Sihtgrupp

(Teisipäev, 10. veebruar)

Loodsin ju hommikul, et äkki Krissu lubab mul teda koolist teatrini saata, aga see mõte talle ei meeldinud.. Läksin siis koju tagasi ja sõin kerge hommikusöögi ning veidi aja möödudes läksin jooksma. Ette oli antud kolm kilomeetrit, kuid kokku jooksin siiski ühe rohkem. Jõudsin veel duši all käia ja riided vahetada, kui Jaanus juba helistas ja teatas, et ta ootab mind teatris. Olin ka mõne minuti möödudes seal. Jätsin oma jope koos telefoniga riidehoidu ja läksime saali. Pileteid ettenäidates, vaadati meie peale läbi veits imelikult ja lisati naljatledes "Sihtgrupp, jah!?". Olime ju siiski kaks päris suurt meest, kes läksid vaatama Ugala lasteetendust Väike Merineitsi.

Leidsime endile kohad ja enne veel kui tuled kustusid nägin kuidas saali lipsas Heli (Luik) - rõõmustasime, et me ei olnud ainukesed "sihtgrupist". Kuna olin etendusel juba teist korda, olin sisuga üpris tuttav ja vaatasin pigem näitlejaid endid ning eelkõige muidugi Krissut, kelle pärast sinna üldse mindud sai. Vaheajal kommenteerisime Heliga tänapäeva laste riietumisstiili ning kuivõrd sobib see teatrisse ja ka Kristi (Teemusk) käis meile korraks lehvitamas. Siis aga tagasi muinasjutumaailma; algas teine vaatus, kus oli ka mu selle etenduse lemmik stseen, milles Sten räägib, et ta hea meelga läheks hoopis merineitsiga või miskit sellist ja siis Egle teeb selle šesti. Pöörab ümber ja sirutab nõudlikud käed - Krissu teab kindlasti seda kohta, millest ma räägin.

Siis me plaksutasime ja naersime palju ja kui kõik olid ära läinud, lipsasime vaikselt lava taha. Seal oli Kristi askeldamas ja ajasime paar sõna juttu ning läksime üles garderoobide juurde. Hetke pärast oli seal ka Heli ja jäime jutustama nii kaua kuni Krissu end sättis. Kui ta oli kostüümi ära võtnud, tuli ta meiega rääkima veidikeseks ning läks siis grimmi maha võtma. Meie aga jõudsime vahepeal jõuda ideeni lavastada kulturistide Romeo ja Julia. Siis läksime ka korraks Krissu garderoobi vaatama ja siis alla, kust ma oma jope kätte sain ning edasi õue. Seal nägime ka veel korraks Brendat, kellet suure pingutusega ühe naeratuse välja võlusime, kuid siis pidime juba liikuma hakkama. Jaanusel oli midagi veel asju ajada, aga minule sai osaks õnn Krissut koju sõidutada ning tee peal korjasime Steni ka peale, kuigi tegelikult võite te seda sama juttu ju Krissu blogist ka lugeda :)

Teel koju rääkisime Krissuga veel telefonitsi edasi ja sel samal teel nägin ma kokku lausa kolme politsei patrulli. Kodus istusin vaid hetkeks arvuti taha, kui märkasin et üks teine Kristiina (Kaljuste) oli minuga kontakti otsinud. Jäime veidike kauaks jutustama ja Jaanus oli juba minu poole teel. Pakkisin siis kiiruga asjad ja pistsin pitsa mikrouuni, mille hiljem tükkideks lõikasin ja taldrikuga autosse kaasa võtsin. Aga ma ei olnud ainuke, nimelt olid kõik reisijad veel söömata ja pugisid terve tee, seepärast pidin ka Siirile lusika kaasa võtta, et ta saaks jogurtit süüa.

Tallinnasse jõudsime napilt kuueks, kuid koosolekule jõudsime siiski täpselt, sest ka see hilines veidi. Olime kogunenud, et arutada selle aasta JäPe laagrit ja kõike sellega seonduvat. Koosolek oli väga viljakas ja ideid muudkui tuli juurde ja juurde, nii et keegi ei suutnud lõpetada, kuni kakskümmend minutit pärast üheksa, otsustati et rohkem edasi ei räägi. Aitasime nõusid pesta ja viisime siis (Lend) Elari koju, sealt sõitsime sadama juurde Helenile ja Siirile järgi ja läksime poodi süüa ostma. Kuna mina ja Jaanus pidime ööbima Jana ja Tiina juures, siis läksime kõigepealt sinna chillima ning pärast viis Jaanus tüdrukud Heleni juurde. Tiina läks peagi magama ja meie jäime suurde tuppa kaarte taguma, kuni enam ei jõudnud ja märkasime, et Une-Mati on meile salamisi liiva silma puistanud ning nüüd meil enam pääsu ei ole.

Leidsime igaüks endale oma nurga ning jäime hommikut ootama :)