Sussid sooja!

Ärkasin 4.22!!! Sõin hommikust, panin asjad kokku, äratasime isaga õe üles ja juba kella viiest hakkasime Katiga Tallinna poole liikuma. Natuke peale seitset jõudsimegi sadamasse, kus nägin veel Matthiase isa ja ema. Tahtsin juba kannatamatutlt minna omale solget (nii nimetan ma enda Nike+ SportsBandi) ostma minna, arvestasin et rahulikult sõites peaksin Kristiinesse poole kaheksast jõudma ja siis pean vaid poolteist tundi ootama. No jõudsin umbes nii aga selgus, et kauplused avatakse alles kella kümnest. Oeh! Toidukauplus vaid avatakse kaks tundi varem. Õnneks oli just Krissu kooliminemise aeg ja ma saatsin teda siis sellel teel telefonitsi. Tema jõudis Paala, kell sai kaheksa, pood tehti lahti ja mina läksin poodi. Mõte oli selline, et jalutan veidike riiulite vahel aja parajaks tegemise eesmärgil, kuid enne kui riiuliteni jõudsin, tundsin ära tuttava näo. Oli üks pikk sihvakas noormees, lai naeratus näol ja G4S vorm seljas. See oli Töll - ta on nüüd nimelt pealinna kolinud, töötab turvafirmas ja õpib kaugõppes EKAs (Eesti kunsti akadeemias). Rääkisime temaga veidi elust ja olust ning liikusime samas aeg-ajalt erinevatesse nurkadesse, et paistaks nagu ta ikka töötaks :) Tegin oma riiulite ringi ka ära ja ostsin endale juua, ning siirdusin autosse.

Uskuge või mitte, aga hommikul kell pool viis ärgata ei ole mingi nalja asi. Igaljuhul olin ma natuke väsind ja mu jalad polnud veel korralilkult üles ärganud. Otsustasin siis raadio mängima panna, igaksjuhuks uksed lukku, silmad õrnalt kinni, väike haigutus... ja ... ja... ja siis helises telefon :) Krissul sai tund varem läbi ja kasutas seda vähest vaikset aega minule helistamiseks, kuna vahetunni ajal on lärm liialt suur, ja tundis muret kuidas mul poe avamise ootamine kulgeb. Ütleme nii, et oli päris hästi sisustatud. Kell sai kümme, mina läksin poodi, ostsin oma SportBandi ja enne lahkumist nägin veel korra oma vana pinginaabrit ning ta soovis ka väga näha, et mis see asi oli, mille ostmiseks ma pidin tunde ootama. Soovitas mulle siis ühte poekest Tondil, kus pidi Adi riiete laomüük olema ja sinna poole ma ka suuna võtsin. Adist suurt midagi ei leidnud, kuid ostsin endale uued Reeboki jooksukad. Ilusad valged, ei tea kas nendega õue lähengi - kasutan ehk sisejalatsitena.

Kõht tundis üksindust ja küsis, et kas võib mõne söögipoisi külla kutsuda. Minul selle vastu midagi polnud ning lippasingi poest läbi. Üritasin ka Tiinale helistad, et ehk oleks võimalik kokkusaada, aga tal mingi koosolekud ja värki ning ei saanud vastata. Kristiina (Kaljuste) käest tahtsin mõnda head treenimis kohta küsida, kuna ta on ka selline aktiivne neidis ja minu mäletamist mööda isegi töötas ühes sellises kunagi, aga temagi oli hõivatud ega saanud vastata. Õnneks meenus mulle, et Helen ju töötab A le Coqil ja see koht on hommikust õhtuni sportlasi täis, ehk on kuulnud kus saaks veidike joosta. Tuli välja, et koht kus ta Tohvriga käib trenni tegemas on üpris lähedal ja seal on ka jooksulindid olemas. Läksingi Spartasse! Tõmbasin oma uued tossud jalga ja jooksin...
Jooksin kokku umbes kümme kilomeetrit ja lisaks tegin rattasõittu ja igast venitusi, ning poolteist tundi läks jälle nagu viuhti. Dušširuumis oli ka saun ning sellist võimalust ei saa mitte kasutamata jätta, niiet ka seal läks tavapärasest kauem. Enne Tallinnast lahkumist sain veel telefonitsi Tiina ja ka Jana kätte, aga leppisime kokku, et teine kord üritame uuesti kohtuda - ehk siis õnnestub.

Paak täis ja kodu poole! Kuid sõbrad ma pean teile veel korra meelde tuletama, et poole viiest ärkamine ei ole mingi huumor - eriti kui oled pidanud nädala jagu kella kaheks tööle minema.
Anna kandis hakkasid silmad vägisi kinni vajuma ja ma parkisn end sealse bensuka kõrval oleva kohvik/poe ette. Mõned(kümned) minutid soigusin autos ja arutlesin endamisi, kumb oleks kasulikum, kas magada veidi või süüa miskit ja koju sõita. Kell oli selleks ajaks juba viis saanud, niiet oligi söögiaeg ja otsustasin burgeri kasuks. Kolm moosipalli ka kaasa ja edasi. Enne poolt seitset jõudsin koju, aga suurt midagi teha ei jõudnud, tundsin meeletut vajadust magama minna. Nii kui teki alla maandusin, tundisin päris kõva peavalu - olin vedelikku tarbinud küll, aga arvestades varajast hommikut ja ka treeningut, siis oleks pidand ehk veidi rohkem jooma. Sorry, enam ei viitsind voodist tõusta... siuke unimüts olengi :)

Ärkasin taas veidi kümme läbi. Kuulsin veel Kaspari häält kui nad Arlesega Kolka tagasi hakkasid minema. Krissu oli juba virtuaalmaailmast lahkunud ja nii siis hakkasingi omale treeningkava tegema, et solge kindlasti unarusse ei jääks. Homsest kaksteist nädalat, ehk üheksanda aprillini teen kümne kilomeetri treeningut ning siis üritan stressi esimese mai peale seada, et Ümber Järve jooksul ikka korralik tulemus kirja saada. Eks ma üritan veidi oma treeningust ka siia kirjutada, aga igaks juhuks mainin ära, et ma ei jookse kuni aprillini iga päev kümmet kilomeetrit, vaid see programm koosneb erinevates tsüklitest, kus on lühemaid (5-6 km) ja pikemaid (9-10 km) distantse ning ka puhkepäevad.

Nii palju siis tänasest päevast. Homse kohta ma ei oska midagi erilist ennustada, mis võib juhtuda, aga kindlasi lähen jooksma kuhugi, et oma treeningu pihta hakata. Ja kellele see info vajalikuks võib osutuda, siis homme on Kadri (Noormetsa) sünnipäev. Pidage teda ikka hea sõnaga meeles ;)

Mõte homseks: "Ma mõtlen ainult neljapäeviti." (Karupoeg Puhh)