Õde helistas kella üheksast, sest tahtis isa kätte saada, aga tal oli telefonil aku tühi. Tegelikult tal ei olnudki väga vaja isaga rääkida aga tahtis öelda, et need punnid mis me eile Kaspari pealt leidsime, on tuulerõuged. Läksin panin isal telefoni laadima ja uimasin oma tuppa tagasi. Passisin veidi tühja kuni helistas Art ja uuris, et ega ma pole leidnud kedagi, kes tahaks meiega Tallinnasse jalkale kaasa tulla ning uuris kas ma olen Lillekaga juba piletitest rääkinud. Ütlesin et küsisn kümme piletit ja Tehva käest peaks kätte saama. Siis helistasin Lilleverele ja ütlesin, et meil oleks kümmet piletit vaja ja ta lubas tagasi helistada, kui on Tehvaga rääkinud. Helistaski ja ütles, et on olemas ning kohapeal saame kätte :)
Lugesin mõned JäPe kirjad läbi ja saatsin ka oma vastused ja küsimused listi ning hakkasin ootama millal kell nii kaugele jõuab, et hakkame mängule sõitma. Natuke kolm läbi tundsin, et kõht on ikkagi tühi ja peaks vist midagi sööma. Külmkapp tundus tühi olevat, aga mul oli oma salarelv - sügavkülmutatud Grandiosa! Ahi sooja ja Grandis ahju ning peagi oli köögis mõnusat pitsa lõhna tunda. Uskuge mind, kui ma ütlen et see on parin pitsa mida poest saab osta. Pugisin siis peaaegu terve pitsa ära ja käisin ikka akna peal vaatamas ega Art pole veel tulnud ja lõpuks viskasin jope selga ja läksin tänavale ootama. Viimaks jõudis ta kohale ja sõit võis alata.
Tallinnas tegime peatuse Järve selveris ja siis kohe edasi Hiiule. Maris helistas ja ütles, et jalutab ka sinna poole ja mõne minuti pärast korjasimegi tee pealt kaks lilleõit peal, Marisel oli üks õis Ervinile kaasas, sest tal kolmapäeval juubel ja meil kombeks ikka meeskonnale sünnipeäva puhul väike lilleõis kinkida. Mängu alguseni oli veel aga ja teised jäid autosse ootama kuni ma piletite järel ära käin. Seal oli meeletult pikk järjekord ja üheksateist-aastased piletimüüjad liigutasid end aeglasemalt kui üheksakümne-aastased seda teeks. Märkasin siis Janar Toometit seal ringi luusimas ja selgus, et tema käes olidki piletid ja ta ootas veel mõnda mängijat, kes ei mängi, et neilegi piletid anda.
Siis ilmusid lisaks Ardile ja Marisele ka Sosku välja ja peatselt saabus ka Kadri (Jalasto) ning läksime sisse ära. Poisid olid juba platsil ja peagi kõlas ka avavile ning läks hirmsaks andmiseks. Lühidalt võib öelda, et Tulevik surus täiega ja esimesel poolajal käis pall korra postis ja mõned korrad päästis Kaljut halvimast vaid väravavahi tõrje, kui teisel poolajal jäime ootammatult kaotusseisu, mille siiski mängu lõpuks jõudsime viigistada. Täpsemalt võib selle mängu kohta lugeda soccerneti artiklist: http://www.soccernet.ee/news.php?id=24680.
Pärast mängu viisime Sosku ja Tölpuse kodule lähemale ja läksime ise Sportland Arenale Transi ja Flora kohtumist vaatama, Maris laga äks Tiina juurde ööbima. Flora jäi alguses küll kaotusseisu, aga suutis kokkuvõttes mängu ikkagi võita. Selle Trans-Flora mängu kohta võib samuti soccernetist lugeda: http://www.soccernet.ee/news.php?id=24687. Vaheajal pakuti vaatajatele sooja suppi, mis veidi elu jälle sisse puhus, sest kaks mängu järjest õues külmetada ei ole küll nalja asi. Jalad said juba autost välja astudes märjaks ja ega märjas lumes sumpamine seda olukorda eriti ei parandanud.Pärast mängu istusime autosse ja hakkasime Viljandi poole sõitma, kell oli siis umbes üksteist, aga niipea veel koju ei saanud. Tallinnast välja jõudes hakkas peale kummaline lumesadu, mis ei lõppenud ka mitte kodus, niiet võite arvata kui tore on keset ööd pimedast mööda üleni valget teed sõita, kui tegelikult täpselt ei teagi kus see tee üldse asub. Nii me siis tuterdasime kolm tundi seal, aga väga ka nuriseda ei saa, sest teadagi on sellised sunnitud olukorrad, kus inimesed peavad koos väikses ruumis tunde olema, head vestluste ärgitajad. Nii me siis rääksime jalgpallist ja muustki. Elust ja kõigest mis sinna sisse ja ümber mahub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar