ja tulin koju ära. Kõht oli veidral kombel tühjaks läinud ja laadisin siis end korralikult täis. Õde tegi ettepaneku Suisleppa minna, sest seal mingi pidu kus Vennaskond üles astub ja palus, et ehk ma saan kaine autojuht olla. Kuskil kümne paiku ehk hakkasimegi minema ja jõudsime kenasti enne Vennaskonna lavale astumist kohale - täitsa tore oli jälle neid kuulata, vanad head ajad tulid meelde :) Poole kahe paiku hakkasime tagasi tulema ja nüüd kaks tundi hiljem sättin end juba magama.

Suveöö

Kolmapäev (24. Juuni)

Tänane päev möödus video nokerdamise tähe all. Plaan oli siis Jalgpalli laupäevale väike tutvustav klipike teha, aga see osutus veidi aeganõudvamaks, kui ma olin alguses arvestanud. Üks jama oli selles, et mu arvuti kõvaketas on suht pilgeni täis ja igasugused suurema mahulised tööd kipuvad seda väga aeglaseks tegema ning otseloomulikult jooksis ta ka korduvalt kokku, nii et pidid iga kord jälle algusest peale alustama. Teise faktorina segas kaarte ka Kaspar, kes iga veidikese aja tagant tahtis midagi mängida (kaasa arvatud arvutimänge), nõnda et pidid kõik pooleli jätma ja pärast arvutimänge jooskis jälle arvuti ja ka mu aju kokku.

Millalgi õhtul, siis kui lapsed juba magama olid pandud tahtis õde arvutisse saada ja mina võtsin endale hingamiseks veidi aega ning läksin õue jalutama. Selline hästi mõnus suve tunne oli - soe öö, nii et saab särgiga olla, üldse mitte pime ning rahulik ja vaikne. Mõni veel jalutas, aga muidu täitsa üksi, et segamatult omi mõtteid mõelda. Kui tagasi koju jõudsin, siis õde ikka passis arvuti taga, aga läks peagi magama ära ja ma sain taas selle videokese kallal nokerdama hakata. Nüüd siis jälle algusest peale, nii nagu seda vaimusilmas ette olin kujutanud. Laadisin selle üles ja toppisin nii paljudesse kohtadesse, kui vähegi välja suutsin mõelda. Saatsin siis veel James'ile ühe kirjakese ja tölberdasin niisama kuni poole kuueni.

Jaanipäev

Teisipäev (23. Juuni)

Päris mitmeid asju oli korraga peas nagu näiteks kuhu tulele minna ja siis veel nädalavahetusel toimuv Jalgpalli laupäev kah. Käisingi noortekas plakateid tegemas selle jaoks. Hiljem panin paar tükki staadionile üles ja samal ajal nägin, et mingi rongkäik tuli linnast alla järve äärde. Tõid seal lõkke süütamiseks tuld ja muusika mängis ja särki-värki. Läksin ka siis kaema, kuna nii-kui-nii olin juba seal kandis. Vaatasin ära kuidas nad lõkke põlema panid ja läksin koju. Mingeid plaane ma õhtuks teinud ei olnud, haarasin siis teiste omadest - toppisime auto täis ja põrutasime Kolka. Seal ikka on üks korralik küla Jaanituli koos muusika ja mängudega.

Kasparil oli kindlasti tore seal lasteaia kaaslaste ja muude sõpradega ringi joosta ja mängida. Kati ja Eele tegid seal lastele igasuguseid mänge kah, et said auhindu ja nii. Isa hoidis Annil silma peal ja kantseldas Kasparit enamuse ajast. Ma aga passisin niisama tühja. Lootsin, et saan Mammut ja Liisut näha, aga nad olid nii hõivatud, et ei olnud aega kohtuda; hiljem Maarja-Liisaga ikka sai paar lauset vahetatud. No eks ma pean rõõmustama selle üle mis on, mitte kurvastama selle üle mida ei ole. Jalutasin veidi ringi, vaatasin kirikut ja kabelit ning võtsin siis autos palli ja läksin staadionile toksima. Otseloomulikult suutsin taaskord oma reielihase välja ventada sealt kus ta pole veel ära paraneda jõudnud. Go me!

Enne äraminekut käisime veel korra lõkke juures, sest õde tahtis seal kedagi näha ja ka mulle jäi üks tuttav nägu silma. Seal oli üks mu gümnaasiumiaegne klassiõde Kadri, keda ma pole vist peale lõpetamist üldse näinud. Uurisime kärmelt elu ja oligi juba aeg kodu poole sõita. Kell oli siis just südaööks tiksunud.
Kodus tahtis õde arvutis olla ja ma siis ootasin nii kaua oma korda - veidi enne kolme see ka saabus.

Pannkoogipäev

Hommikul rääksisin Krissuga juttu ja vaatasime Simpsoneid ja neid selgeltnägijaid. Simpsonid on ikka parim :)
Marge: "Vanaisa ajab mind hulluks."
Homer: "Miks sa seda mulle räägid, ta on ju sinu äiapapa!?!"
Parim lihtsalt. Lillevere tuli läbi, rääkisime veel enne pühasid veidi 'Jalgpalli laupäevast' - selline nimi saab siis sellele ettevõtmisele. Täna oli lahe hommik kusjuures, sest vaadake eile/üleeile käisime metsas ja tegime hommikus pannusid eks ja vot nüüd isa oli ka hommikuks pannkooke teinud, nammi. Ja siis lambist kutsus õde endale küll, et teeb pannkooki, tulge sööma - ega küll küllale liiga tee!

Viisin isa sinna ja läksin ise veel korra rannast läbi, et Lauraga (Laiapea) veidi juttu ajada. Siis võtsin veidi bensiini kah, sest homme plaan maale minna Jaanitulele. Läksin sõin siis veidi pannusid ja käisin korra ka noortekast läbi ning kella kaheksast sai jälle Kaare kooli juures jalkat mängitud. Täna kuidagi varakult vajusid kõik minema... tahtsid vist enne kümmet poodi jõuda, et piduvägijooki osta.
Igaljuhul kümne paiku olin kodus tagasi ja veetsin oma õhtut teleka ja arvuti ees. Lahutamatuks kaaslaseks oli ka Suvelaul - Allan Vainola looming suveetenduse 'Röövlitütar Ronja' jaoks. Lihtsalt nii super laul ja noh suvi ka juba ametlikult alanud, nii et täitsa kohane lugu.
Kes tahab võib selle siit tõmmata endale Allan Vainola - Suvelaul.

Metsalised

Laupäev (20. Juuni)

Ärkasin viimaste nädalatega võrreldes varakult. Läksin Ugala juurde, sest mu ühed sõbrad (Piret, Helena, Grete, Kärt, ja veel kindlasti keegi) lõpetasid põhikooli seal. Eks tegelikult suurem töö sai ikka koolis ära tehtud, aga täna oli see päev, mida saab mäletada. Mõni mäletab kauem, mõni mäletab erinavalt, aga midagi ikka meelde jääb. Siis läksin koju ja pakkisin ja asjatasin ning aja möödudes läksin Jakobsoni kooli juurde - seal mul mõned sõbrad lõpetasin gümnaasiumi (Eha, Maarja,Stella ning tuttavatest nimedest veel Cathy, Jaagup ja Piret). Nägin seal ka Joonast, kes just oli lõpetanud Paalalinna gümnaasiumi ja siis veel Laurat (Paluoja), kes eile Jakobsonis põhikooli lõpetas - nägin veel palju inimesi: Tiit, Maris, Merka, Mairi, Sandra, Ahven.. neid oli veel. Täna nägin üldse palju inimesi, kõik ei jäänudki meelde.
Kõiksugu lõpetajatest tahtsin veel ära nimetada Maria, Kadri, Grete, Silva, Lisbeth, Liisa-Andra, Janne, Claid, Anett, Gerli, Elina ja jällegi võisin ma vabalt kellegi unustada...

Pärast lõpetamisi läksin koos Marise, Arti ja Luidega Tartusse mängule. Sinna tuli veel palju Tuleviku toetajaid - kahekümneviiest fännipiletist jäid mu andmetel vaid kaks tükki kasutamata, aga mõned kes vaatama tulid, ostsid pileti, või said muul moel sisse, nagu näiteks Jamesel on pressipääse ja Tutki isa arvatavasti ka ei pidand ostma, aga see selleks - kohal oli meid umbes 30! Neli autot Viljandist, Sosku ja Helen Tallinnast, Mikk Miländer, Taska ja Kuresoo vanemad ning Siim Roops oli ka oma tüdruksõbraga mängu vaatamas.
Mäng ise aga oli suht mannetu ja tagatipuks suudeti võit ka veel maha mängida. Et siis 1:1 viik jäi seekord.

Pärast mängu sõitsime tagasi Viljandisse. Jaanuse auto aga läks poodlema ja sealt otse Võhma. Mina istusin kodu oma autosse ja hakkasin ka sinna poole liikuma ning saime lõpuks Suure-Jaanis kokku. Ekslesime veidi, aga kella kümneks jõudsime ikka õigesse kohta välja ja hakkasime metsatama. Grillisme ja ajasime niisama jutt lõkke ümber. Kui pimedamaks ja jahedamaks läks, liikusime edasi tuppa ja mängisime Johansone, ehk "tiu-tiu-tiu" ja "ära pane küünalt puu peale põlema" jne.. tegime oma laule seal. Mängisime ka Aliast, milles ma taaskord võidukas olin ning sukeldusime magamiskottidesse, et õudukaid a'la "Must käsi" rääkida. Väljas oli juba valge ja võiks arvata, et kell oli nii umbes nelja paiku, kui kõik väga vaikseks jäi ning me üks teise järel unne suikusime.

Pühapäev (21. Juuni)

Ärkasin pärast paari tunnist und veidi seitse läbi, et teha ettevalmistused hommikusöögiks. See tähedas, et tegin pliidi alla tule ja segasin kokku pannkoogi taigna. Hakkasin vaikselt küpsetama, kuni esimene laar saigi valmis. Ootasin siis veidi ja läksin võtsin Piial varbast kinni, sest ta tahtis ka pannusid teha. Ta vaatas mind väga unise näoga ja küsis, et kui ta tahab ka küpsetada, kas ta peab kohe ärkama :) Nunnukas. Veidi aja pärast ta tuli alla ja ma aitasin tal ärgata - seisime päris pikalt õues ja kuulasime linnulaulu. Siis läksime tainast tegema, sest esimese ma olin juba ära küpsetanud. Jahu valasin ise kaussi, sest Piuks arvas, et ta on liiga unine veel ja ajab maha. Siis tuli lüpsi aeg - meil oli kaks lehma kaasas - Maasu ja Täpi. Maasul oli udar juba pool tühi, nii et pidime ja Täpilt piima võtma ning pärast lühidat konsulteerimist pannkoogitaignaspetsialistiga saimegi küpsetama minna.

Alguses oli pliit liiga kuum ja peagi andis Piia alla ning otsustas assisteerimise kasuks. Otsustasime siis teha suuri pannkooke, sest väikestega on liiga palju pusimist ja mingi aja möödudes oli hommikusöök valmis. Enne sööma hakkamist pissis veel Täpi veidi Piiale sülle ja põrandale, aga sellest ei olnud midagi. Peaks mainima, et pannkoogid moosiga on ikka super algus hommikule :)
Jansi viis mingi aeg Merka ja Ulvi Võhmasse, sest nad pidid Tallinnasse minema ja kui ta tagasi jõudis oligi aeg juba koristama hakata ning koju minna.

Umbes ühest jõudsin Viljandisse ja enne lõunauinakut rääkisime veel lühidalt Krissuga, mida seal metsas teha jõudsime, kuid väsimus oli tõesti suur ja õhtu alles veel ees, nii et paar tundi und tundus ainsa lahendusena. Ärkasin taas veidi enne viit, et jõudsin täpselt järve äärde mängule, kus Tuleviku duubel vormistas väravateta viigi Warrioriga. Pärast mängu läksin otse kirikusse, et ette valmistada õhtupalvus, mille ma ka kella kaheksast läbi viisin. Kui jällegi koju jõudsin oli Kaspar meile külla jõudnud (pärast hirmutavat seiklust) ja nautis vannimõnusid. Mina läksin veel korraks arvuti taha ning leidin end peagi taas unedemaalt.

Ärkasin veel ühe korra, see juhtus umbes poole ühe paiku, kui õde helistas ja palus, et ma talle Holstresse järgi läheks, sest Annil hakavad vist hambad kasvama ja ei taha magada kuidagi. Kui juba autoni jõudsin, helistas ta uesti ja ütles, et sai lapse ikka magama ja polegi vaja sõita. Nüüd siis peab midagi oma unetusega ette võtma - kõige parem lahendus on muidgi blogi kirjutamine ja selle ning ka teiste blogide lugemisega ma põhiliselt tegutsenud olengi. Nüüd aga on kell jällegi neli ja tundub, et peaks oma traditsiooni jätkama ja magama minema :D

Pargiserval

Olin suht.. ei leia sõna.. mitte just hirmul, aga veidi kartsin ja siis mitte just teadmatuses, aga ma ikka ei saanud aru, et mis toimub. Krissu oli haiglas. Mulle ei meeldi väga haiglad. Mulle Krissu väga meeldib. Ma ei osanud midagi mõelda ja samas mõtlesin nagu, et mida!? Õnneks ta nüüd kodus. Kodu on hea koht.
Olgu. Hmm.. vist läks hästi, igaljuhul ei läinud halvasti...

Kas on hea kui halb ei ole?

Sosistan, et sa ei kuuleks:

tagasi sa tule kohe

Mõtlesime Piiaga, et mida küll oleks vaja kaasa võtta homme, kui metsa läheme, aga ei tahtnud täit vastutust võtta ja tulime ideele, et saame kokku nii paljud, kui võimalik ja arutame läbi. Merka oli tööl ja Mairil oli ka mingi pidu vist, aga tegime nii, et kell üheksast kohtume. Piia oli juba kohal ja ma jõudsin enam-vähem täpselt, hakkasime koos ootama. Kümne mintsa pärast tulid ka Mauks ja Merka ning ka Ulvi, tal kool läbi ja ka juba Viljandis. Arkaadias ei olnud päikest, nii et me läksime seda lossadesse otsima. Seal ka ei olnud väga, aga jäime ikkagi kiigule istuma. Vaatasime igast küljest ja tegime kiired inventuurid kujuteldavates sahvrites ning leidsime moosi, kurki, mahla, jne. Need saab suht tasuta kaasa, aga siis vaatasime, et mida seal pole ja mida ostma peaks ja veel, et mida sahvrist ei saa, aga peaks ikka kaasa võtma - lõpuks saime kõik kirja oma arust ja läksime koju. Vähemalt mina läksin koju ja Piia ning Merka läksid ka kodu poole... rohkem ma ei tea.

Siniallikal

Nagu tavaks saanud, ärkasin ma pärast päeva, ehk see kord siis kolmest. Rääkisime Mairiga juttu ja otsustasime, et midagi peaks tegema. Otsustasime ära! Käisin veel korra Männimäel keldris ja tõin sealt moosi ja mahla. Tegelikult pidin sealt posti ära tooma, aga ainus mille unustasin, oligi post - kirjad noh. Ja siis läksin koju tagasi, et õue minna - kell oli seitse - Mairi ja Merka tulid pea ning hakkasime kõndima. Me kõndisime kaua ja kaugele, rada oli kitsas ja märg, kui kohale jõudsime, ei olnudki me veel kohal. Siis jõudsime jälle kohale, aga seda kohta ei olnud ikka veel - läksime kohta otsima, aga otsisime valest kohast. Tulime tagasi, et õigest kohast otsida ja seal see oligi. Vihma hakkas veidi rohkem sadama ja me sõime pizzat, apelsine ja kasekesi.

Ja just siis kui mõtlesime, et nüüd oleme kohal ja oli hea olla, siis taipasime, et olime ainult pool teed käinud, aga tagasi me enam minna ei jõudnud/tahtnud/viitsinud. Läksime siis natuke ja kutsusin isa autoga järgi, tegelikult oli mul autot veel vaja, sest kui koju jõudsin, siis ma koju ei jõudnudki, vaid läksin Maarjale (Pabunen) järgi, sest tema tahtis ka koju. Miks peaks olema, et mina saan koju ja tema ei saa?! See küll ei ole õiglane, mõtlesin ma ja äksin õiglust jalule seadma. Maarja on hea, ta on väga hea inimene, mitte et tal silmad-kõrvad ainult ilu pärast oleks, aga see tüdruk vaatab ja näeb ning kuulab ja kuulebki südamega.

Öölane

Jõudsin täna ju päris varakult koju ja võiks arvata, et magasin õhtuni, aga ei - juba kell kümme nelikümmend viis helises telefon! Ärge kartke, ma ei kavatsenudki vastata :D Ärkasin hoopiski teise korra peale, kui ta helises uuesti kell kaksteist. Rääkisin veerand tundi juttu ja kõne lõpus oli uni salapäraselt kadunud. Aga mida siis teha ühel tavalisel suve-eelsel päeval üksinda kodus? Ega suurt midagi ei olegi teha tegelt... passisin niisama. Vaatasin helendavaid ekraane ja toksisin tähti sõnadeks. Plaan oli selline, et kaheksast õhtul tahtsin liituda nende tüüpidega, kes Kaare kooli juures palli taovad - sai ju eelnevalt selline aeg kokku lepitud. Kuid enne veel otsustasin veidi köögis askeldada. Teate, kord tõmbas Anni Marita meil ühe vaagna laua pealt maha ja see läks mitmeks tükiks; minu plaan oli need taas ühte liita. Veidi liimi ja vaagen nagu uus, ainult et seal on praod peal :D

Seal askeldades leidsin paki küpsiseid ning mul tekkis suur küpsisetordi isu. Segasin siis mingi möksi kokku ja tegin ühe väikse maiustuse, mida oleks hea pärast jalkat nosida. Käisin veel tiiru bensukas ja siis juba Kaarde. Ma jäin veidi hiljaks ja teised olid juba alustanud, kuid pärast väikest sooja tegemist sain nendega liituda. Mängisin see kord kõiki positsioone, mitte küll korraga, aga aega mööda. Kõige jubedam oli väravas olla - kunagi tatina trennis käies ma olin küll väravavaht, aga sellest on liiga palju aega möödas. Ja ühe ilge litaka sain ka mööda nägu, mis paariks sekundiks ikka päris pildituks võttis. Prillid jäid terveks ja mu ilus nägu kah, nii et sain jätkata. Kokku mängisime kaks tundi ja nii poole üheteistkümne paiku ma koju jõudsingi.

Kaspar oli vannis käinud ja oli nüüd nii väsind, et ei jõudnud isegi tervitama mind tulla, küsis vaid vaikselt: "Kesse tuli?" Võtsin külmikust oma maistuse ja läksin seda teleka ette nosima. Üle väga pika aja juhtusin msn'is taas Maarja (Tammega) rääkima, kes ka koju suvepuhkusele lasti. Mõtlesin mingi aeg enne kahte, et nüüd aitab, lähen ära magama, aga mina ei tea kuidas see juhtus, kuid kell on jälle pool viis :D Head aega!

Vette mängima?!

Teisipäev (16. Juuni)

Nagu tavaliselt, siis päeva poole midagi erilist teha ei olnud. Samas, kui arvestada, et ma alati alles öösel kolme/nelja paiku magama saan, siis võite ise arvata mida ma enamuse valge inimese päevasest ajast teen - magan otseloomulikult :) Lõunaks juba ajan end tagajalgadele ning hakkan oma loomalikku instinkti järgides tegelema elutähtsate toimingutega, ehk siis söön hommikusööki, mida kellaaja järgi võib küll juba lõunaeineks nimetada. Siis tõestan endale ja kogu maailmale, et ma pole pelgalt loom vaid intelligentne isiksus ja oskan käsitleda arvutit ning televiisoripulti. Kui ka see on edukalt sooritatud, saan koondada oma mõtted tänasele jalgpallilahingule Viljandi Linnastaadionil, kus kohtuvad Tulevik ja Kalju.

Vahepeal selgus, et isa peab linna minema ja nüüd on minu kord Kasparit kantseldada - pean teda veidi valvama ja siis endaga staadionile kaasa võtma, kuhu ka kallis õde lubas tulla, et siis Kaspar vahelduseks enda juurde võtta. Vaatasime veidi multikaid, panime riidesse ja tõmbasime veel Küünismehe vöö ka peale ning olimegi valmis minema. Esialgu oli raske parkimiskohtagi leida, sest inimesi oli staadioni avamisele väga palju kogunenud. Otsisime sõbrad üles ja seadsime endid mugavalt sisse. Lõpuks (tegelikult küll üpris mängu alguses) jõudis ka õde kohale ja lootsin, et nüüd saan täielikult mängule keskenduda, aga üks väike Küünismees muudkui jooksis igal pool ringi ja nõudis palju tähelepanu.

Vaheajal oli veel eriti kole elamus, kui avastasin, et Kaspar on ära kadunud ja läksin teda otsima - viimaks leidsin ta järve äärest, selle heksagoni juurest: saapad olid juba jalast võetud, üks sokk vedeles maas ja teine oli kohe järgnemas, ise vaid paar meetrit vee piirist - tahtis vette mängima minna. See oli üks mu elu kiiremateist (haige jalaga) spurtidest, mis ma olen siiani teinud. Siiani - selle pärast, et seda mehikest tundes ei jää see viimaseks korraks. Andsin ta õele üle ja läksin mängule tagasi. Tuli nõme kaotus 0:2. Mängu nagu oli küll, kuid Kalju sai oma värva ära löödud ja tagasi ei õnnestunud lüüa, hoopiski löödi veel teinegi kontrast ära, sest liinid olid kõik rünnakule tõusnud, et punktigi päästa. Jama värk!

Pärast mängu aga oli selline tunne, et peaks ikka midagi tegema ja jõudsin veel Helena kinni püüda ning veenda teda, et kodus ei ole põnev. Helistasime sõpradele ja üritasime neid omakorda veenda meiega koos aega veetma tulla noortekasse. Mõni võttis vedu ja mõni mitte, mõni oli maal ja mõni kontserdil, aga saime ikkagi arvastatava hulga inimesi kokku - kuus nägu. Lisaks minule ja Five'le olid veel Eha ja Oskar ning veidikese hilinemisega tulid ka Mairi ja Merka. Tagusime wiid, piljardit ja koronat ning sõime pelmeene ja jäätist. Täitsa tore oli ja aeg lendas nagu mingi hästi kiiresti lendav asi :)

Koju jõudsin ma poole viiest ja täistunnil jõudsin ka magama. Pole paha!

Rahulik päev

Täna oli selline niisama passimise päev. Ärkasin üles ja passisin tühja. Vist panin isegi teleka käima ja arvuti kah ning nii see aeg lendaski. Õde helistas mingi aeg ja palus, et ma talle Holstresse järgi läheks. Kaspar magas päeval tublisti kolm tundi järjest ja ma võtsin ta kaasa, et isa saaks ka rahu natuke. Kui sinna jõudsime, siis nad juba pakkisid asju kokku - Denga ja Trinzu olid ka seal, lisaks õele ja Annile ja Holly ka muidugi. Alguses oli ta päris kurine, et me niimoodi sinna sisse sadasime Kassuga, aga siis tuli kohe sülle ja hakkas jälle musitama, selline väike lemmik mul :) Kaspar tahtis mulle veel sauna näidata ja tegi väikse tuuri, aga tulime üpris ruttu ära sealt.

Viisin nad kõik Mäesse ja tulin tagasi koju passima. Aaa, poes käisin ka vahepeal, aga ega rohkem seltsielu küll täna ei olnud. Telekat vaatasin ka palju, igasuguseid filme ja seriaale ning märkamatult oligi öö.
Ja vahva on veel see, et kuskil kümne paiku õhtul vaatasin aknast välja ning nagu päev - nii valge! Ja nüüd on kell kolm öösel ja jälle on valge, nagu suvi hakkaks vaikselt kohale jõudma, mina olen rahul :D

Uus muru

Et teil vähestel lugejatel põnev ka oleks, siis panen siia mõne kaasaegse postituse kah :) Küll ma jõuan veel neid vanu postitusi kirjutada hiljem kah.

Magasin kaua ja kui üles ärkasin siis magasin veel natuke otsa. Õiget hetke ei mäletagi millal üles tõusin, aga see oli vist pärast keskpäeva. Õde, Trinzu ja Deniss olid juba meile jõudnud ja jutustasid seal. Mingi aeg kui söök valmis sai, läksin ka alla - see oli nii umbes nelja paiku. Vaatasin, et laua peal oli mingi tavalisest suurem õlakott ja uurisin, et kas keegi hakkab kolima, et nii suurte kottidega peab ringi käima, aga selgus, et ei kolita midagi - seal hoopis elab keegi. Seal oli Triinu koer Holly. Ta on ikka suht nunnu peaks mainima, selline pisikene, aga ülisuurte silmadega ja nii kui sülle võtsin, hakkas kohe musitama.

Koerad musitatud (well, the best I can get) ja kõht täis, valmistusin mänguks. Rahvas tahtis ka kaasa tulla, sest oli ka lootust, et Dima seisab täna väravas ning siis saavad tüdrukud tema tähelepanu hajutada. Mõeldud-tehtud ja mingi hetk olimegi juba teel. Korjasime ka Mairi peale ja käisime korrask Uueveskilt läbi, et teisest autost sallid võtta. Staadionile jõudsime piisavalt enne mängu, kuid siiski napilt. Täna oli eriline mäng selle poolest, et see toimus renoveeritud muruväljakul ja lisaks oli ka selleks puhuks James Inglismaalt tagasi. Võimalusi oli Tulevikul ikka ohtralt, kuid palli said võrku hoopiski Kiviõli pallurid ja mäng kaotati 0:1.
Staadionil sai ka kokku lepitud, et täna lükkame ise ka veidi palli ja läksingi koju riideid vahetama.

Enne kaheksat võtsin veel Katre peale ja viisin isa töö juurde ning sealt edasi juba platsile. Mängisime umbes kaks tundi, koos pausidega olime platsil kokku kaks tundi ja kakskümmend minutit. Tuntumatest nägudest olid seal fännidest lisaks minule ja Katrele veel Oliver ja tegevpalluritest Tuleviku U-17 mängija Claid ning Eesti U-15 koondislane Aron Kristjan. See meeskond kus mina mängisin võitis - lõpuskoori ei suutnudki välja arvutada, aga 10:6 pealt oli tahtmine juba lõpetada, kuid mängisime veel veidi ja selle ajaga jõudsid mõlemad pooled paar korda skoorida. Nõme oli kogu asja juures vaid see, et ma tõmbasin endal reiepealse lihase täiega ära ja pidin nüüd kinni siduma selle, ehk läheb paremaks. Kolmapäeval taas plaanis taguda veidi.

Tulin taas koju, pesin, sõin, ajasin isaga juttu ja ronisin siis arvuti taha, kuid seda vaid natukeseks ajaks, sest tekkis idee minna noortekasse wiid ja piljardit pelama ning kaheteistkümnest olimegi juba seal. Täna olin võidukas, mängisime Mairiga tennist, pesapalli, bowlingut ja golfi, milledest võitsin kolm mängu - golfi jätsime pooleli (minu 10 punktises eduseisus), sest see võttis liiga palju aega. Siis võitsin piljardis nii Jaanust kui ka Mairit.
Poole kahest aga olin juba kodus, vot kui kiired me oleme!
Nüüd lähen valmistun homseks päevaks, ehk siis lihtrahva keeles: lähen magama, head ööd :)

Järvejooks

Tänast päeva olen nii kaua oodanud - terve aasta - lõpuks ometi saab jälle aja peale ümber järve joosta! Panin kõik asjad valmis ja läksin Mäesse, et seal riided vahetada ja siis saaksin rajale kaasa võtta vaid kiibi, numbri ja väikese pudeli, aga lisaks sellele oli minu käes ka veel Tohvri number ja kiip, milledest tahtsin kiirelt vabaneda. Keda aga polnud, oli Toomas - helistasime korduvalt ja alati oli ta ikka veel teel, viimaste andmete kohaselt oli ta veel kiiruse ületamise eest trahvi saanud, nii et jäi veel rohkem hiljaks. Ootasin kuni viimase minutini ja hüppasin siis suvalises kohas stardikoridori ja sain seetõttu ka hea algpositsiooni, kuid suutsin rajal korduvalt väga valesid otsuseid teha - kord otsustasin lõigata kohast kus ei ole olnud hea lõigata ja siis jälle jätsin lõikamata, kus oleks olnud hea lõigata, aga lõpptulemusega võib rahule jääda. Eesmärk oli joosta alla tunni ja selle ma ka saavutasin.

Ma ise küll nägin finisis aega 57 minutit ja mõned sekundid, kuid arvuti mu aega ei registreerinud, arvatavasti selle pärast, mul oli ka Toomase kiip vöö vahel. Käisin siis küsimas, et mis mu ajast sai, sest seda protokollis ei olnud ja diplomit ma ei saanud, aga lubati video pealt vaadata ja ikkagi lõpuprotokolli lisada. Sinna kirjutati ajaks 58:49, mis on kindlasti poolteist minutit aeglasem kui mu tegelik aeg, aga ei viitsi küll vaidlema minna - alla tunni sai jookstud ja sellega ma olen rahul. Pärast jooksu läksin koju pesema ja siis viisin PP'le veel piima ja koort, mille olin lahkesti oma külmikusse lubanud ööseks hoiule jätta.

Läksin siis Mäesse grillima, selline Anni sünnipäev ja järvejooks ja kevadpüha grillimine oli meil. Siis Kaspar käis naabripoisse segamas ja nägi, et ühel on särgipeal turtles'i pilt ja pidas vajalikuks poisse informeerida, et tal on turtles'i trussikud :) Päris kino sai, pärast tuli Kassu veel meie jurde ja ma läksin PP'le. Nägin seal hulganisti sõpru ja siis veel Trepikoja kontsert oli ka, mis oli üli hea. Elari (Lend) pidi ööseks mu juurde tulema ja me Jaanusega ootasime siis teda ning arutlesime, et kas on juba hilja Heleni kutsel sauna minna või ei ole, aga selleks ajaks mil Elari valmis sai, oli meie arust juba hilja, nii et läksime lihtsalt koju ära.
Eriti mõtekas oli see veel selle pärast, et hommikul oli vaja varakult ärgata.

Viimane aprill

Täna käisin oma Järvejooksu numbril järel ja registreerisin Toomase (Tohver) ka jooksule, ta lubas juba eelmine aasta tulla, aga midagi tuli vahele vist. Seekord siis asi kindlam ja sain ta numbri ka kohe kätte. Homsest alates ei tohi enam talverehidega sõit, nii et vahetasime kummid ka ära Toyotal, Fordil seda mure enam pole.
Kristiina (Kaljuste) helistas ja palus mind appi Piiblipäevade kohviku ülesseadmisel. Käisime hulgikas ja tõime toidud-joogid ära ning hakkasime laudu tassima. Väga kaua ma seal ei olnud, aga jõudsime päris palju tehtud. Läksime veel pagariärisid tüütama, et saaks värskeid saiakesi osta, aga kuna homme on püha, siis nad kõik suletud ju - tiirutasime päris kaua ja väga palju targemaks ei saanud, aga abiks ikka. Mõned telefoninumbrid ja kellaajad.

Kui koju läksin, siis jõudis Jaanus ka Viljandi ja tõi mingid mu ema saadetud asjad ära. Sain ka kutse Teedu juurde grillima ning otsustasime Jansiga vaatama minna mis rahvas seal on. See oli täitsa ok otsus, sest süüa anti ja tuttavaid nägusid oli ka, keda polnud ammu näinud. Remo ja Dagmar (Pasovs) olid kaugemalt külalised ja Ulvit polnud ka ammu näinud, lisaks veel Merka, Mairi, Karmela, Jaanika, Pilvarid, ja veel mõned kelle nimed juba meelest läinud...
Aga kuna homme pean jooksma jõudma, siis tulin üpris varakult ära sealt, tudumaale :)

Pinginaaber

Täna on eriti tähtis päev, sest on rahvusvaheline pingninaabrite päev - ehk Sandra (Sillamaa) sünnipäev ja minu nimepäev ja kuna Sass on Rootsis, siis ongi see rahvusvaheline :)
Käisin jooksmas ka täna. Mõtlsesin et pingutan veel veidi ja siis homse päeva puhkan, aga pärast viite kilomeetrit olin nii läbi, jalad olid nagu pakud all - üldse ei jõudnud edasi liikuda. Lonkisin vaikselt koju ja hakkasin taastuma, see tähendab, et sõin ja magasin vaheldumisi. Vaatasin telekat ka, sealt näitas snookrit ning jutustasin Krissuga veidi. Kaks tüdrukut teatasid veel täna, et nad tahaks ka öö-ten-singi tulla, mis laupäeval toimub. Lahe!

Ja siis Kaspar tegi kino jälle, tal on neid igasuguseid superkangelasi, küll spiderman'e ja küll batman'e, aga täna tuli välja uue nimega - Super Eero! See on tuletatud ingliskeelsest sõnast superhero. Mõtlesin talle ka profiili välja, mis oleks siis järgmine:

Nimi: Super Eero
Supervõime: Külvab väga kiiresti
Nõrkus: Õlu
Salarelv: Reha
Riietus: Traktoristi päevitus
Asukoht: Kolga-Jaani
Vaenlane: Kirvemees
Ülemus: Naine / Ema
Abiline: Koer Pontu
Huvitav fakt: Norskab

Tagurpidi Ants

Et korralikult Ümber järve jooksuks valmistuda, siis jooksin ka täna ühe tiiru, et rada ikka kuivana ka tuttav oleks. See kord, aga jooksin tagurpidi, ehk siis panin otse staadionile, sealt Viiratsi poole ja siis ümber järve koju. Päris lõpuni ikka ei jooksnud, kokku nii üheksa kilo ja aega kulus selleks 45 minutit, nii et polegi kõige hullem. Vaatan, ehk lähen veel homme ka natuke sörkima ja siis puhkan ühe päeva enne jooksu kah.
Peale jooksu tõin veel õe meile Malmi ja siis läksin Tallinnasse, Mairile järgi. Tal küll pole veel kool läbi, aga tuleb nädaks koju puhkama, enne tähtsat lõpetamist :)

Kuiv ja palav

Järvejooks on juba lähenemas, aga trenniga on asjad halvasti, pole nädal aega jooksmas käinud. Nüüd siis soe ilm ja saab ilma lumeta joosta. Täitsa kohutav kui kuiv ja palav oli. Pärast kahte kilomeetrit olin janust nõrkemas. Mu jooksmisel oli ainult üks eesmärk - saada juua!! Lõpuks muidugi jõudsin ka koju ja sain juua, aga selleks kulus kokku 12km ehk üks tund ja kakskümmend minutit. Esialgu küll tundub, et 1.mail alla tunni joosta on veidi ülepakutud.. aga oli see mul ka esimene jooks kuival pinnal, nii et loodame ikka paremat tulemust.

Pärast jooksu sain õelt kutse, et ta on süüa valmistanud ja tahaks seda meiega jagada, umbes viie paiku jõudsime siis ka kohale. Kõht sai täis ja magustoiduks oli ka need kohupiima pannkoogid või mis iganes nendel see nimi on. Pärast läksime veel isaga poodi ja kodus ootas mind vana sõber televiisor, kes näitas mulle snookerit :)
Kella kaheksast läksin veel noortekasse ning kahe tunni möödudes tulin taas oma sõbra teleka seltsi, et Ultimate Survivorit vaadata. Homme lähen üritan uuesti joosta.

Krambid

Pühapäev (26. Aprill)

Jätkame võidulainel - seekord näitas Tuleviku duubel Legioni vastu hambaid ja võitis neid 3:1. Eks neid võimalusi oli muidugi rohkem, aga imekombel seisis vastaste väravavaht alati õige (meie jaoks siiski vale) koha peal, kuid võit oli siiski ülikindel. Pärast mängu läksin otse Ten Singi ja siis Jaanika helistas vahepeal, et tal vaja haiglasse saada, aga ma ei saanud proovist ära minna kuidagi. Pärast läksin veel tema juurest läbi, aga ta oli juba taksoga ära läinud.

Kodus rääksime ja unistasime emmessennis Krissuga šašlõkist ja vaatasime kuidas väike poiss laulis koos Ivo Linnaga kikilipsu laulu :) Siis mingi enne ühtteist helistas Jansa jälle ja kurtis, et tal halvemaks läinud jälle tervis ja vaja uuesti haiglasse saada. Viisin ta siis sinna ja võtsin ettenägelikult jalgpalli ka kaasa, et aega sisustada. Alguses passisin autos, et äkki tuleb ruttu tagasi, aga ei tulnud. Siis võtsin palli välja ja läksin muruplatsile taguma. Jooksin seal puude vahel ringi päris kaua kohe. Seal sünnitusosakonnas olid mingid tüübid juba päris lähedal vist - passisid seal, mitte palatis, aga seal kus peaaegu sünnitatakse. Enne Anni Marita sündi oli õde ka seal toas - mingid aparaadid ja asjad on seal ja nii. Noh igaljuhul see mees aeg-ajalt vahtis aknast välja ja tõmbas kogu aeg kardinat üha rohkem ette :)

Mingi paar tundi läks aega vist seal - Jaanikal tehti igast analüüse ja pilte, aga lõpuks saadeti ikka koju tagasi. Umbes poole ühest läksime minema sealt ja see paarike sai rahulikult oma last sünnitama hakata :D

Tulevik on võitmatu!

Tänane päeva sündmus oli otseloomulikult Meistriliiga kohtumine, kus Tulevik võõrustas Florat. See läks nagu super hästi, sest Flora läks küll juhtima, aga Kuresoo pani kohe vastu neile ja mäng lõppeski 1:1 viigiga. Kuigi Flora on kehvasti alustand hooaega ja meie ülihästi, siis ikkagi oli neilt punkti võtmine suur tegu.

See pilt on tehtud täpselt enne väravat, kui Jüri karistusalas pikali tõmmati. Kuigi kohtunik penaltit ei määranud, oli vastaste tähelepanu paljuski temale koondunud ja see jättis Jürgenile vabad käed (loe: jalad) lahtine pall väravasse toimetada :)

Hiljem sain ka oma uudistelaengu kätte. Nagu teada, ei ole ma just kõige aktiivsem lehtede lugeja, aga heast soovist sõpra aidata, hakkasin otsima reedeseid esileheuudiseid :) Mõni õpetaja mõtleb ikka geniaalseid ülesandeid välja! Lugesin mis ma lugesin, aga ühtegi esileheuudist ma küll ei leidnud - nii palju siis minu panusest! Lohutasin end sellega, et õnneks ei peagi mina seda koolis tegema ning teadsin, et Krissu saab ise palju paremini hakkama selle ülesandega.

Ja otseloomulikult oli lisaboonus see, et sain teada sellistest lehtedest ja kohtadest, millest enne kuulnudki ei olnud, selline tunne-oma-kodumaad õhtu oli jällegi.

Maamiis

Neljapäev ja Reede (23.-24. Aprill)

Läksime isaga neljapäeval maale, et seal veidi korda luua. Kuna segadust oli palju oodata, siis otsisime sellise aja, et saaksime kaheks päevaks jääda. Põhiteema oli see, et isa lõikas viljapuid ja ma vedasin neid oksi minema. Lisaks koristasin väikest aeda mingitest tüütutest kasvudest, mis hekist olid juba aeda kasvanud ja ka sissesõidu tee heki aluse tegin puhtaks. Siis tüdinesin ära sellest ja läksin vahelduseks pööningule. Sinna mul plaanis kunagi teine korrus välja ehitada, ehk siis selline suur tuba või kaks ja rõdu ka, aga kõige pealt vaja see vanast soojustusest ja asjadest tühjaks teha. Ning siis trepp ka, kuid see juba omaette ooper. Igaljuhul tõstsin sealt veidi savi ja mulda välja, aga üksi on see ikka jube töö, sest iga ämbriga pean ise redelist alla minema ja tühjendama ja üles tagasi ja teate, see võtab hullult kaua aega :D

Naabertalu sulased tulid ka sinna jõlkuma, et veidi aidata ja tasuks õlut saada. Võtsid ühe vana kase maha, mis oli heki sees veel. See sai kunagi äikesest löögi ja oli päris inetu niimoodi. Veel saagisid igast vanu kände pooleks seal - neil on mootorsaag ja see ju ikka palju tõhusam. Kaevule tegin ka uue kaane, see tuli ikka iludus kohe. Ükskord käisime seal ja siis ma tegin uue keavukatte, aga kaaneks jätsin vana ukse, nüüd siis klopsisin sinna kena kaane, sellise soontega ja puha, et täpselt jääb sinna peale ega libise. Noh, kunagi külla tulete, siis näitan ;)
Päris palju sai tehtud tegelt. Mõtlesin et premeerin end selle puhul ja läksin otsisin üles kooli staadioni - pall ja punnid olid mul kaasas, nii et kavatsesin veidi taguda seal.

Oli meeles mul kuidagi, et seal on väravad ja puha, aga otseloomulikult ei olnud seal võrke, nõnda et igakord kui väravasse (või siis ka sealt mööda) lõin, pidin jälle pallile järgi jooksma. Noori seal Suislepas vist eriti ei ole, mingi lapsed olid küll, veidi luusisid ja lõpuks julgesid ligi tulla. Lükkasime söötu ja ajasime juttu veidi, aga lõpuks hakkas neil igav vist ja ausalt öeldes mul ka ja läksimegi igaüks oma teed. Minu tee muidugi viis tagasi Paju tallu :) Õhtu juba hakkas vaikselt paistma - tegin lauda kõrvale väikse lõkkeplatsi, et siis pisikesi oksakesi mis puude lõikusest üle jäi ära põletada. Lisaks oli lõkkest nii palju kasu, et sain seal viinereid sussutada, mida siis kartulipudru kõrvale serveerisin. Muist okstest muidugi läks ka ahju, sest ikkagi arvestatavalt külm oli toas - terve talv ei ole köetud seda maja ja veidi andis tunda.

Viimasest korrast oli ka meeles see, et elektrijuhtmetes oli mingi kala. Ja siis ainult ühest pistikust saime voolu, kuid ega meil seda palju vaja polnudki, vaid vee keetmiseks ja siis valgustamiseks ka. Lubasin järgmisel päeval juhtmestiku korda teha - olin ettenägelikult ka veidi varustust kaasa võtnud.
Uni oli hea ja kohene ning ka ärkamisega polnud erilisi raskusi. Pärast kerget hommikueinet võtsin oma pikad juhtmed välja ning ohverdasin sealt mõned(kümned) meetrid. Mõõtsin ja lõikasin ja vedasid ja kruvisin ja proovisin ja lõpuks saingi elektri lausa igasse tuppa :)Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme.

Noh, päev nagu üks tööpäev ikka ja ega rohkem ei oskagi lisada, kui siis ainult seda, et kirbud on nõmedad! Mõned pildid tegin siiski ka, nii et vaadake ja imestage.

See ongi Paju talu. Kui ma veel väike poiss olin, tundus see ikka palju suurem.

Leidsin põllu pealt koera. Kunagi valvas ta meie maja, aga siis kadus ära -kõrge heina sisse.

Selle sauna ehitas minu vanaisa päris oma kätega.

Et ei kustuks see talu,
jääks üks kindelpaik.
Tee ja sild ja palu,
kanarbik vaikus ja vaik.
Et jääks kuskile värav,
kodu mis ootab veel
neid kes on kaua ära,
neid kes on kaua teel...

Plakatid

Tulevikul on nüüd uued plakatid olemas ja täna läheb esimene ports neid linna peale üles kah. Välja näevad nad sellised kenad kollased, üleval Tuleviku logo ja all vaskus nurgas on viljadlasest mägumehe Rasmus Luhakoodri pilt. Minu ülesanne on siis nendele õige info peale kirjutada ja vajalikkesse kohtadesse viia, nagu spordihoone ja kultuurimaja, et sealt siis omakorda inimesed need üles riputaksid. Kõigepealt tegin valmis sellised paberid kuhu on peale kirjutatud mängud, kuupäevad ja kellaajad ja siis lõikasin need välja ning kleepisin plakatitele. Seejärel sõitsin linna ja jagasin need laiali. Nüüd jääb vaid oodata millal linn nendega ära ehitakse :)

Täna juhuts üks omamoodi veider/lahe juhtum. Nimelt võib juhtuda, et kui paned oma nime google-otsingusse, siis üheks vasteks võib tulla ka minu blogi. Ja seda ka mõni kord isegi siis, kui su nime siin päriselt ei ole :) Nii juhtus näiteks ühe tüdrukuga Hiiumaalt, kes nüüd juba Pärnus elab. Kunagi kirjutasin ma jalkal käigust, kus lisaks teistele oli pealt vaatamas ka Jaanika ja üks soomlanna Ulla - vot ja juhtuski, et selle hiidlasest pärnaka nimi ongi Jaanika Ulla ja sellest avastusest sain ma nii teada, et ta lisas mind oma msni listi.

Nii et hakake aga googledama ennast ja tehke sõpru!!

Koosolemine

Teisipäev (21. Aprill)

Tänane päev koosnes suuresti sellest, et käisin Tallinnas JäPe koosolekul. Neile, kes ei tea mis või kes see JäPe on, siis see nimi on lühend sõnapaarist "Järgmine Peatus", mis omakorda on nimeks Kristlikule Noortefestivalile. Selline festival sai alguse juba 1932 aastal, kestis kuni 1939, sest siis tuli II Maailmasõda vahele ja nõuka aega ka ja ei saanud enam teha selliseid laagreid ning uuesti sai alustada siis pärast Eesti riigi taastamist. Kusjuures esimene kristlik noorte laager, millest on välja kasvanud JäPe toimus 1990 aasta juunis just Viljandis, Sammulis. Tänavu on siis tegu juubeliaastaga, kui järjepanu on 20 aastat selliseid laagreid korraldatud. Minu esimene laager oli aastal 2000 ja see toimus Prangli saarel, sealt alates olen puuduin vaid ühel aastal - 2002 - arvan, et olin siis Norras või mingil Ten Singi üritusel.

See aasta toimub JäPe Pilistveres ja selle pärast ma seal Tallinnas käisingi, et arutada kõiksugu küsimusi, mis selle ettevalmistamise käigus tekkinud on. JäPe ja koosolekute kohta võivad huvilised lugeda http://www.jape.ee/ lehelt. Aga nüüd lähemalt päevast kah. Õel oli vist mingi värk või midagi ja isa sõidutas teda Kolka, seetõttu jäi minu kasutusse katkise sumbutida Toyota ning sellega Tallinnasse ma sõita küll ei kavatsenud. Sain aga jutule Hermanniga, et saan koos temaga Pilistverest päälinna ja tagasi. Pidin vaid kindlalt kella kolmeks kohal olema. No panin autole hääled sisse (kuigi ega seal eriti pingutama ei pidanud - katkine sumbuti teeb piisavalt häält) ja olingi sinna teel. Jõudisn punkt kell kolm kohale ja läksin vaatama, et kus siis Hermann parasjagu on. Tuli välja, et tal oli söömine pooleli ja ootas veel lapsehoidjat, pakkus mullegi kehakostitust ja jäime beebi-istutajat (baby-sitter) ootama.

Lõpuks saime nii kuskil kella nelja paiku minema sealt ja jõudsime kenasti kuueks kohale, just sel kellaajal pidigi meie koosolek algama. Täitsa viljakad töötunnid olid, mõtteid muudkui lendas ja kui aus olla, siis ka aeg lendas päris kiiresti - täiesti märkamatult oli kell saanud kümme ja otsustasime arutelud sunniviisiliselt katkestada. Järjepanu neli tundi mõtteid ja juttu olid me ajud päris pehmeks keetnud ning oli ilmselgelt aeg lõpetada. Ees ootas veel kaks tundi sõitu Pilistverre ning sealt pidin veel ka kuidagi koju jõudma. Ideid muudkui tuli edasi, nii et terve autosõit oli ka veel selline kahe mehe koosolek ning aegajalt helistasime Tiinale ja Mari-Annile, kes veel edasi LNÜsse jäid, et nendega omi mõtteid jagada ning ka mõne koha pealt nõu küsida.

Lõpetuseks tahtsin veel mainida, et JäPe ei ole ainult mis, vaid ka kes. Nimelt on JäPe meie Kristliku Noortefestivali maskoti nimi. Ta on selline tore suur põder :) Põdra sees on hea olla näiteks varajasel hommikul, kui päike veel ei küta või isegi talvel, sest seal kipub väga kiirest väga palavaks minema, aga keset suve, kõrvetava päikese käes on vahepeal lihtsalt vaja natuke hinge tõmmata ja coca-colat kulistada :)

Mõni teravam silm ehk tunneb isegi selle põdranahas redutava noormehe isiku ära.

Hea kuju

Esmaspäev (20. Aprill)

Nüüd siis nädal möödunud sellest jala väljaväänamisest ja tõmbasin jällegi jooksusussid jalga ning tegin väikse tiiru ümber järve. Kõige pealt jooksin pool ringi ja jalutasin siis natuke, et veidi hinge tõmmata. Sinna otsa jooksin siis ka teise poole ringist - tempo oli selline rahulik, et mitte jalga liialt koormata ning ma polnud ju tükka aega trenni teinud. Viiratsi kandis nägin ka Steni, kes rattaga mulle vastu sõitis. Kui koju jõudsin siis olin kuidagi väga väsinud ja isegi magasin mingi hetk keset päeva.

Õhtul aga kuulsin põrutavat uudist, et Igelsiase-Aneti kuju on Kolga-Jaanis vallamaja eest ära viidud. Vallavanem oli lasknud selle kohaliku katlamaja ette viia. Ju ikka selle pärast, et kohalikud valimised on tulemas ja memmekestele see kuju eriti ei meeldinud ning vallavanemal vaja ju nende meele järgi olla, et rohkelt hääli koguda. Nõme igaljuhul! Kõige nõmedam selle asja juures on see, et ma olen ikka korduvalt seal Kolgas käinud ja seda kuju olen ka näinud, aga ma ei kujuta ettegi kus kohas see katlamaja veel on :)

Sinna-tänna

Ärkasin üllatavalt varakult, arvestades et ma ei läinud eile just kõige varajasemal kellaajal magama. Eks oma osa oli sellel muidugi ka lastel, sest Kats oli öösel meil ja hommikul oli plaanis Kaspariga teatrisse minna. Selle puhul lõigati Kassul ka juukseid ning just juuselõikusmasina hääle peale ma ärkasingi. Viisin nad siis kultuurimajja, kus ka etendus toimuma pidi - see oli selline Teater Kohvris värk. Läksin siis ise kirikusse, teenistusele muidugi ei jõudnud, aga ega eriti ei kahetsenud ka, sest Helmut oli täna. Lubasin Kalevile, et viin ta pärast teenistust Pilistverre, kuid enne käisin veel Riina juurest läbi ja viisin talle noorteka võtmed; ma ise plaanisin duubli mängule minna ja seetõttu ei jõuaks piisavalt varakult Ten Singi jaoks uksi lahti teha.

Pilistverre ma peatuma ei jäänud, vaid suundusin kohe tagasi Viljandisse, sest kella kahest oli hakkamas Tulevik II kohtumine Levadia duubliga - sealt saime me toreda 2:2 viigi. Vurrat-vurrat sõitsin ruttu mäkke, täpsemalt männimäkke, Ten Singi proovi. Kui te arvate, et ma mäletan nüüd veel kes seal kõik olid, siis te eksite :) Aga mäetan seda, et meil oli üks uus tüdruk Liisa-Andra ja siis räägiti midagi suvest ning sellest, et keegi Trip to Dover tahab Eestisse tulla ja meiega koos esineda. Et siis vaadake ja uurige: http://www.myspace.com/triptodover

Jalkaturism

Laupäev (18. Aprill)

No ei ole vist mingit küsimust, millega mul seekordne laupäev sisustatud sai! Võõrsil mäng Kuressaare vastu, ehk jalkaturism :) Hakkasime kell kaksteist minema ja esimese peatuse tegime Pärnus. Kuna teadsin juba eelnevalt, et seal on kolme iksiga Maxima, siis valisimegi selle esimeseks turismiobjektiks. Sealt edasi paadi peale ja otsisime staadioni üles. Jube tuuline oli ikka; olime täpselt mere ääres ja kohalike sõnul oli tänane päev veel erakordselt tuuline. Seda oli ka mängupildis hästi näha, sest kõik kõrged pallid jäid õhku seisma.

Mäng ise oli väga positiivne, võitsime saarlasi 0:3 ja eriti tore oli see, et seda võitu näidati ka tele vahendusel. Jevdo lõi kaks iludust ja Toomet kolmada supervärava. Kuna ma väga tihti saarde ei satu, siis sebisin ikka õed Lõokesed, Kissu ja Kerli ka kohale, kuigi nad jõudsid alles teiseks poolajaks. Me tulime neljakesi, lisaks minule olid veel Art, Maris ja Katre, aga tribüünil olid veel paar Tuleviku poolehoidjat - Jüri sugulased, kellega ta ka hiljem ka saarele nädalavahetuseks jäi. Nägime teda ja teisigi mängijaid hiljem Selveris, mis oli siis ka meie teiseks mänguväliseks turismipunktiks.

Rasmus sõitis küll kuni praamini koos meeskonnaga aga mandrile jõudes liitus ta meie ekipaažiga, et siis üheskoos Viljandisse minna. Koju jõudsime mingi kesköö paiku, nii et kaheteisttunnine reisike kokkuvõttes. Muidugi ei saanud ma kohe magama minna, sest kella ühest näitas veel telekast selle sama mängu kordust, mida ma ilmtingimata näha tahtsin. Ikka uuesti ja uuesti näidati Jüri teist väravat ning ei saa salata, see on üks selle hooaja ilusaimaid väravaid, mis ma siiani olen näinud. Kuskil pärast kolme sain end jällegi unemaale sättida, totakas võidunaeratus suul :)