Koguaeg

Kuna ma magama sain jällegi alles hommiku hakul, siis ärkasin taas veidi hiljem, ehk umbes keskpäeva paiku. Ega väga midagi erilist ei teinudki, sõin ja vahtisin aknast välja - oli päris kena ilm ja otsustasin jooksma minna. Veidike venitasin sellega ja kui jooksuriided selga sain ning taas aknast välja vaatasin oli juba kõik valge lumega kaetud, kuid see ei heidutanud mind. Jooksin täna väga madala pulsiga, nii et ühe kilomeetri läbimiseks kulus tavapärase 4,5 minuti asemel 6,16. Jooksu koguaeg (õppisin selle sõna õigesti kasutamise täna Krissu juhendamisel selgeks, aitäh!) oli 30 minutit ja läbitud distants 4,74 kilomeetrit.

Enne jooksma minemist veetsin tunde tühja passides, kuid pärast jooksu hakkas jälle elu keema. Krissu oli just koolist jõudnud ja Mailiis soovis üksikasjalikumat tagasisidet Talvepäevade kohta. Jaanika helistas, et Antoniina sünnipäevale kutsuda ja Jaanus omakorda teatas, et Mairi ja Merka tulevad rongi asemel hoopiski bussiga - ja ma ei olnud ikka veel duši alla jõudnud, infot muudkui voolas ja voolas, isegi enne pesema minekut jõudsin veel ühele kõnele vastata! Pärast pesu sain rahulikumalt sõpradega suhelda, kuid peagi liikusin juba edasi bussikasse pliksidele vastu. Viisime nad koju ning ega endalgi kuhugi targemasse kohta minna polnud.

Krissu oli lõpuks ka õppimise ja salati valmis saanud ja õpetas siis mulle õigekirja - mis on "kogu aeg" ja "koguaeg" erinevus ning ka paljusid teisi sõnu. Rääkisin talle oma veidrast unenäost, kuni äkitselt helises uksekell. Kuulatasin ja tundsin ära kindlasti Jaanuse ja Siiri hääle, kuid kui alla kontrollima läksin oli seal ka Teet - nad otsustasid mulle külla tulla. See oli küll väga tore neist, keegi polegi mul ammu niisama külas käinud. Norrakad küll tulid veidi ootamatult, aga enne seda oli vist ainult Piret, kes helistas natukene ette, et jõuab kohe ukse taha. Sellega meenub ka üks seik Tallinnas käigust. Nimelt olime teel staadionile, kui ma märkasin "mini-Piretit" ja näitasin teda Jaanusele ning ka tema oli hämmingus. Pireti jope, müts, seelik, juksed ja näed kalpsas ka nagu Piret - äratundmisrõõm oli suur :)

Vale-Krissusid nägime ka igal pool, vähemalt mina nägin ja teavitasin teisi ka sellest, kuigi vahest olid need vale-Krissud lausa meestsoost. Tundsin end veidi imelikult isegi kui jäin Krissu jopet kandvale poisile veel pikalt järgi vaatama. Ärge mõistke mind valesti - lihtsalt igatsesin Krissut nii väga, et ka ainult tema jope nägemisene tõi mulle naeratuse näole.
Aga tagasi tulles mitte-vale-sõprade juurde, siis jätsin kiirelt veel Krissuga hüvasti ja lasin tal segamatult sõbrapäevakaarte valmistada. Ise läksin aga külaliste seltsi. Neil mingit kindlat plaani ei olnudki, mida nad teha kavatsesid ja jäid kuni üheteistkümneni. Mina aga läksin piilusin veel korraks internetti.

Krissut enam ei olnud, aga oli teine Kristiina, kelle sünnipäev veel viimaseid minutikümneid kestis ja ajasime veidi juttu, kuid mina olin nii väsind, et jõudsin veel tänase kuupäeva sees voodisse. Homme on Krissu sünnipeäv!!! Ootan seda nagu omaenese sünnipäeva - ta on mulle lihtsalt nii hea sõber, et soovin talle selleks päevaks ja üldse ainult kõige parimat. Koolides on muidugi homme ka sõbrapäeva tähistamine, aga ma ei oskagi seada päeva kuidagi paremini nimetada: Krissu sünnipäev ongi sõbrapäev!

Ärge unustage Kristiinale palju õnne ja armastust soovida ;)