Väärt ostud

Veidike jahe oli magada, sest rõduuks oli hästi natuke lahti ja sealt tuli mulle täpselt näkku seda karget talvist õhku, samas oli tore et hingata sai - oli ju meid toas lausa kolm korraga, lisaks minule veel Jaanus ja Jana ka. Ärkasin korduvalt, vahepeal lihtsalt et kella vaadata ja teine kord jälle kui Tiina tuppa oma asju tuli pakkima või nii sama vaatama, et ega me temaga koos hommikust ei taha süüa. Mina aga ei hakkanus ka end püsti ajama ning teiste und segama, kuna kuhugi kiiret meil ei olnud ja magama saime ju alles kella kolme paiku. Üheksast saatis Krissu mulle sõnumi ja klõbistasin talle ka vaikselt vastuse, aga enam magama küll ei viitsinud jääda. Õnneks hakkasid kaaslased ka vaikselt virguma ja tõmbasin akende eest kardinad, et valgust tuppa lasta.

Tiina oli meile hommikusöögiks putru keetnud, mis koos moosi ja banaaniga maitses ülihea. Natuke piima, võileiba ja kohukest ning oligi kõht täis. Kuna kell alles natukene kümme läbi oli, otsustasime veel veidi kaarte mängida, kuid veidist sai veidi rohkem ja veidi rohkemast sai päris palju. Mängisime nii kaua kuni oli aeg kiired pesu protseduurid teha ja linna minna. Siiri ja Helen olid juba A le Coqil ja ootasid meid, et siis koos poodi minna. Kõigepealt käisime Hummeli esinduskaupluses ja vaatasime seal ringi. Saime Jaanusega sealt endale sinised jalkasokid, tema sai veel lisaks jalgpalli ja mina pükisd. Sealt edasi sõitsime kristiinesse, kust ostsime endale veidi süüa ja tõttasime staadionile, Siiri ja Jana läksid aga teises suunas - üks kooli ja teine sõbraga kohvikusse.

Peagi algas mäng ja enamus aja murdsime pead, kes küll seal platsil meie eest võitlevad - olid ju enamus põhi mehi Soomes ja kuidagi oli vaja üksteist meest platsile saata. Mõni meie poiss oli veel vigastatud kah ja vaatasid platsi äärest mängu, nagu näiteks Jevdo, Mikk ja Kaste. Neilt saime ka uute poiste nimesid teada ning pilt läks kohe selgemaks. Mängu oli üpris võrdne, läksime kohe alguses 1:0 juhtima ja see seis püsis kuni teise poolajani, kuid siis löödi meile üks tagasi ja madistasime samamoodi edasi, kuni löödi meile veel kaks väga rumalat väravat, üks kohtuniku veidrast vilest ja teine mängija eksimusest. Mäng oleks võinud ka viigiliselt lõppeda või ka meie võiduga, kuid seekord läks siis nii.

Pärast mängu läksime Heleni kontorisse sooja saama ja kaasa võetud toitu sööma. Kutsusime Siiri ka sinna, et siis hiljem üheskoos Viljandisse minna. Ta tuli koos Allariga ja jutustasime seal veidi, siis käisime ülemistes poes ja ka seal läks natuke aega ning lõppkokkuvõttes saimegi vaid mõned minutid enne seitset Tallinnast tulema. Krissu helistas lauluproovist, aga kuna siis veel mäng käis, ei saanud väga keskenduda ja helistasin talle siis tagasi kui Jaanus autot tankis. Aga mu aku andis juba tühjenemis signaale ja väga pikaks see kõne siiski ei kujunenud.

Kojusõit oli nagu kojusõit ikka, väikese statoli peatuseega ja ootamatu kohelejõudmisega. Kannatamatult tahtisn juba oma uusi sokke ja pükse proovida, koos sinise särgiga ikka - nüüd on mul täis vorm olemas ikkagi. Arvuti taga läks ka kuidagi väga kiireks - mitu päeva lugemata mailid ja siis hakkasid korraga kõik rääkima, pidin väikse pausi võtma, et reisiriided ära vahetada ja natuke hinge tõmmata. Siis aga siirusin tagasi, et blogi täiendada ja sõpradega jutustada. Kui eile rääksin msn'is Kaljuste Kristiinaga, siis täna jäime lisaks Kalliveri Kristiinale ka Lõoke Kristiinaga pikemalt jutustama, kellel on ka muideks homme (12.veb) sünnipäev. Selle fakti muudab veel eriti toredaks, see et Krissul on ju ülehomme (13.veb) sünnipev - Kristiinade värk!

Nüüd üritan end aga vaikselt magama sätida, eks näis kui hästi see mul õnnestub. Tulge homme jälle ;)