Tartu rahu

Käisin siis täna jooksmas, kümme kilomeetrit tundus alguses veidi hirmutav, kuna õues oli päris külm, kuid kui jalad liikuma hakkasid tuli soe sisse ja motivatsioon imbus ka vaikselt sisse tagasi. Ainult selline asi on, et kuna ma täna jooksin eilset jooksu, siis pean homme juba üksteist kilomeetrit jooksma enne kui päevase puhkuse saan. Samas on see tore katsumus, saan näha kas suudan piisavalt taastuda.

Enne jooksmist ma suurt midagi ei teinud, sõin ja passisin siis tühja, et millal jooksmise jaoks piisavalt seedinud olen. Tagasi tulles oli juba isa koju jõudnud. Käisin pesemas ja sõin kõhu täis ning naeldusin arvuti taha, et Krissuga rääkida. Nagu te olete juba tähele olete pannud on käes taas esmaspäev ja see tähenab, et algas jälle non-stop õppimine!

Kuna kallid sõbrad on tähelepanu juhtinud, sellele, et mu blogis pole piisavalt pilte, siis panen siia pildi sellest olukorrast mis Soomes juhtus, kui Kudu oma särgi mulle hoida andis, et te ikka usukes et nii juhtus. On ta ju ikkagi tuleviku staarründaja :)

Taustal on ka näha hägune peatreener Marko Lelov, seljas on mul aga Talimaa särk nr.26. Lahe on ka see, et meie uus äärekaitsja Martin Taska kannab samuti numbrit 26 ja tema on ka Viljandist pärit. Kusjuures sel ajal kui ma kunagi jalka trennis käisin, siis olime Taskaga samas trennis ja käisime võistlustelgi koos. Aga mina lõpetasin trennitamise ja tema jõudis nii kaugele. Vägev!
Aastalõputurniiril rääkisime Aleniga ja ta ütles ka, et mine sa tea, ehk oleks asja saand, aga olen väga rahul ka maailma parima meeskonna fänni staatusega :)

Nii palju ka veel, et vaatasin joostes, et igal pool on Eesti lipud ja mõtlesin mis kuupäev küll võiks olla ning tuli meelde, et täna on Tartu rahu aastapäev. Kodu telekas käis ning kuulsin ilusaid isamaalisi laule ja nii hea tunne oli. Nii hea on eestlane olla.

Aitab küll tänaseks, olge tublid!