Täna ärkasin nii tihti, et ei teagi kas olen ärkvel või näen ikka veel und :)
Esiteks ärkasin ma umbes poole neljast. Arvasin et äratus hakkas laulma ja vajutasin võimalikult paljusid nuppe korraga ja märkasin, et mingi kõne käib vist. Olin paanikas - arvasin et olin kellelegi helistanud mingi mega vara, aga lõpuks sain kõik kinni ja sain aru, et ma ei olnud ikkagi äratust poole nelja peale pannud, vaid hoopiski Martin helistas mulle. Kohe helistas ta uuesti ja me pläkutasime umbes kakskümmend minutit, olen kindel et äratasin isa oma naerupahvakatega üles. Martin tahtis minuga jagada lumerõõme. Nimelt oli just sel hetkel Londonis lund sadanud ja seda ei juhtu just mitte igal aastal. Igaljuhul jäin ma umbes neljast jällegi magama ja järgmine äratus oli tõesti äratuskell. Tahtsin Krissule hommikul tervitus-sõnumi saata ja pärast kolmandat äratus saigi see teoks :) Siis jäin taas magama ning ärkasin peagi Krissu vastuse peale, kus ta mind unenägudes seiklejaks nimetas ja just seda ma otsustasingi edasi teha - seiklesin veidike unedes ja ärkasin keskpäeval jällegi üles. Vahepeal oli mulle ka üks sõnum Merkalt tulnud. Ta tahtis mind hommikul varakult äratada, et ma ka koolilaste valust väikse osa saaksin, aga saatuse kiuste ma just selle sõnumi peale ei ärganud :P
Pärast väikest hommikusööki tegin poetiiru ja seejärel töö juurde. HAHAHAHA - noortekasse ju tegelikult, aga ikkagi tööle :) Mart oli ka seal, sest ta ainuke kes kollektiivpuhkusele ei läinud. Noortekas on nüüd uuendus. Enam ei ole mängimise jaoks arvuteid, kuna kõik kaklesid nende pärast ja ropendavad kui nendega mängivad... päris tuus mis!? Päev nagu päev ikka. Käskisin ekstreemi poistel hall ära koristada, et kõik seal ikka korralikult sõita saaks. Aga siis tuli üllatus: Jaanus, Helena ja Piret vajusid sisse. Muidugi just sel samal hetkel sain ma arvuti parooli teada ning jäin klaasistunud pilguga kuvarit passima, sest teisel pool kuvarit oli üks kena tütarlaps, kellega on lihtsalt rõõm vestelda ;) Siis sõin natuke ja sõbraksed mul läksid poodi endale süüa ostma ning tagasitulle oli neid juba üks rohkem, nendega oli ühinenud Merka. Peagi sai tööpäev läbi ja ma kiirustasi koju kaminasse tuld panema, kuna õde lubas Anniga külla tulla ja muretses, et ehk on meil külm. Kõju jõudes oli kaminates juba tuli ja toad mõnusalt soojad, veidikese pärast ilmus ka isa välja. Kuna täna oli Henningu sünnipäev, siis otsustasime Jaanuse, Pireti ja Merkaga Marili poolt läbi minna ja oma õnnitlused ning kingitused üle anda. Nõks enne seda jõudsid Arles, Kaspar ja väike Anni Marita meie juurde, ning sain veidi Kaspari pävast ka kuulda. Ta on ikka üks super tüüp!! Siis läksime Marili juurde, aga kohalejõudes ootas meid üllatus: kõik aknad olid pimedad ja telefonile ei vastatud. Siis aga tuli Mari ema õue kassi tuppa laskma ja andis meile vihje, et võiksime sauna uksele koputada - ja sealt me nad ka leidsime :) Kuna neil oli seal väga romantiline olemine, siis andsime oma kingid üle ja laulsime väikse õnntlus laulu ka ning jätsime nad rahule - mul pole nii piinlik päris tükk aega olnud.. Leidsime, et peaks veel miskit tegema ja nii me siis sõitsimegi sihitult mööda linna ringi kuni jõudsime Vikerkaare juurde, või noh kohta kus see kunagi oli. See ka oma silmaga ära nähtud, võtsime suuna Mäe tänavale - mängisime kaks tiiru küüsi ja oligi kell nii palju, et Piret ja Merka pidid juba koju minema.
Jõudsin veel oma lemmikule helistada ja talle head aega, -ööd ja -und soovida ning kuna ta vastas samaga ei taha ma neid soove mitte raisku lasta ja poen kohe põhku.
Meeldetuletus teisipäevaks: teisipäev on üpris mõttetu päev, telekast ei tule midagi ja ÕE on ka esmaspäeviti ;) TSAUUUU!!!
4 aastat tagasi
jah meil oli kah suht piinlik
VastaKustutaÕE?
VastaKustuta