Päevategijad

Täna nagu suurt midagi ei teinudki, passisin kodus enamus asjast. Kella neljast üritasin jälle jooksma minna, aga ei olnud jalga ega vormi - käisin obeliskil ära ja rohkem ei jõudnud, ehk siis kokku veidi üle viie kilomeetri. Istusin edasi kodus ja ei tegelenud nagu millegagi. Alles õhtul hiljem avastasin, et see noortebändide konkurs on käimas, aga olin vist juba lootuseltult hiljaks jäänud, niiet ei hakanud sinna minema enam. Kuid kella poole kaheteistkümnest helistas Maarja, kellel samuti on koolivaheaeg ja on seda Viljandisse veetma tulnud, ning rääkis oma mure ära, mis oli küll pigem palve, et ma veidi teda ja veel paari sõpra sõidutaksin.

Esialgne plaan oli neil minna Liisi juurde, sest Triinul on homme sisseastumised ja vaja rahulikult välja magada, aga selgus et seal juba mingi rahvas külas ja teiseks varaindiks jäi siis Sinialliku, kuid sinna jalutamine oleks olnud midagi hoopis muud kui välja puhkamine. Ääretult tore oli neid jälle näha ja natukene juttu puhuda. Naljakas oli see kui Triinu küsis, et kuidas mul seljaga lood on, sest ta teab, et see mul probleemne koht ja enne veel kui vastata jõudsin küsis Liisi naljaga pooleks, et kuidas mu jäsemeltel läheb ning pidin tunnistama, et hetkel on jah suurem mure mul jala kui et seljaga. Saime natuke naerada ja mul oli nii hea meel, et Maarja helistas - tegite mu päeva!

Kui mäletate siis eelmine laupäev oli umbes sama olukord, kui ma sain väga kena sõnumi ja võimaluse Maarja koju viia. Ja teate mul on alati nii hea meel kui ma saan kedagi niimoodi aidata, ei tea miks, aga naeratus tuli kohe näole ja selline hea tunne oli, kui selle sõnumi sain. See ei ole selle pärast, et saan tunda, et ma olen ülivajalik või et nüüd jääb keegi võlglseks mulle või midagi, vaid hoopis see tõttu, et ma tean kes, mis, kus ja kuidas. Ma tean et nad ei jää ula peale või ei pea keset ööd mööda maanteed jalutama, vaid ma ise viisin nad koju ja nad on nüüd kindlas kohas - soojas, kaitstud ja toidetud :) Hea on teada, et su sõprade, lähedaste ja armsatega on kõik korras.