Kui ma ainult saaks

Veidral kombel algas ka tänane päev sellega, et ma ärkasin üles, kuigi on juba veebruar :) Mingi veidi kaksteist läbi helistas Tiina ja küsis kas ma tean millisest terminalist laev Soome läheb. Küsisin et mis laevaga ta läheb ja ta vastas, et kompaniid ei tea, aga pidavat päris ilus laev olema! Pakkusin siis, et ehk läheb A-st, kuid kui mitte, siis ega see D ka väga kaugel ole.
Kobisin püsti, lükkasin arvuti järgi ning ajasime Krissuga veidi juttu. Ta on tõbine, kuid lubas siiski Ten Singi tulla ja ma olin üli õnnelik selle üle, sest nii saan teda taas näha.

Anni oli ka meil, sest ülejäänud pere läks Tartusse Lottet vaatama ning isa lubas siis lapsehoidja olla. Ema tuli ka mingi aeg tütretütart vaatama, Annimanni on ikka mega nunnukas. Mul meenus ka et oleksin pidanud täna jooksma minema, kuid kuna ma nii hilja ärkasin, siis sõin ka hilja ning täis kõhuga ei saa trenni teha. See aeg kui oleks juba ok joosta olnud algas juba Ten Sing, nii palju siis programmist kinni pidamisest - sel nädalal juba teine kord, kui olen jooksu vahele jätnud. Tuli aeg minema hakata ja kui noortekasse jõudsin imestasin, et kas tõesti olen esimene, kuigi kell on juba 45. Veidikese aja pärast nägin Piiat, kes teatas aga, et ta oli juba enne siin käinud, kuid kuna uks oli lukus läks ta poodi sooja. Pärast Merka ja Riina saabumist tuli ka Krissu, kes sammuti oli varem kohal käind kuid soojendamiseks hoopisiki teise poe valinud.

Ja rahvast muudkui tuli ja tuli. Lisaks eelnimetatutele tulid veel Grete, Helena, Piret, Kärt, Maarja, Sandra, Made, Mann ja Eha. Mängisime, laulsime ja olime asjalikud. Igati vahva oli meil, eriti Krissuga, kes muuseas ei luband mul Piretile head nimepäeva soovida, kuna tahtis seda teemat impulsiringini hoida :)
Pärast Ten Singi läksin koju kus olid mind rõõmustamas lisaks Anni Maritale ka tema suurem vend Kaspar ja nende vanemad, õde Katrin ja Arles. Nad olid just Tartust tulnud ja hakkasid vaikselt Kolga poole liikuma kuid tore oli neid kasvõi korraks näha. Helistasin siis Krissule, kuna tean, et ta buss läheb pärast proovi alati läbi peetrimõisa ja otsustasin talle seltsik olla. Aga keegi jõudis ette, nimelt sõidab Eha sama bussiga koju ja me oleme selles olukorras ka varem olnud, et Krissu ja Eha istuvad koos ja mina olen siis lisaks telefoni ühenduses. Kui ta koju jõudis jätkasime vestlust msni vahendusel kuniks tuli aega magama minna.

Aga enne veel kui ma magama siirdun, lõpetan ma veebruarikuu esimese sissekande ära. Tahtisn veel ära mainida, et näete saingi jaanuaris 31 sissekannet, üks iga päeva kohta - see kuu peaks lihtsam tulema, sest päevi on vähem, aga eks näis! Tänasest veel nii palju, et juba päris algusest peale on mind üks laul kummitanud, see on The Selfishi "Kui ma ainult saaks". Kaja ja Jaanus kindlasti peaksid seda teadma, aga ehk on neid veelgi, kes seda mäletavad.
Nüüd aga ümisen endamisi "kui ma ainult saaks su suudust nautida, kui ma ainult saaks su kõrval ärgata. Kui ma ainult saaks neid tundeid hoida vaos, kui ma ainult saaks... kui ma ainult saaaaaks" ning lähen unemaale. Ja hommikul ärgates oledki mu kõrval... mhh, kass hoopis :P (HAHAHA, ei hakand kassi nime kirjutama, muidu võib sealt midagi hoooopis muud välja lugeda - head nimepäeva Piret!)

Väike vihje külmavarestele: "Kui -10´C tundub teile liiga külm siis mõelge, et Farenheiti skaala järgi on see +14 ;) "