Paramandlid

(KOLMAPÄEV) Päev algas sealt kus teisipäev lõppes. Ärkasin oma arust ilgelt vara - umbes pool üheksa ja plaanisin unes, enne noorte ärkasmist poes veel käia ning särki-värki. Aga kui hoolikalt kuulata kuulsin ikka neid naerupahvakaid mida eile öösel enne magama minemistki. Jep, nad olid juba üleval. Tegelikult vist ikkagi ainult tüdrukud ja Endre magas veel, kuid kui ma poest tagasi jõudsin oli temagi ärkvel. Kella kümnest jõudsime hommikusöögini ja jäi veel natuke aega veidi eesti keelt õppida. Otsisin välja ühe raamatu, mis oli tehtud selleks korraks, kui ma olin Mari (Endre õe) leerilaagris juhendaja ning seal oli eesti keele minikursus ka sees. Enne veel kui akadeemiasse pidime minema saime Ivari ja teistega poes kokku ja Rebekka õppis eelnevalt selgeks lause "Anna raha". Raha käes, käisime veel pangast läbi ning oligi kell juba kaksteist.

Akadeemias ootas meid Anne ja tegi kiire ringi peamajas. Seal olid igal pool klassides inimesed sees või uksed lukus, nii et palju näha ei saanudki. Muusikamajas oli ka helgem pilt. Stuudios tegid Erko ja Argo proovi ning mägisid meile ka väikese lõigukese. Vaatasime orelied, trumme ja klavereid ning otseloomulikult pidime ikka oma näpuga ka proovima. Isaegi klavessiini sai näppida. Rohkem midagi näha ei olnud ja Anne pidi koju minema. Siis võtsime suuna lossivaremete peale ja jalutasime seal päris pikalt. Neile meeldis, meile meeldis :) Rippsilla peal natuke tüdrukud kartsid, sest me kõigutasime seda piisavalt, kuid üldjoontes olid nad väga üllatunud, et meil on nii suured varemed. Käisime ka Aidast läbi, kuid liikusime kohe edasi I-punkti, kus sai erinevaid vidinaid Viljandi süboolikaga vaadata ja muud infi lugeda. Seal kohtasime ka vanemaid ja otsustasime, et on õige aeg sööma minna. Nemad tahtisd Grandi minna, aga meie läksime hoopis Pappa Pizzasse.

Meid oli seal viis: ma, Matthias, Anette, Rebekka ja Endre - igaüks võttis ühe suure pizza. Kõht sai mega täis ja me ei suutnud pool tundi end liigutada, siis aga pidime ikka kirikusse minema, sest teised olid juba seal. Ma kasutasin siis võimalust ja käisin mingil laevapileti kinkekaardil järel ja helistasin ka Krissule. Ta oli parasjagu paalas laulmas, kuid ei pidanud siiski paljuks mõned minutid mulle ohverdada. Nii hea oli ta häält jälle kuulda, kahjuks oli häälegeneraator haige ja paistes mandlid ei teinud ka laulmist mitte just lihtsamaks.
Endre pidi täna laulma, aga unustas noodid minu juurde, nii pidime kodust läbi tulema veel korra ning kasutasime seda sõitu ka poeringina, sest oli ühekordseid nõusid vaja osta. Tagasi jõudes avastasime, et meil võiks ka kitarr olla ning käisime ka Matthiase juurest läbi. Nüüd oli kell viis ja kõik vajalik oli olemas.
Natuke tõlkimist ja siis palju süüa, lõõgastuseks muusikat ja slideshow ning lõpetuseks väike palvus armulauaga. Enne sauna minekut läksime veel kodust läbi, et rätikud võtta, kuna autos oli üks tühi koht, siis võtsime Marioni ka endaga kaasa.

Kui Ülle juurde jõudsime olid naised juba saunas. Kasutasime siis ootamise aega jutu ajamiseks ja peab tõdema, et juttu oli tõesti palju, ju vist selle pärast, et ka ootamist oli palju :) Aga kui me lõpuks sauna saime, siis oli see ootamist väärt. Mõnus seltskond, leil ja lumi - kõik oli väga hea. Tore oli ka see, et kui me taas tuppa jõudsime oli juttu ikka veel (isegi rohkem), kuigi keegi ei oodanud enam kedagi. Rääkisime juttu, tegime nalju ja mängisime kitarri, kuid lõpuks sai kell üks ja oli viimane aega koju tulla. Tagasitulles oli Jaanika meie vaba kohta täitmas ja viisime ta ka koju ära ning siis olime jälle siin Zombie, Sitaratta ja isa juures.
Homme peame teistega 10.45 kokku saama, aga mulle meenus, et ma lähen ka ju homme Tallinnasse, sest kella kuuest sõidab ju mu paat Soome poole. Juba! Aeg läheb ikka väga kiiresti, kui päevad on nii tihedalt sisustatud. Nüüd aga lähen vaatan une nägusid ning homme kirjutan vist teile juba Soomest. Uhke värk.

Eilsest jäi väike võlg, et see üks sakslane kelle nimes ma kindel polnud, tema on Fransisca (ma pole kirjapildis kindel, kui hääldus on selline vähemalt). Loetlen siis kokku ka nimed, kes me täna kõik koos olime: ma, Endre, Rebekka, Anette, Ivar, Bjørn, Hendrik, Johannes, Tove, Matthias, Merka, Heidi, Jaanika, Inga, Fabian, Marion, Ulla, Maraike, Külliki (koos laste Anna ja Karliga), Ülle ja Marko. Saunaks ühinesid meiega veel Mati, Mattu vanemad, Mihkel ja Kadri. Kui keegi ununes, siis vabandan. Nüüd aga tuttu!