Plirts-plärts

Mõnus! Tund aega vähem on alati tore magada. Ehk siis täna öösel keerati kella üks tund ette ja mul ei olnud tavalist privileegi magada nii kaua kui ma ise tahan, sest pidin kella kümneks kirikusse jõudma. Lükkasin äratust mingi kolm korda vist edasi, aga lõpuks sain ikka üles. Sõin kiiruga ja jõudsin täpselt teenistuse alguseks kirikusse. Lugesin täna kirjakohta ja pärast teenistust oli nõukogu koosolek. Päris tore, kui välja arvata see varajane tõusmine ning fakt, et istusin järjest neli tundi seal. Muidugi lubasid eile Jaanika ja Karmela ja ma ei tea kes veel, et hommikul näeme teineteist, aga võite nüüd ühe korra arvata kas nad tulid :)

Hea uudis on see, et kõik arvasid täiesti õigesti! HAHAHA
Pärast koosolekut läksin koju - läbi rõveda saju. Okei-okei-okei ma sõitsin autoga, aga juba need 50 meetrit autoni olid minu jaoks juba piisavalt hullud. Kui kedagi huvitab, milline ilm mulle üldse ei meeldi, siis ma ütlen teile: selline mis täna oli; märg; lörtsine; külm ja niiske. Ühesõnagama olen niiskusele allergiline ja seda mitte ainult piltlikus mõttes, vaid ka päriselt füüsiliselt. Mu silmalaud lähevad punaseks ja hakkavad kipitama, mu käed lähevad paiste ja sõrmedele tekib vastik sügelus ning lööve - ja seda kõike ainult niiskusest. Aga need kes sellest midagi teada ei tahtnud, võivad järgmist lõiku lugeda, sest seal ma sellest enam ei kirjuta.

Jep, nagu lubatud sai siis räägin sellest, mis edasi sai. Läksin koju, sõin ühe õuna ning kohukese ja helistasin siis Matthiasele, sest täna pidavat Ten Singi keegi Ragnar tulema, kes oskavat trumme mängida. Et bändikas igav ei oleks, siis kutsusin endale seltsilisi. Kell oli juba neli saanud ja ma lukustasin end veidikeseks ajaks vanntuppa, et mitte teisi tensinglasi ära ehmatada. Kui seal valmis sain, siis läksin korjasin Matu peale ja sõitsime noortekasse. Lisaks temale tulid ka Kelli ja ma-ei-mäleta-mis-ta-klassivenna-nimi-oli-aga-üks-poiss kah kaasa. Seal oli jälle sünnipäev sees, aga meid see ei morjendanud, sest läksime kohe bändikasse.

Pikk jutt lühidalt: mängisime pille. Käisin aeg ajalt vaatamas kuidas teistel proov läheb. Seal nägin ma Krissut, kellel oli täna väga ilus sinine pluus seljas ja siis olid veel Merka, Riina, Eele, Tiit, Piret, Helena, Maarja ja kui ma ei eksi siis uue tüdruku nimi oli Margit vms. Muidu olid seal veel Kalvi oma lastega ja Taavi koos Kaija-Liisa ja pisipojaga. Mingi aeg tuli see Ragnar ka kohale, aga bändikasse ta kokkuvõttes ei jõudnudki - tüdrukute seltskonnas oli vist huvitavam :) Kuna selgus, et ei ole veel väga otsustatud, mis laule me kunagi laulma hakkame, siis tinistasime niisama edasi. Kella kuue paiku viisin Helene Ugalasse ja umbes samal ajal lahkusid ka Piret ja Margit (ma siiamaani ei ole kindel kas oli ikka selline nimi).

Mingil hetkel bändikas helistas mulle mu õde ja teatas, et ta on linna tulnud ja oleks tahntud minuga koos hängida, aga olin juba hõivatud. Selle kõne peale tuli mul siis meelde oma telefon hääletu peale panna, aga see omakorda viib järgmise seigani. See oli nagu sissejuhatus, nüüd tuleb siis see mis edasi sai. Niisiis olin jälle bändikas ja muusika oli nagu ikka - vali - aga tundsin äkitselt sisimas suurt vajadust oma telefon üles otsida ja koheselt tundsin ka ära tuttava surina: see oli mu mölafoni vibraalarm. Helistajaks oli Krissu ja selgus, et proov oli läbi saanud ja nüüd oli veel piisavalt aega bussini ning on paras hetk wii mängimiseks. Mina olin kahe käega nõus (sest rohkem käsi mul pole, aga loodan et see siiski väljendas minu entusiasmi)!

Algus läks nii nagu pidigi minema, et tegime vastasikku paar megapalli ja lõime lihtsalt publikusse enamus pallides, aga siis võttis mäng ootamatu pöörde. Nii, loodan et kõik wii-sõltlased on ennast ärevusest tooli serva peale kergitanud, et teada saada, mis see imeline sündmus küll olla võis. Teie pettumuseks võtan ma nüüd jälle pingeid maha ja räägin eelloo, et mängisime tennist 'best of 5' ja olime jõudnud seisuni 2:2 ning oli jäänud üks otsutav ring, mis ei tahtnudki lõppeda, sest seis püsisi väga kaua Deuce'i peal, kuni viimaks Krissu minust jagu sai ja mängu võitis.
Sain emanda käest lüüa... ja kogu moos on tema.

Nüüd sai kell juba seitse ja buss oli valmis linna poole sõitma, saatsin siis veel Kristiina bussipeatusesse ja olles veendunud, et ta ikka maha ei jäänud, lippasin tagasi keskusesse, et asjad kokku pakkida ning koju minna. Märkamatult olid Ditmar ja Harlet enda diskoripuldid juba üles seadnud ning olid valmis plaate keerutma. Panin enda järelt uksed lukku, viisin Matu ja Kelli ära ning läksin ise ka koju, sest ausalt öeldes oli kõht juba päris tühi, aga oh mis ime mind tabas taas. Jah, tõesti, see ei ole veel kõik - üllatusi muud kui tuleb ja tuleb veel. Kui tahate teada mis mulle koduuksel naeratuse näole tõi, siis lugege ka kindlasti järgimist lõiku :)

Vot see on siis nüüd see lõik, mis räägib sellest, mis juhtus pärast Ten Singi proovist naasemist. Avan mina ukse ja mida ma näen - põrandal on mänguasjad, trepi peal on mänguasjad, diivani peal on mänguasjad ja absoluutselt igal pool on mänguasjad! Mõtlete nüüd et Jõuluvana tuli külla, aga eksite, need olid hoopis Kaspari omad. Lisaks temale olid teises toas veel isa ja Anni Marita ning köögis valmistas õde veel üht üllatust - ma ju lubasin, et üllatusi tuleb veel. Nimelt katsetas ta om uut pannkoogipanni! Suured otse pannilt tulnud soojad koogid ja moosipurk ootasid juba laua peal, ei midagi muud kui kõhuke täida end :)

Mingi aeg liitusid meiega veel Arles ja Are ning veidi aja möödudes läksid kõik viis Kangust tagasi Kolga-Jaani, mina aga hakkasin Ässasid vaatama ja lisaks selle filmile vaatasin ka veel teise filmi kohe otsa - vot nii kõva mees olen. Teiseks filmiks oli Gladiaator, selline poksimise asi puha, aga meelelahutuseks väga hea. Pärast seda olid kõik meeled päris ära lahustunud. Otsustasin et kõige parem viis enda kokku kogumiseks on alustada mõtete kogumisest ja nüüd ma olen neid nii palju juba kogunud siis, et on aeg vist lõpetada.
Tänan tähelepanu eest :)