Kuum koer

Jälle jooksma! Eile Krissu küsis, et kas ma juba jooksmas käisin, siis mõtlesin, et just sellist innustust mul vaja ongi, et keegi tunneb mu saavututste vastu huvi. Mis sellest et treeningplaani kohaselt ei olnud siis jookspäev, seda enam tahtsin ma täna jooksma minna. Lühike distants; ette nähtud oli kolm kilomeetrit, niiet sain kiiremat tempot hoida. Aga mul parem jalalaba ikkagi valutab sellest teisipäevasest jooksust saati, loodan et läheb peagi üle.
Enne jooksma minemist üritasin jällegi kodus korda luua - olen ju ikkagi Kalmer* - aga miskipärast on minu koristamine alati pöördvõrdeline :P Igaljuhul on nüüd tuba veel rohkem segamini ja pean mingi plaani välja mõtlema kuidas kõik need asjad endale õige koha leiaksid.

*nimi Kalmer on originaalis Chalmer (Šhoti pätitolu) ja tähendab "kodu valitsejat"

Siis aga läksime Jaanika ja Karmelaga autoga tuuritama ja lõpetasime Statoilis, kus sõime burgerit, hot dogi ja kabanossi. Minul oli hot dog* ja ma suutsin selle söömisest paraja segaduse korraldada, aga sinepit oli ohtralt ja maitse oli hea. Hot dogidest võib veel nii palju rääkida, et kogu see jama sai alguse Saksamaalt kus tehti vorstikesi, mida kutsutakse siiamaani erinevate nimedega, kuid tähendavad siiski enam-vähem sama - frankfuter või wiener (kust pärineb ka eestikeelne sõna "viiner") - üks viiner kõik. No ja siis otsustasid Saksa immigrandid neid Ameerikas tänava peal müüma hakata. Kuid kuna kuuma viinerit naljalt näpude vahel kaasas ei kanna, said ostjad kanda ühte kinnast mis soojust isoleeris, aga nad kippusid nendega minema jalutama koguaeg. Siis aitas saia-müüja-immigrant vorsti-müüjat-immigranti ja pakkus välja lahenduse panna vorst saia vahele, niimoodi ei kõrveta see sõrmi ja kliendid saavad pärast ostu sooritamist kohe edasi liikuda. Nutikas mis :P

*kusjuures nime "Hot dog" kohta on erinevaid legende, kuid kõige levinuim on see, et kuna Ameerikas müüsid neid esmalt immigrandid, arvati see olevat koera lihast.

Nii siis koju jõudes ootas mind lisaks traditsioonilisele arvutile ka juba traditsiooniline segadus. Kuna Krissul oli täna peale Merineitsit ka Linnapea, siis temaga jutustada ei saanud ja passisin enamus aja niisama Tuleviku blogi ja foorumi vahel. Meenus ka, et ühel mu endisel klassiõel Siljal on täna sünnipäev ning saatsin talle väikese sms-tervituse, aga kõige lahedam oli siiski see, et ta vastas sellele sõnumile - vähe ei teki nii igatsus ju selle kamba järgi... Kuid ega see telefoni jaoks viimane liigutus polnud, helistasin veel Artile ja Piretile ning kutsusin neid homsele jalkamängule kaasa, millest kahjuks mõlemad olid sunnitud ühel või teisel põhjusel loobuma.

Väike üleskutse siis kõigile, et homme (reedel, 23.jaanuar) kell 19.00 Sportland Arenal (tlnas, A le coqi kõrval) Tulevik vs Tammeka treeningkohtumine. Mina lähen Viljandist kell 16.00 paiku pealinna ja pärast mängu tulen tagasi koju, nii et kui on huvilisi siis autos on ruumi küll ;)

Ja lõpuks jõudis Krissu ka koju ning saime paar sõna vahetada, kuid kokkuvõttes on uni siiski meist tugevam ja tuleb ju magama minna, sest homme on uus päev, uued seiklused ja kinldasti ka uus segadus mu toas!
Hurrrra kodu valitsejatele :)