Teatripäev

Ärkasin toredasti varakult, aga seda ennekõike selle pärast, et oli vaja. Pidin kella kaheteistkümneks Pilistverre koosolekule jõudma. Märkasin aga et koeral oli toit otsa saanud ja lippasin siis ruttu ka poest läbi ja siis benuskast veel autole ka süüa ja asusingi teele. Arvasin et võib-olla jään natuke hiljaks, aga kuidagi uskumatult kiiresti läks seekord see sõit ja olin veidi enne keskpäeva kohal. Enne mind oli seal juba Kristiina (Kaljuste), Jaane, Matteus (tüüp, kes Jaane ja Krissu kohale sõidutas) ja otseloomulikult ka Hermann. Plaanis oli söögiga alustada, kuid pidime ikka teised ka ära ootama. Ühe autoga tulid veel Tallinnast Mari-Ann (Oviir), Titta ja Lia, teise autoga Tallinnast tulid burgerimehed: Joel, Allar ja Elari ning Tartus tulid Kristjan, Eleri (Illik) ja Janno.

Sõime kenasti kõhud täis ja läksime siis rehehoonet uurima, et kas see sobiks meile festivali südameks, ehk pealava asukohaks ja siis läksime tuppa arutusi pidama. Koosolek oli väga juturikas, aga veidi rohkem selline loba, kui et asjaliku jutu rikkas. Minul polnud selle vastu midagi, sest arvasin, et oleme tulnud terveks päevaks ja küll jõuame ka asjaliku pooleni, aga poole neljast läksid Mari-Ann, Titta ja Lia Põltsamaale laagrisse ja tund hiljem pidid lahkuma Krissu, Joel, Allar, Elari ja Jaane. Ning järelejäänud seltskonnaga polnd mõtet sinna ka kaumaks jääda ja ka Tartu esinudus pani masinale hääled sisse ja läksid ära. Mul oli kõht veidikene tühjaks läinud selle aja peale, niiet otsustasin kohalikust supermarketist miskit hamba alla leida.

Bussikas aga olid Taavi ja Rasmus hängimas ja ma läksin ka siis juttu ajama. Mingi aeg tuli ka Ester korraks kampa, aga ma otsustasin siis ikka lõpuks koju ära minna. Ma polnud arvestanud, et ma nii ruttu koju jõuan ja pidin tee peal välja mõtlema, mida ma nüüd teen. Päeval küll veidi sadas ja oli päris lumine see olemine, aga mõtlesin siis, et lähen kepikõndima jällegi ja proovin seekord siis veidi joosta ka juba. Vahetasin riided ja asusin teele. Päris märg oli ikka ja veidi ebamugav, aga pärast 5-6km soojenduskõndimist tuli juba iseenesest jooksusamm sisse ja lippasin paar kilomeetrit päris hea tempoga mägedest üles alla. Siis võtsin jälle rahulikult hoo maha ja jalutasin edasi.

Kuna kell oli juba päris hiline; alustasin viisteist minutit kuus läbi ja metsast välja jõudsin siis umbes poole kaheksa ja kaheksa vahel, siis enam sama teed pidi tagasi minema ei hakanud ja läksin mööda järve äärt kodu poole. Huntaugu juures aga vaatasin, et jõudu on veel küll ning tegin veel ühe obeliski rigi otsa. Kokku jalutasin siis seekord 17 kilomeetrit, kahe tunni ja kahekümne minutiga. Täitsa toreke oli natuke jooksusammusid ka teha, see annab juba lootust, et järgmine pühapäev ikka Pärnusse jooksma lähen. Õnneks on see nii lühike distants, 5,5 kilo ainult, aga selle arvelt on ka tempo kinldasti palju kiirem. Ei tea kuidas seal mere ääres lumega lood on ainult. Põnev, põnev, põnev igaljuhul.

Kodus süvenesin siis kahte ekraani korraga. Krissu tuletas meelde, et täna on teatripäev ja telekast näidatkse teatri auhindade kätteandmise pidu. See oli üllatavalt lühike, või noh väga kiire. Need vahepalad olid väga lühikesed ja kommentaatoritele ei antud üldse aega oma lauseid lõpetadagi, väga veider igatahes. Pärast teatrit näitas iluuisutamise asja kah, kus eestlane võistles ja tal tuli väga hästi välja, tegi oma isikliku rekordi seal punktiskooriga ja puha. Väga viis kohe! Sellega seoses mõtlesin ka oma uisukava välja, sellise mis mulle meeldiks nagu. See on nii et see uisutaja teeb piruette hästi palju ja siis kui seisma jääb siis käib pea hullult ringi, vaatab poolkõõrdissilmadega, et kus ta on üldse, raputab siis pea selgeks (nagu actionfilmis kui keegi kõvasti mööda pead on saanud) ja teeb siis oma trikke edasi :)

Selliste unistustega lähengi magama nüüd - palju parem kui pärast mingit õudukat magama minna ju!